Millest presidendikõned ei räägi

3
6747

Seoses vabariigi aastapäevaeufooriga tekib paratamatult küsimus, kes me oleme ja kuhu läheme.

Tooksin välja mõned viimaste aastate arengusuunad, mis on küll vilksamisi meie teleekraanidelt läbi käinud, kuid kui need teatavasse järjekorda panna, võib see toimuvast anda sootuks teise pildi.

Foto: Agu Uudelepp
Foto: Agu Uudelepp

Meile on räägitud aastaid sellest, et vabaturu tingimused on kui kõikvõimas jumal, mis pidavat viima hinnad alla. Tegelikkus  on olnud ja on jätkuvalt sootuks vastupidine. Nii  tõusis elektri hind Eestis seitsme kuuga  25 %  ja Skandinaavia odav elekter pole aga Eestisse jõudnudki. Kui aga teada, et enamik tööd tehakse tänapäeval ära elektri abil, siis suurema osa toodete hinnast moodustab elektri hind. Seega kui tahame Eestis valmistatud tooteid müüa, siis peaksid need olema kas EL kallimad või on siinsed palgad EL madalaimad. Eelnev kinnitab, et vaba turg Eestis ei toimi ja see kehtib see ka paljudes teistes tootmisvaldkondade kohta.  Need tingimused on loodud inimese poolt, nii nagu ka majandusliku rikkuse ja vaesuse eksistents, millest inimkond on sõltuvaks programmeeritud masside üle kontrolli saavutamise eesmärgil, viimaste ärakasutamise eesmärgil valitsejate endi huvides. Ühesõnaga sellised protsessid on selliseks juhitud.

Varasematel aegadel pidasid mõisavalitseja ametit sakslased, nõukogude ajal uhkeldasid ministeeriumid sellega, et neile on saadetud tööle mõni KGB agent. Selline värbamise trend jätkub. Käesoleval aastal saime teada, et meie välissaatkondi juhivad teiste riikide luureteenistuste agendid ja rahvas  on õnnelik selle üle, et nii on läinud. Saime teada, et Rootsi Elektroonilise Luure Keskus kogub süsteemselt andmeid meie riigi toimimise kohta ja Rootsi saatkonna  juhti edutatakse selle ettevõtmise laitmatu korraldamise eest kiiduavalduste saatel nimetatud luurekompleksi juhiks. Sellest järeldub, et kohaliku luureagentuuri taustakontrolli võime on kas täielik läbikukkumine, või allub see vastavale poliitilisele tellimusele.  Ajalugu on siinkohal kinnitanud vaid seda, et välisriikide luureteenistuste töö tagajärjed koloniaalmaades avastatakse aga alles peale võimurežiimi lagunemist ja see, mis päevavalgele tuleb, pole alati kõige meeldivam olnud .

Foto: Gogona
Foto: Gogona

Tingituna närusest olukorrast riigikorralduses, mis mõjutab ka iga üksikindiviidi tasandit ja suurest ahastusest ühiskonnas toimuvaga silmitsi seistes on üledoosi surnud narkomaanide arv Eestis EL suurimaid ja et nad riigi mainet liialt oma manalatee tunnistustega ei kahjustaks, hakati sellel aastal  narkomaanidele elupäästmist õpetama, kuna mujal abi ilmselt enam loota ei ole. Olgugi, et on küsitav, kas säärane elu ka seda vaeva väärt on. Meie meditsiiniasutused on hädas vaimselt ebastabiilsete inimeste tulvaga. Peretülide arv kasvab nüüdisajal jõudsalt ka seeläbi, et keemia meie ümbruses ja toidulaual dikteerib aina rohkem meie eluolu. Kõige ehedamal kujul enesemürgitamisega tegelevad mehed (joomarlus ja narkootikumide manustamine) ei ole iseenesestmõistetavalt võimelised enda naise ja perekonna eest seisma. Tendents on laostumise suunas.

Foto: Aldo Luud
Foto: Aldo Luud

Viimasel aastal oleme saanud teada, et elatustase on viimase aastaga Euroopa Liidus muutunud nii kehvaks, et isegi meie presidendiproua Evelin Ilvese isa vajab täna Soomes toimetulekuks toiduabi.  Eesti majanduslik seisukord on  muutunud tänu Euroopa Liidu igakülgsele  “abile” niivõrd viletsaks, et Euroopa Liit saatis siia kõigi aegade suurima toiduabi, et meil eluvaim ikka sees püsiks.  Toidu hinnatõus Eestis on aga viimastel aastatel olnud kaks korda kõrgem kui Euroopa Liidus.
Eesti Vabariigi ääremaades on edukalt käivitunud vabaõhu vanadekodude programm, mille piiride laiendamise maksimeerimisega on meie võimutasand edukalt toime tulnud.

Valdadest on kujundatud maapiirkondades ainukesed administratiivsed üksused, mis kõrgharidusega töökohti loovad. Selgusetu on vaid see, miks me nendelt kõrgharidusega töökohtadelt kõrgharidusega inimesi ei leia? Eelnevat kokku võttes võib väita, et siiamaani puudub meie kultuuriruumis demograafilise julgeoleku mõiste. Pealekauba avastavad üllatusega meie sotsiaalteadlased, et  rahval pole sellist riiki tarvis ja puudub huvi selle loomisel ka osaleda. Otsustustasandi tegevus meenutab pigem tsirkust, kus kehtib reegel, mille kohaselt see, kes paremini klouni paneb, saavutab rohkem rahva tähelepanu. Parema ülevaate meie olukorrast riigis leiate siit.

Foto: Postimees
Foto: Postimees

Kui Lennart Meri väitis, et – iseseisvus on väärtus, mis püsib senikaua, kuni püsib tahe iseseisvust kaitsta, siis täna oleme suutnud luua just sellise riigi, kus selline kaitsetahe puudub. Kus põlisrahvas koondatakse reservaatidesse täpselt nii nagu seda suurvõimud indiaanlaste, liivlaste ja teiste  meist idas paiknevate suguhõimudega juba korraldanud on. Need, kes paikseks jäävad ja vastu punnivad, tuleb külmale maale küüditada või  viina ja õlle abil surnuks joota. Ametnike keeles tähendab see alkoholipoliitika puudumist. Ettevõtjad aga ütlevad selle peale, et vabaturumajandus on püha lehm, mida võimutasand puutuda ei tohi, sest muidu erakonnad valimisteks pappi ei saa. Võim on sellises olukorras kui alasti kiskunud narkomaan, kes teie hoovis teie auto katusel ennem üledoosi mõjulekerkimist süüdimatult tantsu lööb.

Olukorra põhjustena võib välja tuua vaid korruptsiooni. Kui nõukogude ajal mõistis eestlane korruptsiooni all altkäemaksu andmist enda huvide realiseerimise eesmärgil, siis tänapäeval on asi oluliselt edasi arenenud. b Eesti korruptsioonivastane seadus sätestab korruptiivse teona ametiseisundi ärakasutamist omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid, või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Eesti Vabariigist on selle seaduse eiramise poliitika viljelemise tagajärjel  kujunemas  saar, kus on eluõigus vaid poliitikul nimega Robinson Crusoe. Kuid just seda kartis kõige rohkem meie manalateed läinud president.

JAGA
Eelmine artikkelLoodusega haiguste vastu
Järgmine artikkelKus on inimeste mõistus
Einar Eiland
Esimeselt kõrghariduselt olen ehitus insener, teiselt kõrghariduselt olen lõpetanud sostaiaalmajanduse instituudi majandusökonoomika ja ettevõtluse erialal MG.

3 KOMMENTAARI

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here