Rasvumine põhjustab D-vitamiini puudujääki – uurimus

0
4687

David Gutierrez kirjutab Natural Newsis, et nemad kinnitavad seda, mille suhtes on tervishoiutöötajatel ammu kahtlus olnud, kus PLOS Medicine ajakirjas avaldatud uuring pakub tõendeid, et rasvumine põhjustab organismis D-vitamiini puudujääki.

RasvumineFoto: healthintotality.blogspot.com
Rasvumine
Foto: healthintotality.blogspot.com

See suur uuring toimus koostööna Euroopa ja USA teadlaste poolt ning seda rahastas Briti Heart Foundation ja UK Medical Research Council.

Paljud varasemad uuringud on leidnud vettpidava  seose rasvumise ja D-vitamiini defitsiidi vahel. Tuginedes teadlastele, on see uuring esimene, mis on võimeline tõestamaks nende kahe seost ja kinnitab, et ülekaalulisus põhjustab D-vitamiini puudujääki ja mitte vastupidi (ega ei ole ka need tingimused põhjustatud ka  mõne kolmanda teguri poolt).

Teadlased uurisid 21 eraldiseisvat uuringut, kokku koguti andmeid 42 024 täiskasvanud eurooplaselt, mitte ainult D-vitamiini taseme ja KMI (kehamassiindeksi) uurimiseks, vaid ka 12 eraldiseisvat geneetilist variatsiooni seotud KMI ja neli geneetilist variatsiooni, mis on seotud D-vitamiini tasemega.  Tuginedes eelnenud geneetiliste variatsioonide uuringule, kus kõikidele osalejad eraldati ligilähedaste geneetilise eelsoodumuse ja madala D-vitamiini taseme järgi.

Teadlased püstitasid hüpoteesi, kui rasvumine on D-vitamiini defitsiidi põhjuseks, siis neil inimestel, kellel on kõrge geneetiline eelsoodumus rasvumisele on tõenäoliselt madalam D-vitamiini tase. Kui aga tegemist on vastupidi, et D-vitamiini vaegus põhjustab rasvumist, siis geneetiline eelsoodumus D-vitamiini puudumisel peaks olema seotud suurema rasvumise hulgaga.

Kindlad tõendid ja põhjuslik seos

Kinnitades varasemate uuringute tulemusi, leidsid teadlased, et iga 1 kg/m2 tõusu KMI kohta seostati 1,15% madalama D-vitamiini tasemega veres. Eraldi statistiline analüüs näitas 10 % KMI tõusu korral 4,2 % langust D-vitamiini tasemes veres. Kõiki statistilisi analüüse kontrolliti võimalike segavate tegurite suhtes.

Lisaks leidsid teadlased, et neil inimestel, kellel oli eelsoodumus rasvumisele oli suurenenud KMI ja madalam D-vitamiini tase. Samal ajal neil inimestel, kellel oli geneetiline eelsoodumus D-vitamiini puudusele, neil oli tõepoolest veres madalam D-vitamiini tase, aga neil polnud suurem KMI kui vähem eelsoodumustega inimestel. Viimast leidu kinnitab ka 123 864 inimese geneetiline antropomeetiline iseloomustava tunnuse (GIANT) uuring. See viitab selgelt sellele, et ülekaalulisus on D-vitamiini defitsiidi põhjustaja, mitte vastupidi.

Teadlased kirjutavad: “Sekkumaks rahvastiku tasandil KMI vähendamiseks, on tulemuseks oodata ka D-vitamiini defitsiidi vähenemist.”

Minge välja jalutama

Kuigi teadlased on endiselt kindlad, miks ülekaalulisus põhjustab D-vitamiini defitsiiti, usuvad paljud, et kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, siis see võib muutuda liigse rasva ladestumise tõttu “lõksuks” ning ei sisene vereringesse.  See aga ei tähenda seda, et rasvunud inimesed on D-vitamiini defitsiidi tõttu hukule määratud. Nagu kõik inimesed, ka rasvunud, saavad oma D-vitamiini taset veres ise parandada. Selleks suurendada D-vitamiini tarbimist toidust ja ka naha kaudu – rohkem päikese käes viibides (ilma päikesekaitsekreemideta). 20 minutit päevas on täiesti piisav aeg päikese käes viibimaks ilma kaitsevahenditeta.

David Hasam märkis Inglismaa rahvusliku rasvumise foorumis, et mõned ühed ja samad elustiili muudatused võivad aidata võidelda nii rasvumise kui ka D-vitamiini puuduse vastu. Ta ütles: “Rasvumisel mängivad rolli nii toit kui ka geneetika – kuid see uuring on meeldetuletuseks, et füüsiline aktiivsus, nagu koeraga jalutamist või jooksmist päikese käes, ei tohiks unustada, sest see aitab kaasa nii kaalu alandamisele kui ka D-vitamiini tõstmisele veres.”

*Kuna praegu on meil ilmad olnud lihtsalt imelised – rikkaliku päikesepaistega, siis oleks patt jätta D-vitamiini varumine talveperioodiks kasutamata, sest ega muul ajal, kui suvel meie kliimas me seda eriti koguda ei saagi. Tundub, et enamus teist seda ka teeb… Aga kindlasti ärge üle pingutage, päikest tuleb võtta ja nautida mõõdukalt ja mitte nahka ning ennast “tappes” ja praadides. Sest olgem ausad, ükski tänaval liikuv “grillkana” ei näe atraktiivne välja.*

Soovitusi

  • 20 minutit päikese käes ilma kaitsevahendita
  • pärast 20 minutit tarvitada “kodukootud” päikesekaitsevahendit, aga selleks soovitame kasutada just looduslikke
  • Päikese kätte minnes, võtke kindlasti kaasa vesi, et vältida dehüdreerumist ja päikesepistet
  • Katke pea räti või õhukese mütsiga – hoiab ära päikesepiste ja peavalu tekke

Allikas: Natural News

Uuring: PubMed Help

JAGA
Diana
Kõik tuleb sinuni siis, kui selleks on õige aeg ja mil oled selleks vaimselt ja füüsiliselt valmis...

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here