Meie toidame maailma

0
3162

Põllumajanduse laialdane industrialiseerimine algas peale TEIST MAAILMASÕDA. See protsess on põhjustanud märkimisväärseid muutusi nii meid ümbritsevas loodus-kui tehiskeskkonnas.  Lisaks kunstlikult deformeerunud maastikupildile on saanud häiritud looduslik tasakaal, mida illustreerivad kuivendatud märgalad, maapinna pahupidi pööramine ja seejärgne tasandamine, hiiglaslikud niisutussüsteemid soojades maades, aina külluslikum kemikaalide lisamise väetistesse ja kahjuritõrje preparaatidesse. Lisaks veel uute tõugude aretamine, ebamääraste deformatsioonide esilekutsumine, geneetiliselt muundatud organismide levik. Tulenevalt liikide väljasuremisest ja  seeläbi leiab aset algupäraste sortimentide süsteemne hävitamine. Laostavate tegutsemismaneeride tõttu kaovad  tasahilju loomade elupaigad ja taimede kasvukohad. Teisisõnu väheneb bioloogiline mitmekesisus.Vähe sellest, aset leiab ka põhjaveevarude hävitamine ja muldade, jõgede reostamine, mille tulemina elusorganismid mürgistuvad, kaasaarvatud inimene.

Foto: Clusters
Foto: Clusters

Niisiis peale Nõukogude Liidu lagunemist kasvas globaalne transiit plahvatuslikult, võimaldades tohutu hulga toidu, eriti odava loomasööda, laialikandmist üle maailma, mööda mereteid. Samas leidis aset farmitöödest elatuvate talunike koondumine  ühtsesse globaalsesse võrgustikku.  Selliste arengute pahupooleks on olukord,  kus tuhandeid kilomeetreid läbinud tooted on tihtilugu odavamadki kui kohalikud. Põhjustena saab välja tuua järgmised asjaolud: mujalt sisseveetud kauba tootmiseks on kasutatud odavamat tööjõudu ja/või nende töötlemis- ning  transpordikulud on  finantseeritud teatud ulatuses eksportmaa toetuste näol. Importtoodete hinna määravad eeskätt kauba vahendajad, kes on ühtlasi peamisteks kasu saajateks. Kuna importtooted on  oma olemuselt päritolumaa turujäägid, millest on tarvis rohkem-või vähemtulusalt vabaneda, siis on nõudluse ja pakkumise vahekord hinnakujundusel teisejärguline.

Kasvuhoonete "meri" Piedmont Plateau Põhja Carolina
Kasvuhoonete “meri” Piedmont Plateau Põhja Carolina

Põhimõtteliselt toimib säärane kaugvedude süsteem ka ühe riigi piirides, mille puhul ühtedes piirkondades toimub tootmispindade ülekoormamine ja teistes piirkondades toimub eluolu väljasuretamine  tulenevalt viimase piirkonna ressursside ekspluateerimisest ja seeläbi sõltuvuse loomisest teistest regioonidest. Väljasuretamine toimub nii majanduslikus, kultuurilises, hariduslikus kui geneetilises mõistes ja sellega kaasneb ääremaastumine, kuna töökohad kaovad ja inimesed rändavad välja. Enamasti lähevad nad suurlinnadesse, mille kaubanduskeskustes on külluslikult erinevaid turujääke ja et konkurents viib hinnad ka alla, siis ongi loodud ideaalsed tingimused tarbijaühiskonna õitsenguks, mille brändiks on ületarbimine.

Kirjeldatud kaugveomajandus mõjub inimeste eluolule negatiivselt – alustades tihtipeale kurnavatest tingimustest produktide tootmiskohtades ja kaugveo transpordis, sealjuures lisandub kahjulik mõju neile, kes elavad transiiditeedel, lõpetades terviseriskidega klientide jaoks, kes on sageli sunnitud sööma aina riknenumat toitu koherentselt tootmispiirkondade kaugenemisest tarbijaskonnast.  See niiöelda toit on reeglina valmistatud kemikaalide abil, olemaks vaid kohane pikkade distantside läbimiseks.

[pull_quote_center]”Kõik, millest turg on huvitatud, on hind. Maitse ei ole üldjuhul kaalumist väärt aspekt.” [/pull_quote_center] Hannes Schulz, kodulindude tõuaretaja

Kaasajal vajame me jätkusuutlikke,  paindlikke ja ressursiefektiivseid süsteeme. Selleks otstarbeks oleks sobilik rakendada niinimetatud viie sammu strateegiat, mis kätkeb endas lahendusi nii inimkonda toiduga varustamise väljakutsetele kui ka põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidele.

Nendeks 5 sammuks oleksid järgmised etapid

  • põllumajandusliku jalajälje edasise paisumise peatamine;
  • senisest palju efektiivsem ressurssidega ümberkäimine;
  • hektaripõhise toodangu maksimeerimine kemikaalivabal viisil modernse tehnika kaasabil seal, kus see on oma potentsiaalist madalamal tasemel, ehk siis peaasjalikult arengumaades;
  • nihe toitumises loomsete produktide tarbimise minimaliseerimise suunas;
  • toiduraiskamise vähendamine.
Traditsiooniline lindla Foto: Huffington Post
Traditsiooniline lindla
Foto: Huffington Post

Kõigi esitatud objektiivide poole on vajalik püüelda üheaegselt ja kooskõlastatult. Ühekülgne lähenemine pole piisav nimetatud probleemide  likvideerimiseks. Sealjuures on vajalik adekvaatne hetkeolukorra positsioneerimine.  Seda asjaolu on silmas peetud paljude teemakohaste dokumentaalfilmide loomisel.  Näitena film “MEIE TOIDAME MAAILMA”,  mis räägib toidust globaliseerumise kontekstis, kalameestest, talunikest, kaugsõidu veoautojuhtidest ja võimukatest korporatsioonijuhtidest, kauba- ja rahavoogudest – puudusest külluse keskel. Tuvastamaks toidutööstuse olemust on Austria filmilooja  Erwin Wagenhofer toonud meieni  antud sektori tagamaad mitme Euroopa riigi ja Brasiilia näitel. Lisaks selgub, kuidas mitmes maailma piirkonnas valitsev näljahäda on meiega seotud.

Soovitame teil end taoliste dokumentaalidega kursis hoida  ja miks mitte neid ka ise luua.  Ärgem laskem end seejuures heidutada meediakanalitest, mille jaoks on elulised küsimused nagu meie tänanegi teema, liiga suur hüpe. Nemad hoiavad oma profilli algklasside tasemel tingituna peavoolumeedia funktsioonist teenindada suurkorporatsioonide huve ja maailmavalitsejate agendasid, mida need niiöelda müra tekitavad jüngrid isegi teadvustada ei pruugi.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Kaubandus- ja Arengukonverents (inglise keeles United Nations Conference on Trade and Development, UNCTAD) avaldas sellekuises raportis, et ainus viis toita ära maailma on regioonidepõhine mahepõllumajandus,  mis loob tugevad kohaliku toidu süsteemid. Sealjuures peetakse vajalikuks üleminekut monokultuursetelt istandustelt iseseisvatele väikesemõõtmelistele tootmisviisidele ja permakultuuri viljelemisele.  Kuid ka sellest meil ei räägita, sest tooraine ekspordi tagamine Eestist ja muudest arengumaadest ning suurkorporatsioonidele odava tööjõu tagamine on tähtsam. Andkem igaüks oma panus selle õilsa eesmärgi täitumiseks, kuid siis peab teadma, mida tahta.

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here