21. sajandi revolutsiooniline maksusüsteem

2
4628

Artikkel on Austraalia Deebetmaksunõukogu materjalide põhjal kokku võetud, täiendanud ja Eestile üle kantud.

Kui praegu räägitakse ja varemgi on räägitud muudkui tulumaksu alandamisest*, justkui oleks see tee paradiisi, siis alljärgnevalt tahaks rääkida millestki niisugusest, mis tooks endaga kaasa enneolematu majanduse ja inimtegevuse aktiivsuse kasvu, pikemas perspektiivis kogu maailmas, võimaldades samal ajal igaühe initsiatiivil lasta toimida ja areneda.

Praegune maksusüsteem on ajast ja arust, ükskõik, kuidas seda ka ei püütaks parandada – see on nagu paigatud pükste nõelumine ja viikimine.

Miks on see nii?

Praegused süsteemi vead

Foto: Unite and Prosper
Foto: Unite and Prosper
  • On keeruline;
  • surub tootmise maalt välja, suurendades väliskaubanduse defitsiiti ja välisvõlga;
  • on ebaõiglane ja see kulutab palju aega ning raha;
  • hävitab initsiatiivi;
  • toodab pettust.

Milline on siis hea maksusüsteem?

  • Maks peab olema lihtne;
  • sellel peab olema madal ülalpidamiskulu;
  • peab olema läbipaistev (ei mingeid peidetud makse);
  • see peab olema vältimatu;
  • peab kasvatama hea valitsuse jaoks piisava eelarve;
  • peab olema aus;
  • peab saama tõhusalt koguda.

Deebetmaks

Sellist uut liiki universaalset maksu nimetatakse deebetmaksuks ja seda kasutati esimest korda teadaolevalt tarbimismaksu nime all Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Alates 1991 aastast töötab Austraalias deebetmaksu idee elluviimise nimel Deebetmaksu nõukogu*, mille eesmärgiks on läbi viia radikaalne ja põhjapanev maksureform, mis genereeriks rikkust, edendaks majanduskasvu, kõrvaldaks tööpuuduse ja pühiks kiiresti ära riikliku välisvõla.

Arvutid teevad tänapäeval võimalikuks deebetmaksu elektroonilise korjamise. See maksusüsteem ei ole diskrimineeriv ja toob kasu kõigile inimestele siin ja lõpuks ka kõigile inimestele üle maailma.

Mis on deebetmaks?

Foto: ASP
Foto: ASP
  • Deebetmaks on uus maksusüsteem terve maailma jaoks;
  • Deebetmaksu Nõukogu tahab näha selle kontseptsiooni käivitumist arenenud demokraatias, nagu seda on Austraalia, et maailm võiks näha sellest tulenevat kasu;
  • valem on lihtne, moodustades ühe kolmandiku (0,33%) ühest protsendist (kokku seega 1% ühe inimese sissetulekutest ühe palga piires) lisatuna kõigile rahalistele operatsioonidele, mis on tehtud rahalistes asutustes (pangad, poed, rahavahetused, kindlustusasutused, ettevõtted, eraettevõtjad, valitsusasutused jne.)

Seega, kui te läksite rahaautomaadi juurde ja võtsite välja 100 eurot sularaha, siis teie pangaarvelt debiteeritakse 100.33. Sularaha saate 100 euro ulatuses koheselt kätte ja 33 senti läheb viivitamatult teie pangaarvelt valitsusele (riigikassasse).

Idee 0,33% maksumäärast tundub olevat naeruväärse suurusega.

Terve inimkonna ajaloo vältel ei ole ükski maksukoguja korjanud inimestelt nii tillukeses koguses maksu!

Kuidas deebetmaks töötab?

Kõik rahaülekanded ja muud toimingud saavad alguse finantsasutustest. Maksu võetakse IGAÜHELT, ükskõik, kus nad raha välja ka ei võtaks! Ka pankadelt. Ja see makstakse koheselt valitsusele. Austraalia Reservpanga teatel võetakse pankadest aastas inimeste ja firmade poolt ülekannetega välja 55 000 miljardit Austraalia dollarit. Need numbrid põhinevad Reservpanga sularahata arveldustega seotud raportil. Kõigest 0.33% deebetmaksuga korjatakse sellelt summalt $181 miljardit dollarit aastas!

Rahaautomaatidest võetud sularaha ja sularaha, mis on välja võetud pankadest nädalavahetustel ja riigipühadel, ei ole siin arvesse võetud. Telefoni ja internetipangandust ei ole ka siinjuures arvestatud. Kui vaadata meie internetipangandust, siis tehakse tänapäeval Eestis interneti teel küllaltki suur hulk pangatehinguid. Kui arvestada see Austraalia keskkonda ja pidada suhet samaks, siis võiks arvata, et kõigist tehingutest tehakse ca 50% tänasel päeval juba internetipangas. Siis lisandub 55 000 miljardile Austraalia dollarile veel teist sama palju.

Kui inimene peaks maksma oma sissetulekutelt ja toimingutelt makse 0,33% – siis  igakuiselt teeks see kokku ca 1%, kuna laekumisel pangakontole läheb maha 0,33%, raha väljavõtmisel läheb maha teine 0,33% ja kauba eest maksmisel läheb maha kolmas 0,33%. Valitsus võib selle ülelaekuva summa juures otsustada teha inimeste heaks palju enam, ja võib isegi vähendada seda 0,33% deebetmaksusummat. Erinevad vaatenurgad võimaldavad inimestele alternatiive.

Kõik poliitilised parteid võtavad selle idee üle

Sellise fenomenaalse sissetuleku juures võib valitsus viivitamatult neljakordistada kõiki pensione: vanuritele, invaliididele; toetusi üksikvanemaile; töötuabirahasid jne……

Foto: Indrek Sammal
Foto: Indrek Sammal

Päris lühiajalises perspektiivis kaoks ka töötus, kuna siiani toiminud riigi rikastumine üksikisiku arvelt langeb ära – asemele tuleb naeruväärse summaga inimese arvelt riigi veelgi suurem rikastumine. Seda võiks pidada ebaloogiliseks, ja seda ta ju ongi. Tegemist on aga ühe konksuga asja juures: nimelt on austraallased välja uurinud, et 90% maksudest maksavad need 90% inimestest, kelle käes on vaid 10% rahast. Samas aga 10% maksudest maksavad need 10% inimestest, kellele kuulub aga 90% rahast. Kas selles on loogikat? Teatud iroonia ja ebaõiglus paistavad siit ennemini välja kui loogika. Sest rahamees leiab kümme moodust, kuidas raha mitte maksudeks kulutada – sellest ei hakka siinjuures pikalt heietama. Tegelikult peakski olema nii, et igaühel, nii rikkal kui ka vaesel jääks raha kätte, mis ta oma tööga teeninud on – see on õigluse printsiip, millest tuleks lähtuda. Selle asemel, et inimestelt raha maksudeks koorida, tuleks riigil rakendada efektiivset deebetmaksu, mis teeks nii vaese kui rikka inimese võrdseks, kuigi Jumala ees ongi nad alati võrdsed olnud.

Pangadki peaksid hakkama oma miljardite liigutamise pealt maksu maksma, siiani nad seda ju ei tee, kedagi ei saaks välja jätta. Ainuke erand oleks riigieelarvest raha riigiasutustele ülekande puhul – siis peab ülekandmistele andma maksuvaba rohelise tee, kasutades sealjuures aparatuuri tarkvara seadistusi. Tarkvara võimaldab ainult taolistel ülekannetel tasuta liikuda.

Deebetmaks ei vaata, kas sa teenid miljon eurot või miljon dollarit kuus või teenid sa hoopis 500 eurot kuus, mõlemil juhul ei maksa sa oma raha pealt midagi kellelegi, kuid maksad tarbimise eest – mida enam tarbid, seda rohkem ka maksad, mida kallimaid asju tarbid, seda enam laekub sinu arvelt maksu riigile.

See uus maksusüsteem on loomulik ja väga ökoloogiline maksusüsteem, mis ei võta kusagilt, kust võtta ei ole, vaid võtab sealt, kus on suurem tarbimine, raiskamine ja üle võimaluste elamine, reguleerides inimeste tarbijamentaliteeti.

Et aga valimistel on valijaid üha vähemaks jäänud, siis peavad parteid minema kaugemale tühjadest lubadustest, mis peale valmisi kiiresti unustatakse. Mida veel annab neil teha, kui omaks võtta midagi seesugust, mis inimestele meeldib, mida sellist, mida on ka võimalik ellu viia ja mis toob endaga kaasa laialdase kasu, paljudele, mitte enam neile, kes pumba juures. Riigis moodustub tugev keskklass ja vaeseid jääb vähemaks.

Haiglad, maanteed, tänavad ja haridussüsteem saaksid korda…

Raha oleks nii palju, et riik saaks kindlustada tasuta koolihariduse (ka ülikoolis) ja tasuta arstiabi, õige rahvusliku (riigi) aastaeelarve, ei oleks enam kodutuid …

Lisaks kaob igasugune vajadus maksupettuse järgi, sest see lihtsalt on võimatu. Ei ole vaja ka maksudega seotud asutusi – maksuametit ja maksupolitseid, kuna nende asutuste töö muutub mõttetuks (maksud laekuvad automaatselt ja vältimatult). Pigem oleks vaja lisatöökäsi riigikassale. Kaovad ümbrikupalgad ja igasugused allilma tegevused surevad välja. Kellele oleks vaja kohvriga raha vedamist ja muud taolist, kui see ei tasu ära.

Kõik need imelised hüved voolaksid kõigi inimesteni viivitamatult ja püsivalt ja meil oleks ikkagi maailma ajaloo kohta kõige madalaim maksukoormus!

Teadusuuringutest saaks rahvuslik majandusharu number üks!

Deebetmaksust laekuv riigitulu võimaldab selliste tohutute summade juures rajada maailma juhtivamad uurimisasutused üle terve maa. Austraalia (loe: Eesti) rahvuslikuks majandusharuks saaks teaduslik uurimus. Sydney (loe: Tartu) saaks maailma põllumajanduse arenduse asupaigaks, Melbourne’s (loe: Tallinnas) asuks IT arendusinstituut, Adelaide’s (loe: Haapsalus) oleks energia uurimise instituut, Perthis (loe: Kuressaares) oleks keskkonnateaduste uurimine, eetika ja kultuur Darwinis (loe: Viljandis) ja majandus Brisbane’is (loe: Pärnus) …

Foto: Karin Kaljuläte
Foto: Karin Kaljuläte

Energeetika vabaneks monopolistlikust ja ajale jalgu jäänud põlevkivienergiatootmisest, mille vahetaksid välja kõikvõimalikud portatiivsed energiajaamad, millest pisemad mahuksid igaühe teist köögilauale ja mis ükski (pange tähele – mitte ükski!!!) ei tarvitaks fossiilset kütust. Lisaks võime hakata tootma magedat vett mereveest, kasutades 21 sajandi tehnoloogiaid ja teha muudki huvitavat ja kasulikku.

Seda kõike annab sättida Eesti palju väiksemale territooriumile, samas aga palju strateegilisema asukoha juures annab see kõik Eestile eelised isegi Austraalia ees. Loogiline on see, et kodanikuühiskonna algatused peaksid saama siinjuures samavõrdse eelistuse – rahvaalgatuse seadus tuleb vastu võtta koos deebetmaksu seadusega. Eestil on lõppkokkuvõttes võimalik saada suureks vaimult, mida ütles omal ajal Jakob Hurt.

 

Kui palju te maksate deebetmaksu

SUMMAD EUROD DEEBETMAKSU SUMMA

Ükssada EUROT

100

0.33

Viissada

500

1.65

Ükstuhat

1000

3.30

Kümme tuhat

10 000

33.00

Ükssada tuhat

100 000

330.00

Kakssada tuhat

200 000

660.00

Nelisada tuhat

400 000

1 320.00

Kaheksasada tuhat

800 000

2 640.00

Üks miljon

1 000 000

3 300.00

Kümme miljonit

10 000 000

33 000.00

Ükssada miljonit

100 000 000

330 000.00

Üks miljard

1 000 000 000

3 300 000.00

Kümme miljardit

10 000 000 000

33 000 000.00

Kakskümmend miljardit

20 000 000 000

66 000 000.00

Ükssada miljardit

100 000 000 000

330 000 000.00

Käesoleva artikli algse kirjutamise ajal, 9. märtsil 2005, ilmus Postimehes Andres Reimeri artikkel “USA president tahab asendada tulumaksu käibemaksuga”, milles tuuakse “üllatusena” välja USA president George W. Bushi tulumaksu kaotamise idee, milles Bush on astunud deebetmaksu suunas ühe sammu, asendades tulumaksu suureneva käibemaksuga. Samas unustatakse ära, et ühelt võttes ja teisele juurde pannes on kodanik ikkagi suure maksulõa otsas, ja kuna tavainimene ei saa omi kulutusi ka mingil moel tagasi taotleda, nagu kaupa ostnud ettevõte seda saab – seetõttu on ikkagi ainus täielik kodaniku vabakslaskmise võimalus deebetmaks.

Rahandusmiministeeriumi tookordse osakonnajuhataja Lemmi Oro sõnul võib sellise sammu läbi laekumine riigieelarvesse isegi suureneda. Kindlasti ta suureneb, sest tulumaks on ju 20. sajandi varjatud orjanduse üks hoobi ja selle kaotamine elavdab majandust kindlasti. Ei julgeks aga pidada Eestit USA ja Venemaa maksureformide eeskujuks seni, kuni pole midagi kardinaalselt uut ellu viima hakatud.

Deebetmaksu nõukogu ei ole ainuke, kes võitleb selle maksusüsteemi käivitamise nimel Austraalias – selle maksu on oma valimisplatvormi sisse kirjutanud ka Austraalia Iseseisvuspartei ja teised, näiteks Victoria Osariigi Maksureformi Grupp (ning lisaks mitmeid teisi kodanike ühendusi).

Järg loole.

2 KOMMENTAARI

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here