Miks me ärritume, kui keegi esitab meie tõekspidamistele väljakutse?

0
6412

Tulles välja mõne teooria või väitega, võib vahel kohata väga agressiivset kohtlemist antud materjalile või selle esitajale või edastajale. Pahatihti satub agressiivse rünnaku objektiks sõnumi tooja, mitte sõnumi sisu. Vaatame lähemalt, miks see nii on.

1Uskumused

Foto: koko90.likes.com

Tuhandeid aastaid tagasi oli maa universumi keskpunktiks. Sadu aastaid tagasi oli Maa lapik. Tänapäeval me teame, et need mõlemad väited, mis puudutavad maad ja meie päikesesüsteemi, on valed. Seega kui inimesed hakkasid välja tulema ideega, et maad ja universumit puudutavad inimeste uskumused on valed, peeti neid hulluks ja said nad erakordselt negatiivse vastuvõtu osaliseks.

Hoolimata faktist, et täna me naerame tollaste levinud uskumuste peale, kuna me teame, et need on valed, olid need tol ajal inimeste teadvusse sügavalt juurdunud arusaamad. Võib täheldada märkimisväärset sarnasust möödunudaegsete ja tänapäeva inimeste vahel, kes on ärkamas ja näevad, mis tegelikult maailmas toimub.

Tõde läbib kolm faasi: Esiteks seda naeruvääristatakse. Teiseks vastandutakse sellele raevukalt ja vägivaldselt. Kolmandaks muutub see iseenesest mõistetavaks.

— Arthur Schopenhauer

Arthur Schopenhaueri tsitaat kirjeldab ilmekalt seda, kuidas inimesed reageerivad, kui nende tõekspidamistele või maailmavaatele esitatakse väljakutse. Uute ideede lihtlabane naeruvääristamine on esimene faas, mil nendes uutes vaadetes ei nähta erilist ohtu. Uute vaadete rohkem ilmselgemaks muutumisega vastandutakse neile raevukalt. Mõte, et nad peaksid muutma oma maailmavaadet muutub üha esiletükkivamaks ning mängu astub hirm. Lõpuks idee, millele kunagi agressiivselt vastanduti ja naeruvääristati, on arusaadav ja kõik on selge ning tõestatud, võetakse omaks. Miks selline asi juhtub?

Postituse edasi lugemiseks kliki hiirega nupukesele: “Loe seda edasi”.

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here