Gatesi sihtasutus andis 10 Miljonit GMO teraviljakultuuride toetuseks

0
2049

John Innes Keskuse teadlased võitsid hiljuti Gates Sihtasutuselt 10 miljoni dollari  suuruse toetuse. Kuhu raha läheb? Mitte üllatavalt, arvestades, et Gates omab ka 500 000 Monsanto aktsiat, paneb organisatsioon veel rohkem raha geneetiliselt muundatud teraviljakultuuride arendamisse (nt. mais, nisu, riis).

Mida aga Gatesi Sihtasutus unustas mainida on see, et riigid nagu Ungari, Prantsusmaa, India ja Poola on GMO-ga võidelnud mitte ainult sellepärast, et geneetiliselt muundatud seemned ja pestitsiidid vähendavad aja jooksul saagikust vaid ka seepärast, et GMO on halb uudis farmeritele ja tarbijale ka mujal maailmas.

Aafrika farmerite noppimine Monsanto suguste ja teiste GMO kompaniide taskutesse viib ainult monokultuuride kasutamiseni, pinnase kurnamiseni, vee saasteni, pestitsiididele vastupidavate putukate tekkimiseni ja jõuetu kohaliku elanikkonna ning haigete ning vaesunud põllumajandustootjate tekkimiseni.

See, et nad teevad täpselt vastupidist – hävitavad pinnast ja vaesestavad kohalikke põllumehi – ei peaks olema Bill Gates-le üllatuseks, kes on ka avalikkusele teada andnud, et Monsanto GMO on peamine “lahendus” maailma näljahädale. Ta jätkab ilmselgete tõendite ignoreerimist.

Võibolla veel laastavamalt mõjub aga tõusev enesetappude trend, kus India farmerite poolt, kes on seotud Monsanto GMO seemnetega, sooritatakse üks enesetapp iga 30 minuti tagant.

Gates ignoreerib fakti, et “GMO ei mängi välja”

John Innes Keskuse eesmärgiks on luua põllukultuurid, mis suudaksid rakendada õhus olevat lämmastikku. Herned ja oad teevad seda loomulikult, kuid tavaliste farmerite poolt kasvatatavad tereviljad vajavad keemilise ammoniaagi pihustamist põllule.

GMO vastased ja GM Freeze kampaania juht Pete Riley mainib, et “GMO ei mängi välja”.

gmo-cottonTa lisab: “Kui vaadata Ameerikat, siis saagikus ei ole mitte kuidagi märkimisväärselt suurenenud, tihti on see isegi vähenenud. Nüüd näeme farmerite peamist põhiprobleemi, milleks on umbrohu resistentsus herbitsiididele, mida GMO teravili aga on loodud taluma.”

See on vana uudis Põhja-India farmeritele, kus selle aasta algul Maharashtra maavalitsus nõudis Saksamaa seemne ettevõttelt kompensatsiooni selle eest, et hübriid puuvilla mitterahuldav saagikus seadis väikefarmerid ebasoodsasse seisu.

“Tõenäoliselt hübriidi potentsiaali vähenemine vähendab ka Põhja-India produktiivsust; lehe-keerdumis (leaf-curl) viirus uutel vastuvõtlikel Bt-hübriididel on uueks süvenevaks probleemiks; kõrge tundlikkus imevatele kahjuritele”, ütles Puuvilla Uuringute Kesk Instituudi (Central Institute for Cotton Research) juht Keshav Raj Kranthi.

2011 aasta juunis avaldatud dokumendis ütles Kranthi, et GM kultuurid tarbivad rohkem vett, kui toitaineid, tühjendavad pinnase ja nõuavad farmeritelt üha rohkema väetise kasutamist (ulatades järjest rohkem Monsanto suguste ettevõtete kätte raha).

GMO kõrge hind

Kui Maa kannatab, kannatavad ka inimesed. Veebruaris mõistis Prantsuse kohus Monsanto süüdi Lasso umbrohutõrjele hoiatussiltide mittepanemises, mille kasutamine põhjustab neuroloogilist kahju, nagu mälukaotus ja peavalud. GMO ohtusid, mis jõuavad sõna otseses mõttes meie toidulauale, on seostatud kaalutõusu ja elundite häiretega.

Üha rohkem kohtuid üle maailma võitleb geneetiliselt muundatud toidu vastu, iseasi on see, kui suurt mõju nad hiiglaslikule agrotööstusele suudavad avaldada.

Tõlgitud Allikast

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here