Lemmikloomad on paremad kui antidepressandid

2
8805

12 aastat tagasi oli meil imetore kass, Nati, kelle abikaasa täiesti juhuslikult koju tõi, kui ta vähki põdes. Nati oli lihtsalt fantastiline, kolmevärviline, poolpika karvaga ja uskumatu iseloomu ning harjumustega emane kiisu – meie pere täieõiguslik liige. Olin üllatunud, kui abikaasa temaga ühel õhtul lihtsalt uksest sisse jalutas, arvestades sellega, et ta on kassidele allergiline. Kõige kummalisem oli see, et Natile ta ei olnud.

Nati, aastal 2002, alles kassipojana meie kaheaastase piiga raudses haardes,
Nati, aastal 2002 alles kassipojana, meie kaheaastase piiga raudses haardes.

Nati magas tal peal, nurrus ja ravis teda, nad võisid tunde koos magada. Ka oli Natil fantastiline kannatus. Tollel ajal meie vanem tütar oli saanud kaheseks ja ta väntsutas kassi nii kuidas jaksas. Õhtul võttis kassi lihtsalt kaenlasse ning jalutas temaga voodisse ja uinus, kass raudkindlalt kaisus. Nati lasi kõike seda teha, ei üritanud end sealt välja rabeleda ega midagi, kui piiga oli uinunud, siis läksime kassi vabadusse päästma.

Nati jääb alati meile hinge, sest tema elu meiega ei olnud pikk, kui abikaasa vähi seljatas ja oma igapäevaseid tegemisi hakkas ajama ning kaugõppesse läks. Sellel samal päeval, kui abikaasa hommikul Kesk-Eestisse esimesele kaugõppe koolipäevale sõitis, suri Nati paar tundi hiljem minu käte vahel. Tal hakkas äkki nii äkki halb, et enam ei olnud võimalik midagi teha, ta suri umbes 20 minuti jooksul.

Meie uus kiisu, fotol kolmekuune
Meie uus kiisu, fotol kolmekuune

Me kõik teame ütlust, et kassidel on üheksa elu, seega kas Nati andis oma üheksa elu päästmaks minu kalli kaasa ainsat, jääbki selgusetuks. Samas usun, et just nii see oli – ma tean, et skeptikud peavad seda võimalust “luuluks”, aga küsige endalt kordki elus, et äkki on mõned asjad teisiti, kui me oleme harjunud neid nägema või kuidas meile on neid õpetatud nägema. Nähke suuremat pilti ja mõelge “väljapoole kasti”, see  variant ei pruugi ju olla võimatu.

Tänaseks on meie peres uus kolmekuune kiisu – seekordne samuti poolpika karvaga ning punane, kelle mina üllatusena abikaasale kaks kuud tagasi koju tõin. Otsisin pikalt spetsiaalselt poolpika karvaga kassi, sest tuleb välja, et just sellisele karvatüübile pole kaasal allergiat.

Kes vajaks antidepressante kui kodus on koer või kass?

Uuring-uuringu järel on tõestatud, et koera omamine mõjub tervisele hästi. On palju positiivseid tõendid tervisele elamisest koos koeraga, alandab vererõhku, kohandab neurokeemilist tasakaalu ajus, mis aitab end hästi tunda. Aga kuidas on lood kassidega?

Esmakordselt võib midagi väita kasside potentsiaalsest kasulikkusest tervise kohta, kuid Minnesota ülikooli Stroke Research Centre tegi uuringu 4435 inimesega ja keda jälgiti 10 aasta jooksul. Tegelikult on nii, et kassid on tõestanud, et nad on koertest efektiivsemad. Inimestel, kellel puudus kass või ei olnud kunagi kassi omanud – neil oli 40% suurem risk surra infarkti ja 30% suurem risk surra südame-veresoonkonnahaigustesse. Uuringu käigus ei täheldatud samalaadset kaitset koeraomanikele. Uuringut juhtis Minneapolise MN Stroke Research Centre tegevdirektor Dr. Adnan Qureshi ütleb:

Me teame, et stress ning ärevus on tegurid, mis viivad südamehaigusteni. Kui lemmikloom saab leevendada stressi ning ärevust, siis on selge, et lemmiklooma omamine on tervisele kasulik. Varasemad uuringud on näidanud koera kasulikkusest, mitte kunagi kassi kasulikkusest tervisele. See on küll ainult üks uuring, aga asi seegi.

Qureshi ei oska seletada, miks tema uuring ei näita koera kaitset tervisele, erinevalt teistest uuringutest. Ta ütles:

Võimalik, et kassi silitamine on kasulikum, kui me seda arvanud oleme.

Keegi ei tea, miks koerte hellitamine tervisele kasulikult mõjub. Ilmselt on tegu terapeutilise puudutusega; tegelikult jagades koerale hellust saame temalt tagasi vastuse kas sabaliputuse ja meeldiva näoilmega. Kuid kassid teevad midagi, millega koerad hakkama ei saa – nad nurruvad. Võimalik, et kasside nurrumisel on inimesele eriline raviomadus, seda ei ole veel avastatud.

Me pole kunagi isegi mitte mõelnud uurida kasside kasulikkust tervisele, kui osa võrrandist, sest kassid on eraklikud ning on võtjad mitte andjad,

ütleb Ed Edward Greagan onkoloogia konsultant endine MN Rochester Mayo kliiniku president.

Tegelikult pole need väärarvamused ja eelarvamused kasside kohta tõesed.

Lapsed kassigaFoto: Adelaide Animal Hospital
Lapsed kassiga
Foto: Adelaide Animal Hospital

Kassid nurruvad näitamaks oma rahulolu, kuid näib, et kassid nurruvad ka ennast rahustava mediteerimisena. Loomaarstid teavad rääkida, et kassid nurruvad ka siis, kui neil on valus, või vahetult enne oma elu lõppu, näiteks enne eutanaasiat. Kas on võimalik, et inimesed saavad kasside nurrumisest enesele teadmata kasu?

See on väga huvitav ja paikapidav punkt,

ütles Quereshi.

 Kui kassid on võimelised nurrumise läbi end rahustada, siis võib-olla mõjub nende nurrumine ka inimesele kuidagi rahustavalt, millest me kuidagi veel aru ei saa.

Qureshi ja Greagan on ühed paljudest meditsiini ekspertidest, kes on täiesti veendunud, et kassid ja koerad on inimese tervisele kasulikud. Jättes teadusliku dokumentatsiooni kõrvale, on seal liiga palju andekdootlikke lugusid, et neid alahinnata.

Denise McDade Sandwich IL päästis kassi 2003. aastal, pani talle nimeks Mawerick. Kass hakkas tüdrukut keset ööd üles ajama. Iga kord, kui ta seda tegi, oli tüdrukul ninaverejooks olnud. McDadeide arst on maadelnud pikka aega Denise ninaverejooksudega ja arvati, et sellega on nüüdseks ühel pool. Arvati, et probleem lahendati häireid päevi või nädalaid hiljem peale Mawericki häireid.

Päeval jooksis Mawerick maja teisest otsast minuni ja hakkas karjuma,

ütles Denise. Ta teadis, et see tähendab seda, et ta nina on hakanud taas veritsema või kohe hakkab. Ta räägib, et tal ei ole õrna aimugi, kuidas ta kass suudab nina verejooksu ette näha. Ta on lihtsalt õnnelik, et kass seda teeb, sest see lihtsustab oma verejookse kontrolli all hoida, kui ta saab sellest varakult teada.

Ma tunnen kergendust. Pole kahtlustki, et mul on Mawerickiga eriline side.

Sellist side ja käitumist on varasemalt kirjeldatud koertega, harva aga kassidega. Tuleb välja, et Denisel on ka koer. Tüdruk naerab ja ütleb, et koeral ei ole aimugi, ta tahab ainult mängida ning süüa.

Greagan ütleb, kellel endal on kaks kassi:

Me ei ole tõesti kunagi vaadanud, milleks on kassid võimelised. See on see, mida eelarvamused teevad ja mind ei üllataks, kui saame teada, et kassidel on koertega võrdsed tervist parandavad omadused.

Loomulikult on koertel üks füüsiline tervist soodustav omadus – peremees peab temaga jalutama. Qureshi möönab, et ta ei oska selgitada, miks koerad tema uurimuses ei näidanud üles inimese tervisele kasulikke omadusi.

Ilmselgelt on eelmine uurimus näidanud koerte omamine üldist positiivset mõju inimese tervisele, sealhulgas südamehaiguste korral.

Kass ringutamasFoto: Fanpop
Kass ringutamas
Foto: Fanpop

Qureshi ütles, et me oleme lähedal päevale, mil arstid võivad mõnevõrra rutiinsete retseptide asemel kirjutada retseptile “Võtke lemmik – koer või kass”. Kindlasti pole negatiivset kõrvalmõju silitamaks koera või kassi oma ärevuse leevendamiseks. Kuigi riigipead ei ole käsitlenud lemmikloomaravi osana inimese tervishoiust, ütleb Quershi:

Haigekassa peaks katma kõik õigustatud kulud meditsiinilistele ravimeetoditele ning lemmiklooma soetuskulude katmine ei ole ju tegelikult nii hull. Rahaline kokkuhoid ja kasu mitte ravida kedagi, kes säilitavad hea tervise ületavad kaugelt tehtud kulutused.

On tõestatud, et kasside nurrumise sagedus mõjutab positiivselt inimese tervist

Juhul, kui vajate lisatõendit selleks, et kassid on paganama vinged, siis allolev infograafika võiks seda selgitada.

Alates sellest, et nurrumine vähendab riski haigestumaks südamehaigustesse, on sellel võime parandada ka luid. On tõestatud, et kassi nurrumise sagedus aitab kõikjal parandada kassi peremehe tervist.

Hetkel ei ole midagi kuulda veel kassi küüniste ega ka tema sisisemise kohta, või sellest, et kass sind ignoreerib vaatamata sinu meeleheitlikust püüdest panna teda end armastama.

nurrumise-kasulikkusest

Tee endale teene ning kiirenda oma kassi nurrumootorit ja te mõlemad tunnete end paremini.

On juba ammu teada-tuntud fakt, et omades koera-kassi või teisi lemmikloomi, on neil positiivne mõju pere tervisele, seda tunnistab ka Tauditõrje Ennetus- ja Kontrollkeskus (CDC).

Lemmikloomade omamine võib alandada omaniku:

  • vererõhku,
  • kolesterooli
  • triglütseriidide taset
  • üksildustunnet

Lemmikloomad võivad tõsta omaniku

  • võimalust füüsilisele treeningule ja harrastustele
  • võimalust sotsialiseerumisele teistega

Paljud uuringud on leidnud erinevaid kasutegureid meie tervisele, mis tuleneb lemmiku hellitamisest ja nendega suhtlemisest. Aga just nurrumine? Teadlased on tõestanud, et nurrumine ei ole lihtsalt armas vaid see on ka teraapiline.

Neile, kes on nagu mina, ja ei tea, mida tähendab düspnoe- on lihtsalt maakeeli hingeldamist, valu või raskust hingamisel. Siis oma kassi kallistamine on hea nii kassile kui tema omanikule. Sügage kassi lemmikkohta (proovige põski) ja saate mõnusa nurrumise osaliseks. Kass joovastub ja teie tervis paraneb. (Hea uudis neile, kellel on kassiallergia ja ei saa seetõttu kasside imelisest tervendamisest osa saada, siis teadlased arvavad, et ravi peaks olema

umbes viie aasta kaugusel). Märkus – võtke sfinkskass – kui kassi tahta, siis allergia on karvadele ja kuna sfinksil puudub karvkate, siis suure tõenäosusega ei olda sellele kassitõule allergiline. Või olete allergiline ainult mõnele

Sfinks kassidFoto: Funny Cat Wallpapers
Sfinks kassid
Foto: Funny Cat Wallpapers

karvatüübile nagu minu kaasa – allergiline lühikarvalistele ja pikakarvalistele, aga nende kahe combo sobib ideaalselt ja neile ei ole allergiline.

Isegi kui kass ei hakka nurruma, siis temaga (või mõne teise lemmikloomaga) koosveedetud aeg on tervisele igati kasulik. Nüüd siis mõned võimalused, kuidas kassid meie eest hoolt kannavad.

Lemmikloomad aitavad haigetel end paremini tunda

Foto: Zoe, it´s our nature
Foto: Zoe, it´s our nature

Veebitohter (WebMD) kirjeldab mitmeid eeliseid elamaks koos lemmikloomadega (nad aitavad võidelda allergiatega, kohtingu magnetid, vähendavad ärevushäireid, vanurid, kellele on lemmikloom, ei tunne ennast koormana teistele, kui neil endal on keegi, kelle eest nemad peavad hoolt kandma, jne).

  • Alzhaimeri haigetel esineb vähem ärevuspurskeid, kui nad elavad koos lemmikloomaga;
  • AIDSi-haigetel, kellel on lemmikloom esineb vähem depressiooni kui neil, kellel lemmikloom puudub;
  • Inimesed, kellel on kõrge vererõhk soovitatakse võtta kass või koer. Peale lemmiku võtmist elavad nad stressivabamat elu kui need, kellel lemmikloom puudub;
  • Patsiendid, kellel on olnud südamerabandus ja neil on kodus ootamas lemmikloom, elavad suurema tõenäosusega rabanduse üle kui need, kellel lemmiklooma pole.

Lemmikloomad aitavad ennetada terviseprobleeme

  • Foto: CMCD
    Foto: CMCD

    Lemmiklooma eest hoolitsemine annab eakatele “kaaslase treeninguks”. Sellist lemmikloomade  positiivset mõju arvestab ka üks elukindlustusega tegelev ettevõtte, kes annab vanurite elukindlustusele boonuspunkte, kui neil on lemmikloom.

  • Meessoost lemmiklooma omanikul esineb vähem südamehaigusi, neil on madalam triglütseriidide ja kolesteroolitase neist, kellel lemmikloom puudub.
  • Soovite, et teie lapsed hingaksid vabalt ja kergelt? Kindlustage neile siis üks karvane lemmik, kelle eest hoolt kanda. Lemmikloom vähendab riski haigestuda allergiatesse, astmasse, isegi saada ekseeme. Kõigele lisaks tugevdab lemmiklooma omamine nende immuunsüsteemi.
  • Kui teil on majas neljajalgne pereliige, siis minge kohe teda kallistama ja mängige temaga. Kui aga ei ole, siis pöörduge kasvõi kohaliku Koduta Loomade Varjupaiga poole ning päästke sealt üks pisikene lemmikloom, kes vastab teile oma eluaegse armastusega teie tervise eest hoolt kandes.

Allikad: The Internet Home of Steve DaleDeath and Taxes, Care 2, The Wayfarer, CDC, WebMd

2 KOMMENTAARI

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here