Kummaline lehtkapsas

Autorilt

31. jaanuar 2013

12439

Foto: Grow it eat it

Kui paljud üldse teavad midagi lehtkapsast, mida ladina keeles tuntakse Brassica oleracea var.acephala DC nime all? Eestist seda leida on praktiliselt võimatu, pole ise veel senini üheski kaupluses ega ka turul näinud. Peamiselt arvatakse seda, et lehtkapsas on dekoratiivkapsas ja loomulikult on ka neid variante (lillad, valged, rohelised) ja siia kuulub veel söödakapsas. Aga need jätame hetkel siinkohal välja. Sest lehtkapsas, millest täna räägin, sellel on 7 äärmiselt kasulikku tegurit, miks võiks seda endale kasvatada.

Natuke lähemalt sellest kummalisest lehtkapsast

See pärineb Vahemeremaade idaosast. Sarnaneb enim metsikute kapsaliikidega ja tema varrel, mille kõrgus võib olla olenevalt sordist 10 cm 5 meetrini, kinnituvad kähardunud, sageli pikavarrelised lehed. Tema lehtede värvus võib samuti olenevalt sordist varieeruda: sinakas- või punakasvioletne, hele- või tumeroheline. Vars lõpeb pead mittemoodustava ladvapungaga.

Lehtkapsas on hilissügisene ja talvine köögivili. See on rooskapsast veelgi külmakindlam ja koristamist alustakse pärast esimesi öökülmi. Madalal temperatuuril muutub tärklis lehtedes suhkruks, mille tõttu tema maitse paraneb. Ka on lehtkapsas maitselt tuimem ja nõuab valmistamisel rohkem rasvainet. Sügisel ja talvel tarvitatakse toiduks lehtkapsa lehti ja ladvapunga, kevadel aga lehekaenlas tekkivaid pungi. Lehtkapsast võib läbi talve kasutada kasvukohalt nagu rooskapsastki. Säilitatakse keldris nii nagu rooskapsastki. Lehtkapsas on kapsastest kõige suurema toiteväärtusega. Kui võrrelda lehtkapsast valge peakapsaga, on lehtkapsa kalorsus ligi kolm korda kõrgem. Lisaks on see kõrge mineraalsoolade ja vitamiinide, eriti aga karotiinisisalduse poolest. Maitselt võrreldes teiste kapsasortidega on see aga kõige kehvem. Leherootsu toiduks ei tarvitata. Toorsalatit lehtkapsast ei valmistata, küll aga on ta oma kähardunud lehtede tõttu sobiv mitmesuguste toitude kaunistamiseks, eriti külmlaual. Lehtkapsa lehed pesta hoolikalt voolava vee all, eemaldad rootsud ja lehed lõigata peeneks. Lisaks on lehtkapsas ideaalne lisada mahlade ja smuutide/muhedike koostisesse.

Lehtkapsa kasulikkus ja rikkus

Beeta karoteen

β-karoteen on antioksüdant, mis aitab meie kehal ehitada üles immuunsüsteem. Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni. Nt. 250 ml küpsetatud lehtkapsast sisaldab 5,8 mg beeta karoteeni (Barone et. al, 2002). β-karoteen on tähtis veel A-vitamiini tootmise lähteainena. Kui me saame vajaliku koguse A-vitamiini, siis meie nahk on tervem ja siledam, lisaks on meil tugevam immuunsüsteem ja ka nägemine paraneb.

Kaltsium

Organicauthority.com andmete põhjal on lehtkapsas kaltsiumit kcal kohta rohkem, kui piimas (arvestatud on 90 g serveeringu kohta), lisaks on seda lihtne omastada. Kaltsium on väga tähtis luukao, osteoporoosi vastu, lisaks aitab kaltsium korras hoida seedimist. Kindlasti ei tohi kaltsiumit manustades ära unustada D-vitamiini, sest just D-vitamiin aitab kaltsiumit omastada.

Klorofüll

Tänu klorofüllile ongi lehtkapsas saanud oma sügavrohelise värvuse ja ka klorofüllil on omad eelised. Kui seedetraktiga on probleeme, siis esimeseks abiliseks ongi siinkohal klorofüll. Lisaks soodustab hemoglobiini ja punaste vereliblede moodustumist. On antioksütatiivse ja põletikuvastase toimega ja lisaks kõigele aitab halva hingeõhu vastu. Klorofüll “neelab” küüslaugu spetsiifilise lõhna. Nt. paljudele inimestele ei meeldi mahla teha küüslaugust tema lõhna pärast, aga kui küüslauguküüs mässida lehtkapsa või peterselli lehe sisse ning alles siis “sööta” küüslauk mahlapressi. Lehtkapsas ja petersellis sisalduv klorofüll seob paljudele ebameeldiva küüslaugulõhna ja saate ikkagi tervisliku mahla, millel puudub küüslaugule iseloomulik lõhn. Klorofüll on hea organismi puhastaja, seega lisage julgelt lehtkapsast oma mahlasegudele.

Foolhape

Lehtkapsas on foolhapet, mis on oluline B-vitamiin. Foolhape takistab teatud sünnidefektide teket ning on oluline loote normaalsele aju arengule. Foolhappel on vähivastased omadused ning säilitab südame tervise.

Allüülsinepiõli

Olete kunagi mõelnud, miks lehtkapsas ning osad teised rohelised taimed on terava maitsega? Need sisaldavad ühendit, mida nimetatakse allüülsinepiõliks. See ühend aitab ennetada hormoonidel põhinevaid vähkkasvajaid ning pärsib suitsus esinevaid vähielemente.

Luteiin ja seaksantiin (β,β-karoteen-3,3′-diol)

Need karotenoidid aitavad ennetada makuladegeneratsiooni. Makuladegeneratsioon on esimene, mis põhjustab eakatel inimestel pimedaks jäämist.

K-vitamiin

K-vitamiinil on oluline osa luude ehitusel ning takistab vere hüübimatust. Kuna lehtkapsal on antihüübimisvastane toime, siis K-vitamiin võib teatud ravimite kooslusega mitte sobida. Seega, kui tarvitatakse ravimeid, siis uurida arstilt järgi, kas lehtkapsas on sobiv kasutamiseks või mitte.

Lisada lehtkapsast julgelt oma igapäevasesse tarbimisse, lisades seda mahladesse. Võite lehtkapsast moorida kookosrasvas, teha lehtkapsa krõpse, aurutada või süüa värskelt. Kuidas endale enim maitseb.

Lõpuks üks lehtkapsa mahla retsept ka, sest lisaks eelnevale on lehtkapsas rikas nii vitamiinide kui ka mineraalide poolest nagu: kaltsium, kaalium, raud ja kõigele lisaks kõigele muule on tal vähivastased omadused. Ja kõik see teeb lehtkapsa ideaalseks mahlamaterjaliks. Lehtkapsas on palju kiudaineid ning puhastab ideaalselt seedesüsteemi. Mahlaks valida lehtkapsas, mille lehed on värsked, tumedad ja õrnad.