Ainuüksi positiivsest mõtlemisest jääb väheseks

0
7241

Üks kõige levinum nõuanne oma arengu tõusul on see, kus öeldakse, et mõelda tuleb positiivselt. Ka meie soovitame seda, sest inimese isiklikku edu ja õnne on praktiliselt võimatu saavutada, kui sind painavad pidevalt negatiivsed mõtted. Samas on see sama nõuanne ka üks kõige halvemaid. Mida, miks? Luba mul selgitada miks, sest enne tuleb nii mõneski asjas selgusele jõuda.

Positiivsus vs negatiivsus

Kust tulevad negatiivsed mõtted?

Kui sind painavad negatiivsed mõtted nagu: “Ma ei suuda seda projekti ellu viia”, “Ta ei armasta mind” ja “Ma keeran ilmselt jälle mõne käki kokku” – need negatiivsed mõtted on varasemast elust saadud veendumuste tulemus. Näiteks mõte “Ma ei suuda seda projekti ellu viia” on tingitud veendumusest nagu “Ma ei ole võimeline seda tegema”. Või mõte “Ta ei armasta mind” on tingitud veendumustest nagu “Ma ei ole armastusväärne” või “Mehi ei saa usaldada”. Viimaks mõte “Ma keeran ilmselt jälle mõne käki kokku” on tingitud tõekspidamisest nagu “Ükskõik, mida ma teen, ei ole piisavalt hea”.

Negatiivsed mõtted mitte ei takista sind olemast edukas ning õnnelik, vaid nad näitavad välja seda, kuidas sa maailma näed. Sellest sõltuvalt suhtub inimene alati kooskõlas oma veendumustega nii ellu, teistesse inimestesse kui ka iseendasse. Kui sa vabaned oma negatiivsetest mõtetest, siis on need veendumuused, mis juhivad edasi sinu elu.

Mida inimesed teevad hoidmaks negatiivsed  mõtted eemal?

Foto: Reflections
Foto: Reflections

Kui sa püüad mitteteadlik olla oma mõtetest, siis suure tõenäosusega surud oma mõtted maha. Halvimal juhul need lihtsalt ei tööta, parimal juhul aga mõtted peatuvad, aga nad ei ole kadunud vaid on surutud sügavale pinna alla. Tulemuseks on justkui rannapall, mida üritad kõige hinna eest vee all hoida: tulemuseks on see, et sa suudad seda teha lühikest aega, aga mõne aja möödudes sa lihtsalt väsid ning pall vupsab taas pinnale – sama kehtib ka sinu mõtetega.

Seega negatiivsed veendumused endasse ja ellu, mis eksisteerivad ja juhivad sinu elu ja käitumist, põhjustavad jätkuvalt sinu negatiivseid mõtteid. Üritades asetada positiivsed mõtted üle negatiivsete, mitte ainult ei tööta, vaid petavad sind ka mõtlemaks, et oled oma negatiivsusest lahti saanud kuigi ei ole seda mitte. Mis veel tähtsam, siis allasurutud mõtted ja tunded kerkivad esile seal, kus sa neid kõige vähem oodata oskad. Tihtilugu põhjustab allasurutud ärevus stressi, millele ei osata leida allikat ning need väljenduvad allasurutud vihapursetena, mille esilekerkimist pole provotseeritud. Kõige tipuks on näidanud erinevad uuringud seda, et allasurutud negatiivsed tunded on sageli mitmesuguste haiguste põhjustajateks.

Alternatiivina kasutatakse allasurumiseks positiivseid kinnitusi. Mis tähendab seda, et psühholoogid on palunud inimestel seista peegli ette ning endale igapäevaselt valjusti öelda “Ma olen piisavalt hea.  Ma olen selleks suuteline.  Ma olen armastusväärne”. Paraku on harva sellest praktikast midagi ka kasu, sest sisimas inimene teab, et kõik mida ta siin peegli ees ütleb, ei ole tõsi. See, mida ta ütleb peegli ees valjusti, nagu:  “Ma olen piisavalt hea”, siis see mida ta mõtleb on vastupidine: “Aga ma tean, et ma ei ole ju!”, jällegi ütleb kõva häälega: “Ma olen armastusväärne”, samas sisimas kinnitab endale vastupidist “Ma ju tean, et ma seda ei ole”. Selline käitumine on enesesabotaaž.

Küsi endalt peegli ees seistes, kes on need, kes peegli ees seistes endale positiivseid kinnitusi sisendada püüavad? Inimesed, kes tõesti usuvad sellesse, mida nad ütlevad, ei seisa peegli ees, ega korda endale neid kinnitusi. Tegelikult toimivad sellised kinnitused vastupidiselt ning näitavad inimesele päevast päeva ühte, et ta üritab oma negatiivseid mõtteid alla suruda ning nende eest põgeneda.

Kuidas me tegelikult saame kõrvaldada oma negatiivsed mõtted?

Seega, kui positiivsed mõtted ei tööta negatiivsete allasurumisel, kas me olemegi siis neetud ja peame elama selle “pisikese häälega” oma peas, mis meie positiivse mõtlemise kehtetuks kuulutab? Nagu me eelnevalt nägime, siis kõik negatiivsed mõtted on saanud alguse negatiivsetest veendumustest. Usk on see reaalsus, mis kinnitab meile tõde. Niikaua, kui me usume, et “ma ei ole piisavalt hea; ma ei ole armastusväärne”, on see tegelik tõde meist endist ja me tegutsemegi oma tõekspidamiste järgi. Meie veendumused määravad selle, kuidas me end tunneme, käitume ja tajume erinevaid asju.

Ainus töötav ning tõhus viis on lahti saada oma negatiivsusest, saades lahti nii negatiivsetest mõtetest kui ka veendumustest, mis põhjustavad neid negatiivseid tõekspidamisi. Selleks ei tohi neid püüda alla suruda või teeselda, et nad on kadunud.

Nüüd annan näpunäiteid, kuidas saada lahti oma negatiivsetest veendumustest (aga ära lihtsalt loe, kuidas seda teha, vaid tee kindlaks enda negatiivsed veendumused, mis sinu üle kontrolli hoiavad ning kasuta järgnevat protsessi nende kõrvaldamiseks):

Kuidas kaotada negatiivseid veendumusi, mis kontrollivad sinu elu?

Foto: The Sport In Mind
Foto: The Sport In Mind

Nüüd mine ajas tagasi ning katsu leida oma konkreetse negatiivse veendumuse algallikas. Mis juhtus, et sa hakkasid uskuma, et asjad nii ongi? Näiteks, kui sinu vanemad on sind tihti lapsepõlves kritiseerinud stiilis, mis ei vasta nende ootustele, nagu: “Ma olen sinus nii pettunud; Jälle pean ma sinu pärast häbi tundma; Miks ei või sa olla selline nagu sinu sõber/sõbranna” jne, siis sellised pidevad kinnitused viivad väikesed lapsed lõpuks veendumusele “Ma ei ole piisavalt hea; Alati vean ma kõiki alt”.

Teine näide, kui vanemad on pidevalt ära või tegelevad kõige muuga lapse kasvuperioodil ja ei pühenda lastele piisavalt palju kvaliteetaega, siis lapsed saavad vanematelt nende teadmata sõnumi: “Ma ei ole piisavalt tähtis või oluline”.

Kui oled leidnud oma negatiivse veendumuse allika, alles siis mõistad, et sinu veendumus sellest on üks “kehtiv” tõlgendus oma kogemusest. Nüüd tuleb aru saada, et on ka teisi kehtivaid tõlgendusi, mille peale sa sellel hetkel ei olnud tulnud, kui oma veendumused välja kujundasid, mis aga võiksid sama hästi tõlgendada neidsamu sündmusi. Kui oled siiani välja jõudnud, alles siis saad aru, et see veendumus on ÜKS paljudest tõdedest, aga mitte TÕDE.

Näiteks, kui sind oli lapsepõlves pidevalt kritiseeritud stiilis, et sa ei vasta vanemate ootustele, võib tähendada seda, et sa polnud siis piisavalt hea. Ka võib see tähendada seda, et sinu vanematel olid ebareaalsed ootused sinu suhtes. Võib tähendada ka seda, et sinu vanemate arvates ei olnud sa piisavalt hea, aga tegelikult arvasid nad valesti. Või äkki polnud sa hea selles konkreetses asjas, mis ei tähenda seda, et sa pole üldse hea milleski, või et sa pole piisavalt hea inimene. Või, et sa ei olnud piisavalt hea lapsena, mis ei tähenda seda, et see oleks alati õige olnud.

Me arvame, et suudame “näha” oma veendumusi

Nüüd tuleb väga oluline osa – Vii end tagasi sellesse sündmusesse, mis viis sind sinu veendumuseni. Nüüd kui sa seda vaatad, küsi endalt: “Kas see pole nii nagu ma seda “näen” (veendumus)”. Vastus tegeliku inimese (praeguse mina) poolt on alati: “Jah, ja ka sina oleksid seda näinud, kui oleksid seal olnud”. Nüüd küsi endalt järgmist. “Kas ma tõesti nägin seda?” Kui sa tõesti seda nägid, siis suudad sa kirjeldada kõike, nii värve, kuju, asukohta, lõhna jne. Kui sa saad aru, et sa ei suuda seda konkreetselt kirjeldada, siis saad sa ka aru, et sa ei ole seda kunagi “näinud” (seda veendumust). Seega sa nägid ainult sündmust, mitte veendumust – teisisõnu sa lõid veendumused sündmuste põhjal ning see veendumus eksisteerib ainult sinu enda peas.

Selleks hetkeks on enamikul inimestel see varasem veendumus kadunud. See veendumus eksisteeris seal ning keeldus kadumast seetõttu, et sa uskusid, et sa olid seda näinud. Niipea, kui sa saad aru, et seda veendumust polnud olemas, vaid see eksisteeris ainult sinu peas – pole see enam midagi, mida sa arvasid end näinud olevat, vaid oli üks võimalikest tõlgendustest ja see kõik eksisteeris sinu enda peas.

Viimaks küsi endalt, kas see sündmus, mille kohta lõid oma veendumuse, omab üldse mingit tähendust. Kas neil sündmustel oli enne tähendus, kui sina neile tähenduse andsid? Siinkohal pean silmas seda, et kas saad neist sündmustest teha  kindlaid järeldusi? Üsna kiirelt saad aru, et sinu konkreetse sündmuse põhjal loodud veendumus on üks paljudest võimalikest ning nende veendumuste juures ei ole ÜHTEGI seda päris tõest! Seega, kui  juhtunud sündmustel võisid olla tagajärjed – teisisõnu olid nad sellel hetkel sulle väga ebameeldivad – puuduvad neil tegelikult igasugune tähendus. See, mis iganes tähendus oli neil sündmustel sinu jaoks olemas, oli ainult sinu peas, mitte terves maailmas.

Ära püüa mõelda positiivselt, vaid OLE positiivne

Foto: Healthy Loser Gal
Foto: Healthy Loser Gal

Võttes kõik eelnevalt kokku – Meie veendumused on väited reaalsusest, mida me usume, et need on tõesed faktid maailma kohta. Kohe, kui saad aru, et sa ei ole kunagi neid veendumusi maailmas näinud ja need olid ainult sinu enda peas – kaovad need veendumused jäädavalt. Selle asemel, et sundida end lihtsalt positiivselt mõtlema, püüa jõuda oma negatiivsete veendumuste juurteni ning eemalda need. Sest need negatiivsed veendumused on sinu negatiivsete mõtete põhjustajad, kohe kui oled jõudnud põhjuse juurteni, kaotad ka sümptomid. Nagu me kõik teame, ei tule lihtsalt sümptomite ravimisest kunagi midagi head, vaid tuleb leida ja ravida sümptomite põhjuseid. Kui põhjused jätta välja selgitamata, on tagajärjeks tihtilugu suuremad probleemid, kui me kartagi julgeme. Kui oled jõudnud oma negatiivsete veendumuste juurteni, ei pea sa enam mõtlema positiivselt, sest sa OLED positiivne.

Soovime sulle palju positiivset ellusuhtumist!

 

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here