Uue aasta vana ajalugu

1
26113

Kas te pole mõelnud, miks uus aasta (valdavalt kristlikus maailmas) algab just 1 jaanuaril? Uue aasta algus peaks tähendama ka mingi uue tsükli algust. Kuid mida uut toimub nt. looduses 1 jaanuaril? Mitte midagi. Miks ei alga uus aasta nt. talvisel pööripäeval, mil päevad taas pikemaks ja ööd lühemaks minema hakkavad?

Asja lähemalt uurides avastame taas, et läbi ajaloo on ka seda tähtaega (nagu paljusid teisi pühasidki) lohistatud edasi ja tagasi, tuueks siis selleks erinevaid põhjuseid.

Liikumine märtsist jaanuari

Uue aasta tähistamine 1. jaanuaril on tegelikult suhteliselt uus nähtus. Esimesed märgid uue aasta tähistamisest pärinevad Mesopotaamiast 2000a e. kr., mil seda tehti kevadisel pööripäeval märtsis. Egiptlased, foiniiklased ja pärslased tähistasid seda sügisesel pööripäeval ja Kreeklased talvisel pööripäeval.

Rooma kalendris märts aasta esimene kuu

Varajases Rooma kalendris oli uue aasta alguseks määratud 1. märts. Kalendris oli ainult 10 kuud. Kuude nimedes on märtsiga algava aasta mõjusid siiani näha. Septem on ladina keeles seitse, octo on kaheksa, novem on üheksa ja decem on kümme.

Kalendriga ühineb jaanuar

Esimest korda tähistati 1. jaanuari uue aasta algusena Roomas 153 aastat e.kr. Tegelikult jaanuari kuud üldse ei eksisteerinudki enne (ligikaudu 700 aastat e.kr.), kui Rooma teine valitseja Numa Pontilius lisas jaanuari ja veebruari. Aasta algus toodi märtsist jaanuari, kuna see oli n-ö tsiviilaasta algus – jaanuar oli kuu, mil Rooma vabariigi värskelt valitud Rooma konsulid alustasid oma aastast ametiaega. 1 jaanuari aastavahetust ei võetud igal pool rangelt omaks ning seetõttu nii mõneski kohas tähistati seda veel 1. märtsil.

Foto: larsdatter.com
Foto: larsdatter.com

Juliuse kalender: 1. jaanuar, kui ametlik uus aasta

46 aastat ekr tutvustas Julius Caesar esimest korda päikesel põhinevat kalendrit, mis oli aastate jooksul ebatäpseks muutunud Kuul (Maa kaaslane) põhineva Rooma kalendri parandus. Juliuse kalender määras 1. jaanuari aasta alguseks, mida ka sellest ajast peale sellel ajal järjekindlalt tähistama hakati.

Keskajal 1. jaanuar kaotati

Kuid keskaegses Euroopas peeti uue aastaga seotud tähistusi paganlikeks ja mittekristlikeks ning 567. aastal Council of Tours hülgas 1. jaanuari, kui aasta alguse. Keskaegses Kristlikus Euroopas on aasta algust tähistatud nii 25. detsembril (kui Jeesuse sündi), 1. märtsil, 25. märtsil (paastumaarjapäev) ja lihavõttepühadel.

Gregoriuse kalender: 1. jaanuar taastati

1852. aastal Gregoriuse kalendri reformiga taastati 1. jaanuar, kui uue aasta algus. Olgugi, et katoliiklikes maades võeti see kohe omaks, siis protestantlikes riikides võeti see kasutusele järk-järgult. Nt. britid ei aktsepteerinud uut kalendrit enne, kui 1752 aastal. Kuni sinnani Briti impeerium ja selle kolooniad tähistasid uut aastat ikkagi märtsis.

1 kommentaar

  1. Praegune aastavahetus seotud tähega Siirius. Nimelt uusaastaööl on Päike opositsioonis Siiriusega. Pööratavalt tähekaardilt saab järgi uurida.

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here