Milleks lugeda raamatuid, kui ma võin ka filmi vaadata?

On öeldud, et peamine erinevus nende inimeste vahel, kes loevad raamatut ja kes vaatavad filmi, on see, et lugemine on vägagi isiklik – teksti tõlgendamine on sama erinev, kui erinevad on need inimesed, kes raamatut loevad. Tõenäoliselt kaks erinevat inimest ei suuda näha täpselt samasugust pilti.

Filmidega aga on lood teised – kõik näevad üht ja sama pilti. Kujutlusvõimele ei jäeta just väga palju võimalusi. Kuid ka see võib olla erinev, vähemalt niikaua, kuni aju stimulatsioon töötab. Kiiremat tüüpi ajupildi tehnoloogia tõestab, et filmi vaatavate inimeste ajud on sünkroonselt “ühendatud”. Film mõjutab inimeste ajus täpselt samu piirkondi, täpselt ühel ja samal filmi vaatamise ajal – sünkroonne tõusev ja langev graafik.

Foto: left.gr
Foto: left.gr

Soome Aalto Ülikoolil õnnestus välja töötada meetod, mis on piisavalt kiire jälgima ka filmi vaatamise ajal tekitatavat stimulatsiooni ajule. Ja see on ka MEG ehk magnetoentsefalograafia kasutamise põhjus laialtlevinud funktsionaalse magnettomograafia asemel. MEG salvestab millisekundite jooksul ajalise kõrgekvaliteedilise resolutsiooni.

Filmid olid tegelikult selle aju skanneeringu tehnoloogia testimiseks, mis siis näitasid ajude sünkroniseerumist. Võib ära märkida, et filmiks oli “At Land” – 1944 aasta, 15 minutiline mustvalge tummfilm.

Filme kasutades oli võimalik uurida inimaju funktsioone normaalsele keskkonnale sarnastes tingimustes. Traditsiooniliselt on aga neuroteaduses kasutatud lihtsaid stimulatsioone, nagu malelauamustrite või üksikute piltide kuvamist.

Filmi vaatamine toob aju funktsioonides endaga kaasa muutusi mitmel erineval tasandil. Esilekutsutud ajutegevuse mustrid olid olenemata mõjuteguri keerulisusest erinevatel inimestel märkimisväärselt sarnased – isegi millisekundi ulatuses ajaskaalal.

Samal ajal, kui katses filmide kasutamisega on MEG meditsiinilised kasutegurid tõestatud, siis mida see tegelikult ütleb kinos oleva saalitäie inimeste kohta, kes vaatavad sama ekraani? Kas samasugune sünkronisatsioon leiaks aset ka lõbustuspargis “Ameerika mägedel”?

Aga kui 8 inimest loeksid sama raamatut? Kas lugemissooritus tekitaks samasugust sünkroonsust või tõlgenduse kujutlust? Ja kas selline sünkroniseerimise effekt mingil tasandil seob inimesi või eraldab neid üksteisest?

Allolev pilt uuringust näitab, kui tugevalt sarnased ajuskanneeringu pildid omavahel on.

Foto: sciencedirect.com
Foto: sciencedirect.com

Allikas

Eelmine artikkelMuuda oma vesi aluseliseks
Järgmine artikkelSigur kui ravim

JÄTA OMA VASTUS

Palun lisa oma kommentaar
Palun sisesta oma nimi