Õliga tõmbamine e. oil pulling – päevik, 1. nädal

12
17276

Mõtlesin, et kajastan oma kogemusi “õliga tõmbamisel” – ehk siis äkki saime isegi parema emakeelse koosluse terminile oil pulling, kui “õliga suu loputamine”. Kuna artikli ” Oil pulling – mis see on ja miks seda teha võiks” sai kriitika osaks just selle inglise keelse väljendi tõttu, et mis “lepainglased” me oleme, tuleks ikka emakeelseid termineid kasutada.

Aga nüüd kogemuste juurde tagasi. Mõtlesin siia postituse alla koguda oma isiklikud ja äkki ka abikaasa (kui ta sinnani viia suudan) kogemused ja läbielamised seoses õliga tõmbamisel. Vaatame, kuidas läheb ja mis saama hakkab, kas toimub mingisuguseid muutusi või mitte. Kes tahavad minuga kampa lüüa, siis olete teretulnud ja jätke aga julgelt oma elamused ja kogemused alla kommentaaridesse. Seltsis on segasem ja olgem üksteisele toeks.

Esialgu nagu ei oska midagi oodata, ega loota – kuigi alati võiks kõik parem olla. Kui just midagi loota, siis äkki saab hambad valgemaks – seda nad targas raamatus ka lubavad. Paremaks annab alati minna. Aga oma teise päeva kasutuse järel võin öelda, et esimesed muudatused on isegi näha ja tunda, kuigi seda absoluutselt ei oodanud – lähemalt siis juba allpool.

Eelmises artiklis viidatud targa raamatu põhjal on õliga tõmbamist ohutu teha kõigil inimestel, olenemata nende tervislikust seisundist või hetkeolukorrast (rase või imetav ema), ollakse ravimite peal või mitte. Seda lihtsal põhjusel, et suus loksutatakse ringi taimeõli, mis pärast lihtsalt välja sülitatakse ja seda isegi ei neelata alla. Olgu, olgu, vahest võib juhtuda, et pisikese tilga võib ju kogemata alla neelata, kuigi püüdke seda mitte teha. Alguses võib see tunduda kuidagi harjumatu, aga sellega harjub kiiresti ära. Isegi mina suutsin nii, et tilkagi õli alla ei neelanud. Seni kui olete võimeline 20 minutit õli suus ringi loksutama seda alla neelamata, siis laske aga käia. *Jällegi rõhutan seda, et ma ei ole arst, seega küsige kahtluste korral oma arstilt järgi, mida tema sellest arvab. Halvemal juhul, arvan, et ta vaatab teid kui “hullumeelset”, et mida te selle õliga teha soovite. Soovitan teil otsida erinevat infot õliga tõmbamise kohta ja vaadake, mida leiate ning tehke omad järeldused.*

1. päev

Alustasin õliga tõmbamist eile (03. juunil 2013). Minu esimeseks õlitõmmiseks oli kookosõli – paraku on kookosõli meie kliimas, ka praegusel ajal ikkagi tahke, siis selle õlilaadseks saamiseks, tuleb seda, kas soojendada või siis võtta tükk tahket kookosõli/rasva ja panna see omale suhu. Mida ma ka tegin, see sulab seal kenasti ära, aga ausalt, no pole meeldiv tegevus oodata jahedat tahke rasva sulamist suus – alustuseks oli väga võigas. Suutsin selle 20 minutit suure vaevaga ära solpsutada. Kindlasti ei tohi suud unustada pärast veega korralikult loputamast ja ka loputusvesi soovitatakse sülitada prügikasti mitte kraanikaussi või vetsu.

Tegin oma õliga tõmbamise  mitte just päris esimese asjana hommikul, aga ikkagi tühja kõhu peale – mis osutus esialgu õigeks. Kas kookosrasva tahke koostis või mis, aga esimesel korral tekkis tõesti see “lubatud” okserefleks, aga õnneks see möödus kiirelt. Muide selle sama põhjuse pärast soovitataksegi õliga tõmbamist teha hommikul esimese asjana ning tühja kõhuga, sest siis ei ole kartust, et tegevuse käigus midagi ootamatut suhu lisaks tuleks.

2. päev

Täna otsustasin, et kookosrasvaga mina seda hetkel ei tee, ma ei taha eriti kookosõli sulatada ka, suundusin looduspoodi ja tõin sealt ära mahetoodangu külmpress seesamiseemne õli. Oluliselt parem ja lihtsam on see solpsutamine. Täna ei tekkinud ka seda nn kardetud okserefleksi, kas asi on tingitud sellest, et õli on vedelal kujul või olen juba harjunud, mine sa tea. See oli muidugi väga meeldiv, kui arvesse võtta seda, et sain oma tõmbamisega algust teha alles peale lõunat.

Naljakas on see, et alguses on see õli selline paks ja veider seal suus solpsutamiseks, aga see toimib ja läbi hammaste see ka kenasti läheb. Mõne minuti möödudes muutub aga vedelik järjest vedelamaks ja vedelamaks ja seda lihtsam on solpsutada.

Kui vaadata erinevaid allikaid annustamise kohta, siis osades kohtades öeldakse, et tuleks suhu panna 1 supilusikatäis õli, teises seevastu jällegi teelusikatäis. Millest siis selline vahe? Tegelikult toimel vahet ei ole, vahe on konkreetses inimeses, palju tal sinna suhu mahub ja palju ta selle aja jooksul sülge eritab…

Mulle üle teelusikatäie ei mahu – no hea küll, alguses mahub ikka küll kõvasti rohkem, kui teelusikatäis, aga see mis sealt lõpuks välja tuleb (sülitades) on ca 30 – 45 ml, mis on 2 – 3 supilusikatäit. Kui ei usu ja arvate, et saate hakkama supilusika õliga, laske käia ja andke teada, kuidas õnnestus. Palju mööda suunurki välja jooksis? Mul on tõsine tegu, et see teelusikatäiski suus hoida, ilma mööda suunurki

Jääk, mis tuleb pärast välja sülitada.Foto: modernhippie.squarespace.com
Jääk, mis tuleb pärast välja sülitada.
Foto: modernhippie.squarespace.com

välja nirisemata. Naerge, naerge – vaadake kuidas ise toime tulete! Kui peaks huvitama, siis väljasülitatav vedelik on valget piimjat värvi, ei midagi inetut ega müstilist. Mõtlesin, et teen foto, aga unustasin sellise pisiasja, et andsin lapsele meie “seebikarbi” kooliekskursioonile kaasa. Aga internet aitab ja suutsin ühe foto leida. Kui ei usu, kui palju tegelikult välja sülitatakse, siis siin on ilmekas kogus klaasis – polegi nii vähe.

Täna läks see 20 minutit nagu lennates, võtsin kätte ja lugesin natukene, oligi põhjus korraks enda lõdvaks laskmiseks. Aga tulemus võrreldes eilsega on tuntav ja ka märgatav. Nimelt keel – kui enne oli keelel ikka valget kattu, siis täna on see praktiliselt kadunud ja keel tundub hoopis teistsugune ja puhtam ja ka suu on seest selline “naljakas” –  üldse mitte halvas mõttes, pigem ikka heas, aga ma ei oska seda kuidagi sõnadesse panna.

Egas midagi, homseni!

3. päev

Jätkasin oma õli loksutamist seesamiseemne külmpressitud õliga. Täna on suus veel parem tunne, kui eile – oma kummalisel moel tundub see tõesti mõjuvat. Tänane 20 minutit läks nii kiirest, et ei pannud seda ise tähelegi ja 20 sai kogemata 25 minutit.

Nagu Lii juba kommentaarides mainis, siis hambad saavad tõesti HÄSTI puhtaks, peab tõesti mainima, et peale ühtegi, kui hoolsat hambapesu tahes, ei tundu hambad nii puhtad ja katuta ja libedad. See on lihtsalt nii meeldiv ja mõnus – vahe on koheselt tuntav. Kui midagi muud ei toimugi, siis ainuüksi selle tõttu võiks küll õli suus loksutamist proovida.

Pean aga mainima, et mul on tekkinud veel üks muutus ja kahjuks ei saa öelda, et see oleks hetkel meeldiv muutus – nimelt avastasin eile õhtul, et minu neutraalne hingeõhk on muutunud kuidagi teravaks, mis on minu jaoks väga võõras. Loodan väga, et see möödub mõne päevaga ja hingeõhk muutub tagasi neutraalseks. Hetkel suudan mõelda ainult seda, et ju siis käib mingisugune toimetamine. Uurin natukene maad ja annan teada, kui midagi selgub. Kas kellelgi on veel midagi sellist tekkinud? Sest tegelikult lubatakse ju vastupidist, et halb hingeõhk muutub neutraalseks. Seetõttu olen ise veidikene mures, aga katset küll pooleli ei jäta, sest muus osas on kõik ju super. Aga nagu paljud mu sõbrad ka teavad, siis kõik, mis on normaalne tavainimesele on minu puhul ebanormaalne – lihtsalt olen meditsiinilises mõttes teistest veidi erinev. Üks näide paljudest erinevustest:  minu normaalne kehatemperatuur on 34,8 -35,2, kui mul on 36,6, siis olen juba palavikus – see on ka põhjus, miks mind isegi suviti tihti kampsuniga näeb, kui teised on sitsikleidiga.

Homme jälle, või hiljem – aga eks kiigake ikka aegajalt siia, mine tea, millal uus info peale tuleb. Andke teada, kes meiega liitunud on, ning kirjutage oma muljetest, sest kõik me oleme erinevad ja meil ei pruugi olla samad tulemused.

Leide

Otsides vastust oma hingeõhu muutusele, sattusin inimeste lugudele, kuidas õliga tõmbamine on neid mõjutanud ning mis on muutunud. Muidugi sellele ma vastust veel saanud ei ole.

Keratosis pilaris käsivarrelFoto: http://doctorv.ca
Keratosis pilaris käsivarrel
Foto: doctorv.ca

Paljudel on olnud keratoos pilaris – muide seda esineb palju ka meie inimestel, ainult nad ei tea seda, sest see on hästi kerge ning ei häiri neid ning ei puneta (ka mul oli see olemas vähesel määral käsivarte tagaküljel). Mida siis keratosis pilaris endast kujutab? See on naha muutumine “kananaha” sarnaseks. Peamiselt muutub nahk reitel ja käsivarte tagakülgedel. Kui käega neist piirkondadest üle tõmmata, siis on kohe käe all tunda sellist “kananaha” sarnast muhklikku nahka. Raskematel juhtudel hakkab see punetama ning võib esineda üle terve keha erinevates piirkondades – reeglina alles siis pöördutakse arstile ning siis see ka diagnoositakse.

Kui teil esineb sellist kananaha sarnast nahka, kas siis jalgadel, kätel või mujal kehal, siis tasuks seda kindlasti proovida – lugedes inimeste kogemusi, on sellest mõne aja möödudes jagu saadud või oluliselt vähendatud. Pisikeseks vihjeks – paleotoitumise juures kaob see täielikult – minul kadus see paleotoitumise üsna algusjärgus.

Lugedes neid erinevaid kommentaare, siis osad kasutavad õlides lisaks mõne tilga oregano oli, millel näib olevat ka oma parandav mõju just haavandite korral.

Lisaks oldi jagu saadud probleemidest nagu veritsevad igemed ja taanduvad igemed. Mõnel kulus selleks paar kuud teisel vähem või rohkem. Mõne asja suhtes tekib küll küsimus, et kuidas see võimalik on, aga ega enne ei usugi, kui ise ei näe/koge või mõni sõber/tuttav seda omal nahal kogenud pole. Inimesed on juba oma loomult uskmatud.

Ei soovitata selleks kasutada oliivõli, sest oliivõli võib jätta hammastele kollaka kattekihi, mis on oliivõlile omane – me ju ei soovi kollaseid hambaid, vaid ikkagi loomulikke valgeid ja säravaid.

No ja muidugi tuleb leida see 20 minutit vaikust, kus keegi ei räägi, ei helista, et saaksid rahus oma õliga madistada. Mina reeglina lükkan selleks ajaks telefoni välja, kui teen seda muul ajal päevas (siis kipub see ka välja jääma – unustan sisse tagasi lülitada – vahest on nii hea ja rahulik olla). Kui hommikul esimese asjana teha, siis pole telefon veel sisse lülitatud – mulle meeldib õhtul telefon välja lülitada, sest öörahu peab ju inimesel ka olema.

Üks inimene (Tim) kirjutas oma peridontaalhaigusest – käies iga 6 kuu tagant hambaarstil hambakivi eemaldamas ja kontrollis, sest tema igemetaskud on muutunud väga sügavaks – mis võivad viia hammaste väljalangemiseni. Hambaarst manitses teda hammaste eest paremini hoolt kandma, nagu tihemini ja hoolsamini harjama, hambaniiti kasutama. Igemetaskud võivad tema arsti meelest olla kuni 3 mm sügavused ja kõik, mis on sügavamad kui 3 mm, need märgitakse tema hambakaardile ülesse. Keskmiselt olid tal igemetaskud 5-7 mm, aga oli ka 9 mm sügavusega taskuid. Mõned korrad hammaste valulikku sügavpuhastust viisid ta õliga tõmbamise juurde. Ta kasutas selleks seesamiseemne õli igapäevaselt 20 minutit ja 6 kuud jutti. Tema rutiiniks oli õhtul enne magamaminekut õliga solpsutamine 20 minutit, sülitamine, hammaste harjamine ilma hambapastata ja siis hambaniidiga hambavahede ülekäimine. Hommikul pesi hambaid nagu tavaliselt hambapastaga.

Tema järgmisel hambaarsti külastusel tundis arst huvi, et kas ta on käinud hiljuti teise arsti juures kivi eemaldamas? Kuna hambakivi oli kas minimaalselt ja kohati üldse mitte ning tema hambad nägid välja paremad kui eales varem. Lisaks igemetaskud olid täielikult kadunud, va need kõige sügavamad, mis olid vähenenud 9 mm 4 mm peale. Ars oli üllatunud, sest ta ei olnud õliga tõmbamisest midagi kuulnud. * Huvitav, kui paljud Eesti hambaarstid ka sellest teavad?* Aasta hiljem on kõik igemetaskud kadunud, regulaarsed kontrollid ja kivieemaldamised on meeldivad, hambad ei ole tundlikud. Tema arst hakkas ka õli tõmbamisega tegelema ja soovitab seda nüüd ka kõigile oma patsientidele.

Ühel hetkel otsustas see härra seesamiõli vahetada päevalilleõli vastu ja kasutas seda umbes 4 kuud, minnes järgmisse regulaarsesse kontrolli, küsis ta arst, et kas ta on õliga tõmbamise lõpetanud, sest arst nägi punetavaid igemeid ning rohkem hambakivi kui eelnevatel kordadel. See oli ka tema viimane õli tõmbamine päevalilleõliga.

4. päev

Õnneks oli eile õhtuks hingeõhk uuesti normaliseerunud, ju siis sellel hetkel käis mingisugune toimetamine, millest ma aru ei saanud ja see natukene ehmatas. Tänaseks on nüüd juba neli päeva seda õli suus ringi keerutatud ja olen sellega juba nii harjunud, et ei kujutagi kuidagi teisiti seda ette. Tegemist ei ole ebameeldiva harjumusega, mis alguses tundus küll nii õõvastav. Abikaasa võtab endiselt hoogu, aga tundub, et ta jõuab sellele järjest lähemale, nähes minu muutusi.

Kui juba muutusteni jõudsin, siis tänaseks peale selle, et hingeõhk on tagasi normaalne, tunduvad ka hambad valgemad – kas see on tingitud nüüd sellest, et hammastele ei kogune enam sellist “kilekihti” või millest, aga kerge märgatav muutus on täitsa olemas. Kahju ainult, et ei teinud päris esimesel päeval pilti, oleks hiljem hea võrrelda olnud. Ka keel on nüüd peaaegu normaalne ja roosa – peaaegu ilma valge katuta, seda ikka seal keelel enne oli. Nüüd ei saa ka pilti teha, sest hetkel keel hoopis lilla, sai rohelist teed mustikatega joodud.

Pisike piiga tunneb huvi, mida emme hommikuti suus loksutab, tundub, et ta tahab ka varsti seda loksutamist harjutama hakata – vaatame, kuidas kujuneb ja ega ma teda keelama ka ei hakka, kui otsustab proovida. Kui ta minutiga hakkama saab, on ka hästi, 20 minutit on talle ilmselgelt liiga pikk aeg.

5. päev

Eile õhtul nõudis pisipiiga, et tema tahab ka õliga suud loputada. Kui hommikul üle küsisin, et kas ta on siis nõus minuga koos suud loputama, siis oli ta algselt nõus küll. Nõudis väikeset kogust endale, aga kui õli lusikale ära panin, siis mõtles ringi. Ju siis leidis, et ei ole veel õige aeg, ta mul veel ju alles neljane ka, aega on sellega tegelema hakata, kui peaks kunagi tahtma. Vähemalt huvi tal on. Suurem piiga lööb minuga kampa küll. Abikaasa on endiselt ootaval seisukohal. Küll tema ka sinnani jõuab, “hull” naine ees, siis pääsu pole, nakatan teda oma entusiastiga.

Hambad pärast viiendat päeva "solpsutamist"
Hambad pärast viiendat päeva “solpsutamist”

Kuna eile ei saanud pilte teha, tuli liiga hilja meelde, et võiks siis mõne foto enne ja pärast ka lisada, siis väga enne enam ei ole, aga piisavalt enne küll. Siis otsustasin nüüd panna paar pilti. Siin siis hambad pärast viiendat päeva õliga tegutsemist. Võrreldes päris esimese päevaga on minule endale märgata küll erinevus –

hambad on valgemad, kuigi on veel piisavalt kollased. Surfasin oma fotokogus ja kuna ma ei naerata reeglina pildil paljaste hammastega – seda juhtub ikka väga harva, siis sellist võrdluspilti kõrvale leida oli üsna keeruline. Siiski, siiski, suutsin oma kogust ühe leida. Nüüd on vähemalt mingisugunegi võrdlusmoment olemas.

Hambad 2012 aasta juunis
Hambad 2012 aasta juunis

Fakt on see, et hambad on ja tunduvad kordi puhtamad kui enne. Enesetundes muudatusi tunda ei ole, kõik on vanaviisi ja olek suurepärane. Süda ei ole ka veel pahaks läinud, seega jätkan rõõmsalt edasi. Halba see kindlasti ei tee. Peaks millalgi uuesti hambaarsti külastama, siis saab ka hiljem arsti kommentaare kasutada, seda muidugi alles peale järgmist külastust 6-12 kuud hiljem – loodan ikka niikaua õliga edasi mässata.

Üks pisikene pilt ka hetke keele seisukorrast.

Keel pärast viiendat päeva õliga tõmbamist.
Keel pärast viiendat päeva õliga tõmbamist.

Pole kunagi pidanud sellist pilti tegema ja seda oli nii totakas teha, aga vaatame, mis siis edasi saab. Kattu praktiliselt enam polegi, keel on puhtam ja roosam. Seega julgen kutsuda küll teid ka proovima kasutama igahommikust õliga tõmbamist. Andke ka enda tulemustest teada.

Vaatan, et postitus hakkab pikaks venima, teen selle nädala kohta raportid siia postitusse ja edasi siis uus postitus, muidu on väga tülikas kedrata, et viimaste päevade infot kätte saada.

6. päev

Täna juba tundus, et pean vist õliannust homseks suurendama, sest sülge enam nii palju ei teki, kui esimestel päevadel ja 1 tl õli on pikka aega raske läbi loksutada. Mõtlen, kas tõstan koguse 1,5 teelusikani või 1 dessertlusikani, õnneks on  mul neid päris mitmes mõõdus – täiskasvanutele kui ka lastele. Peab lihtsalt proovima ja vaatama, milline see optimaalne kogus nüüd on, kui olen sellega juba täiesti harjunud ja see on saanud osaks igapäevasest tegevusest.

Pisipiiga harjutab hommikuti veega suu loputamist, õlini ta veel jõudnud ei ole, võtab endiselt hoogu. Ka suurem piiga vaatab ja mõtleb, kas täna või homme. Aga talgi tõsine plaan sellega alustada. Abikaasa jätkuvalt ooterežiimil – ju ta liitub koos tütardega, ega ei saa ju kehvem olla.

7. päev

Päev läks nii kiireks, et ei olnud enne aega postitust uuendada, kui alles vastu ööd. Hommikul sai siis õlikogust suurendatud 2 teelusikani, oli lihtsam loksutada küll, sest nüüd enam selle loksutamise käigus sülge ei tule nii massiliselt, kui esimestel päevadel ja õli mööda suunurki välja nirises. Ühtepidi on hea ja teistpidi jällegi halb, sest oluliselt lihtsam on loksutada süljega segunenud õli, kui paksemat ollust, mis ei taha eriti hästi läbi hammaste minna. Aga ju nii siis peabki olema. Homme jälle.

 

Teine nädal

 

12 KOMMENTAARI

  1. Miks sa kilpnääret ei kontrolli? Mul oli ka t 36,0 normaalne ja pidevalt külmetasin. Muud hädad ka – mul raske haiguse ravi pärast ilmselt immuunsüsteem sai kannatatada. Ükskord hakkasin uurima oma analüüse – kilpnääre oli piiri peal. Peale alatalitluse pärast türoksiini võtmist on teine olukord, see alaline külmetamine on kadunud ja muud värgid ka.
    Selline kare kananahk viitab tsingipuudusele.

  2. No nii, ma ka proovisin ära. Juba esimene kord (pidasin vastu 10 min) olid hambad sõna otses mõttes siidisemad, kattu hoopis vähem, seega otsustasin jätkata ja praegu olen väga rahul. Hambad püsivad puhtamad, suus on hea maik. Mina jätkan!

  3. Ega ei saagi seda kella ees teha, siis jäädki seda aega passima ja see muudkui venib ja venib ja ei näigi otsa saavat. Tegevusega läheb aeg kordi kiiremini.

  4. Ah jaa, ajast. Arvasin algul, et 20 minutit ei suuda midagi suus loksutada, rääkimata siis veel õlist. Aga otsustasin, et ei hakka kella ees seda tegema, kuna siis on kindlasti keerulisem. Panin taimeri telefoni peal tööle ja lugesin raamatut. üllatavalt kiirelt läks.

  5. Minul täna teine päev. Kasutan kookosõli ja kuna ma seda külmas ei hoia, siis praeguse ilmaga on ta suht vedel. Mulle ka kookosõli maitseb, kuid siiski mitte päris paljalt. Pigem määriks seda soojale pannkoogile.. :D Suhu panemise hetk on vaid ebameeldiv, kuna väikesed tükikesed õlis on ikkagi tahked ja need tunduvad veidrad. Õnneks sulavad kiiresti. Okserefleksi ka ei tekkinud. Sama siin, et hambad on peale seda libedad ja puhtad. Muud esialgu märganud pole. Tegelikult pole osanud vaadatagi. Aga täna vaatan kindlasti üle ka, et mis teisiti tundub.

  6. Nii vahva on lugeda, et kellelegi meeldib tahke kookosõli niisama maiustamiseks.
    Tõesti, hambad on kordi puhtamad, kui enne – ainuüksi juba selle pärast tasuks see loksutamine ära.

  7. Tegin ka selle nalja täna hommikul läbi :P alustasin ikka väga suurte eelarvamustega :D Okserefleksi ei mingit, oli ka tahke kookosõli, pigem oli algses kiusatus alla neelata, sest mulle kookosõli iseenesest väga maitseb. Solgutasin oma 20 minutit ära, loputamine tundus iseenesestmõistetav. Mida ma aga märkasin, oli see, et hammastel polnud kattu! Tulemus oli tunduvalt parem kui peale kui-iganes-põhjalikku tavapärast hambapesu. No ilmselt solgutan homme ka ja eks näis, kuidas see üritus lõpeb :)

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here