Kuidas inimesed on muutnud oma interneti kasutamisharjumusi vältimaks NSA jälgimist

0
3248

Selleaastane NSA nuhkimistegevuse avaldamine on pannud Washington Posti lugejad kasutusele võtma vastavaid abinõusid ja internetis teisiti käituma.

Üks lugeja kirjutas: “Ma hakkasin end harima interneti turvalisuse ja privaatsuse osas.”  Suureneva mure tõttu jälgimise osas on lugejad hakanud omaks võtma privaatsust suurendavaid teenuseid, loobunud teenustest, millel on ebaadekvaatsed turvalisuse näitajad.

Kuna küsitlus viidi läbi ainult washingtonpost.com lugejate seas, siis ei pruugi see näidata ülejäänud rahva seisukohti. Kuid 81 lugejat, kes vastasid küsimustikule väga põhjalikult annavad aimu sellest, kuidas privaatsust hindavad külastajad on käitunud Edward Snowdeni paljastusetele järgnevalt.

Foto: tech.projectz.me
Foto: tech.projectz.me

Enim mainiti peavoolu eposti pilveteenusest loobumist, eriti Gmaili. “Kustutasin kogu oma gmaili konto sisu ja hakkasin kasutama enda hallatava domeeni eposti”, kirjutas lugeja. Inimene hakkas kasutama töölauapõhist eposti klienti/haldurit ja hakkas vältima oma kirjade jätmist serverisse kauemaks, kui vaja.

Ka umbes 17 teist kasutajad olid kasutusele võtnud samad abinõud. Vähendasid Dropboxi, Yahoo Maili ja teiste pilveteenuste kasutamist.  Sellised abinõud võeti kasutusele, kuna Gmail ja teised pilveteenuse pakkujad olid andnud NSA PRISM programmile ligipääsu oma klientide kontode sisule ning andmetele.

Tosin lugejat teatasid, et nad kasutavad Google otsingusüsteemi asemel DuckDuckGo otsingumootorit. Einevalt selle teistest suurtest konkurentidest ei jälgi ja salvesta see süsteem (nagu nt. ka Startpage.com) oma kasutajate otsinguid. See aga tähendab seda, et juhul, kui NSA peaks uksele koputama, pole neil suurt midagi jagada.

Mitmed kasutajad paigaldasid arvutisse privaatsust suurendavat tarkvara. Nimekirja eesotsas oli Tor, võrguteenus, mis lubab kasutajatel anonüümselt internetis surfata. Samuti osutus populaarseks ka HTTPS Everywhere, – Chrome-i ja Firefoxi plugin -, mis sunnib neid veebilehitsejaid kasutama alati krüpteeritud https versiooni veebis.

Nimetatud sai ka Ghostery nimelise tööriista kasutamine, mis on kolmandate osapoolte küpsiste (mida kasutatakse veebis kasutajate jälgimiseks) keeruline haldamise vahend. Mõned kasutajad mainisid ka PGP tarkvara kasutuselevõttu emailide krüpteerimiseks.

Iroonia aga oli selles, et kommentaaride jätmiseks pidid küsitlusele vastajad sisestama oma emaili ja nime.

Samas paljud vastasid, et nad ei ole oma interneti kasutamisharjumisi üldse muutnud.

Üks kirjutas: “Kui NSA tahab teada kuidas ma veedan liiga palju aega virtuaalset jalgpalli mängides või parimat kõrvitsa röstimise viisi otsides, siis lasku aga käia. NSA-d oleks vaja karta ainult siis, kui sul oleks midagi varjata, mida peetakse kodanike jaoks ohtlikuks.”

Teised aga ütlesid, et harjumusi pole mõtet muuta, kuna see oleks mõttetu. “NSA vastu lihtsalt pole mingit kaitset, kui ta juba ükskord sind sihikule on võtnud”, kirjutas üks lugeja.

Mõni aga ütles, et “Olen alati ekirjade lõppu lisanud -Ahhoi NSA! Go Fu..k yourself!-

Allikas

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here