21. sajandi revolutsiooniline maksusüsteem (II osa)

0
2039

Maksustage raha, mitte inimene, ehk veel 21 sajandi maksusüsteemist

“Positiivsed vastukajad deebetmaksu käsitlusele ärgitavad mind uuesti kirjutama, kuna teema on veel noor ja mitte pelgalt “üheöö liblikas”.”

Kas keegi meil üldse teab, millal tulumaks tekkis või tekitati?

Foto: Sven Arbet
Foto: Sven Arbet

Seda võetakse meil justkui öö ja päeva vaheldumist, nagu oleks Jumal selle loonud. Tegelikult on tulumaks tekkinud Ameerika Ühendriikides: 16-s konstitutsioooniparandus, mis ratifitseeriti aastal 1914, andis Kongressile võimu maksustada sissetulekuid. Esialgu rakendus see vaid üle 75000 USA dollarist kõrgema aastasissetuleku puhul ja maksumäär oli vaid 3%. Seega maksustati vaid neid, kes olid rikkad. Keskmine tööline teenis 1914 aastal vähem kui 5 dollarit päevas.

Sellest ajast alates on maksumäär muudkui tõusnud ja nüüd maksavad keskmised maksumaksjad proportsionaalselt palju enam kui rikkad. USAs konfiskeerib see kõigi maksudega enam kui ühe kolmandiku maksumaksja rahast.

Huvitav kas sama asja eest võiks riik meil saada maksumaksja sõbra tiitli?! On ju Eesti maksumaksja kui vagur lambuke, keda manitsevad Maksumaksjate Liidu juhid korralikult makse maksma – Jumala pärast, ärge ainult hakake rahulolematust näitama ja rahu rikkuma! Nii arvavad paljud meil.

Uus valitsus, vana maksusüsteem – kas see on konservatism?.

Foto: Riigikantselei
Foto: Riigikantselei

Nagu arvatagi võis, leebusid uue võimuliidu koostamisel kõik tulumaksu reformida kavatsevad pooled ja muutusid paindlikumaks – mida tahaks ka kõigi muude küsimuste osas valitsuse liikmeilt näha. Aga nagu nad ise vahest väga hästi teavad, ei toida tulumaksuga riiki ära ja pelk jutt tasakaalustatud riigieelarvest ei maksa midagi – sellel on ka tasakaal majas, kellel pole üldse raha: ei tulusid, ei kulusid. Aga kas see on meie riigi eesmärk? Paistab, et meil on tavainimesele mõeldud loosungiks Sumeri vanasõna: “Kel ei ole midagi, sel ei ole halbu unenägusid!”

Rikas kodanik, rikas riik – seepärast ongi deebetmaksuga maksustatav rahaliigutamine ausaim ja repressiivsusest vaba maksusüsteem, mis vaatab otse tulevikku.

Tulles tagasi deebetmaksu juurde toon jällegi siinkohal Austraalia näite konkreetsete numbritega:

1991-1992 aasta andmete kohaselt (koostajaks Austraalia Reservpank), võetakse igal tööpäeval sealsetest pankadest tavalise äri ja kaubanduse tarbeks välja 120 miljardit Austraalia dollarit (siintoodud summa on mittesularahaline).

Vaid üks lihtne, universaalne ja mõõdukas deebetmaks (mis maksustab 1/3 ühelt protsendilt), mis lisandub kõigile liigutatavatele rahadele, tooks riigikassasse 99 miljardit Austraalia dollarit aastas.

Riigieelarveks kulutab Austraalia vaid 96 miljardit sealset dollarit aastas.

Foto: E24 Majandus
Foto: E24 Majandus

Deebetmaks 120 miljardi pealt päevas võrdub päevase 396 miljoni eelarvedollariga, mis omakorda annab 99 miljardit Austraalia dollarit aastas eelarvesse.

Samas aga ei ole siin arvesse võetud automaatidest ja mujalt nädalavahetustel ja riiklikel pühadel väljavõetud sularaha hulka. Tööpäevadel väljavõetav sularaha kogus on 1995 aasta andmete põhjal Austraalias ca 200 miljardit sealset dollarit päevas. Selle summa pealt laekub deebetmaksuga 660 eelarvedollarit päevas ja 165 miljardit Austraalia dollarit aastas.

Kokku seega 264 miljardit Austraalia dollarit, mis on täpsem summa eelmises artiklis tooduga võrreldes.

Eesti eelarve puhul oleksid laekumised ka suurusjärgu võrra pisemad.

Kui nüüd olukord panna Eesti konteksti, siis on meil ütleme ca 570-600 tuhat tööjõulist maksumaksjat, kelle tulumaksu laekumine on 500 eurose (oletagem) keskmise palga puhul 306 tuhat eurot, mis aastas teeb 3,6 miljonit eurot. See on reaalne summa, mis ei pruugi just nii suur olla, kuna tegelik töötavate palgasaajate arv on väiksem, sest osa neist on aeg-ajalt töötud ja osa töövõimetud jne.

Paneme nüüd selle 500 eurose palgasumma siia – see teeb sama suure inimeste arvu (600 tuhat) puhul 306 tuhat eurot kuus, millelt deebetmaksuna läheks maha 1%, ehk 3060 ja aastas teeks see summana 36 720 eurot, mis on oluliselt vähem kui tulumaksuga laekuv summa. See tähendab tegelikult, et nii palju rohkem jääb inimesele raha alles, mis suurendab tema võimalusi ja panust oma elu, pere ja riigi ülesehituses. Igaühe panus suureneks oluliselt ja koos sellega väheneksid ka hinnad oluliselt.

Kuna aga meie hulgas on 1% neid, kelle aastapalk küündib miljonitesse, siis kulutavad ka nemad enam ja deebetmaksu maksaksid ka nemad seega kaugelt enam, ilma seda tajumata.

Lisaks on firmasid, milliste käive on miljardeid eurosid aastas või isegi mitu korda enam, pluss pangad, millised liigutavad kosmilisi numbreid igakuiselt, ilma sellelt mingit protsenti tasumata. Aga miks? Kui pank tasuks riigile oma tehingute pealt, mis ulatuvad kümnetesse ja rohkematesse miljarditesse eurodesse aastas, siis on sellelt laekuv maksusumma samuti praeguste laekumistega võrreldes mäekõrgune. Praegu jääb see rahasumma tavainimese silme alt eemale, kuid tegelikkuses on laekumine deebetmasuga võrreldav Austraalias laekuda võiva summaga – kui see maksusüsteem seal juurduks.

Tõelisi pankadest läbikäivaid numbreid teavad paremini pangandustegelased ise ja kindlasti tasuks neilt seda küsida.

Foto: Karin Kaljuläte
Foto: Karin Kaljuläte

Tavalise maksusüsteemi puudujääkideks on tootmise maalt väljatõukamine, väliskaubanduse puudujäägi ja samuti välisvõla tekitamine – ime, et Eestil seda pole veel. Lisaks on see ebavõrdne ja ebaõiglane, kulukas nii rahaliselt kui ajaliselt, aga ka keerukas.  See hävitab initsiatiivi ja karistab inimesi, kes tahavad olla edukad. Samuti on see väikeettevõtluse maksustamine ja põhjustab maksudest kõrvalehoidmist ning pettust.

Deebetmaksu puhul taolised nähtused kaovad iseenesest, sest see maks toimib automaatselt. Ei ole mingit võimalust seda vältida ja pole ka põhjust, sest summad on tillukesed proportsioonide poolest. Lisaks suurendab see maks inimeste solidaarsustunnet, kuna kõik maksavad.

Mis kõige enam huvitav – kes ei tarbi palju, vaid toodab enda aias ja põllul oma toidu, ei pea seda ostma, tal jääb toiduraha alles ja ta saab sellega teha muud – minna ümbermaailmareisile näiteks.

Kuna analoogseid maksusüsteeme on välja mõeldud ka mujal, siis huvilised võiksid ise uurida – ehk tekib siis hulk inimesi, kelle ühistöö viljana kehtestatakse ühel heal pärastlõunal Eestis kõigile kasulik maksusüsteem. Selleks lisan siia väikese koguse viiteid.

Innovaatiliste lahenduste uurija

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here