Plastikust eralduv mürk meie toidulaual

1
2972

Bisfenool A-d (BPA) on aastakümneid kasutatud plasti tugevdamiseks.

Lisaks luti- ja teistele plastpudelitele ka PVC-st veetorudes, toidusäilituskarpides ja metallist purkide sisepindadel.

Tavatingimustes satub BPA-d sisaldavast pakendist seda kemikaali toidu või joogi sisse väheses koguses. Kokkupuutel kuuma või keeva toidu või joogiga võib see kogus aga suureneda.

Hiirtel ja rottidel läbi viidud katsed näitavad, et BPA on kahjulik isegi väikestes kogustes.

  • Põhjustab sünnidefekte.
  • Munandi- ja rinnavähi oht (st. on kantserogeen).
  • Sperma kvaliteedi langemine.
  • Mõjutab meessuguhormooni testosterooni tööd (loomadega tehtud katsed on näidanud, et testosterooni mõjutavad kemikaalid soodustavad peenise väärarenguid ja munandivähi teket ning langetavad sperma elujõulisust.

mqdefaultKemikaalidega saastunud keskkonna säärast mõju on täheldatud ka metsloomade puhul).

Teadaolevalt häirivad suguhormoonide tööd järgmised kemikaalid:

  1. Ftalaadid (kasutatakse vinüülpõrandates, plastis, seepides ja hambapastades)
  2. Bisfenool (kasutatakse lutipudelites, konservipurkides, mobiiltelefonides, arvutites)
  3. Pestitsiidid (püretroidid, linuroon, vinklosoliin ja fenitrotioon).
    1. Kahjustab ja häirib seedetrakte.
    2. Vähendab immuunsüsteemi vastupanuvõimet.
    3. Ülekaalulisus.
    4. Võib kahjustada loote ja lapse aju ning eesnääret.
    5. Täiskasvanud, kel on kõrge BPA sisaldus uriinis, ohustab kõrgem südamehaiguste ja diabeedi risk.
    6. Briti teadlased on antud kemikaali (BPA) seostanud südamehaiguste, diabeedi ja maksafunktsiooni häirega.
    7. Võib põhjustada enneaegset puberteeti. Nii USA’s kui Hiinas on juhtumeid, kus viie kuni seitsme aastastel lastel on alanud puberteet. Kõige kurioossem juhtum oli Hiinas, kus pooleteise aastasele tüdrukule kasvasid rinnad. Teadlased seostavad seda võõraste hormoonidega piimas ja BPA-ga.

Ftalaadid (dibutyl phthalate (DBP) ja di(2-ethylhexyl) phthalate (DEHP), butyl benzyl phthalate BBP või BzBP

firstbpa_425x320Ftalaadid on meie igapäevakeskkonnas ühed kõige levinumad ained. Ftaalaate kasutatakse peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina), aga ka mitmete lubrikantide ja lahustite tootmisel, neid leidub nt kosmeetikavahendites, mänguasjades, värvides, liimides, pakendites, pestitsiidides ja põrandakatetes.

Ftalaadid on tuntud kui hormonaalsüsteemi talitust kahjustavad ained. Kahtlustatakse ka, et nad on vähkkasvajat tekitavad.

DBP, DEHP ja BBP on tuntud kui tõsiste arengudefektide põhjustajad katseloomadel, neil on seos enneaegse rindade arenguga tütarlastel. Ftalaadid võivad kahjustada hormoonsüsteemi ja põhjustada sünnidefekte ning tekitada allergilisi haigusi (sh. on üks Põhjamaade uuring seostanud ftalaate astmaga).

DBP võib põhjustada vähki ja sugurakkude paljunemishäireid. Rochesteri ülikooli (USA) teadlased leidsid seose ftalaatide kasutuse ja poisslaste genitaalide arenguhälvete vahel.

134 poissi uurinud Rochesteri teadlaste rühm leidis, et neil emadel, kelle veres esines kõrgendatud ftalaatidega seonduvate kemikaalide kontsentratsioon, oli ka suurem tõenäosus sünnitada allalaskumata või väiksemate testistega või teiste sugulise arengu anomaaliatega poisslapsi. Ftalaatide kontsentratsioon laste veres ei olnud seejuures oluline.

Tegelikult on maailmas tuhandeid erinevaid plastikuid, millest tõsiselt uuritud on väheseid.

Allikas (loe edasi)

JAGA
Mees
Astun onnist välja ja laulan sellest, mida näen. Kahtlen ...

1 kommentaar

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here