Portaalis Telegram kirjutas Katrin Suik artikli mesilasmürgiga ravimise kohta. Kus tuuakse välja, mida mesilasmürk sisaldab ning mille vastu see aitab.
Mille vastu mesilasmürk aitab?
Kuigi mesilasmürgi ravitoimet on teaduse poolt vähe uuritud, on sellest saanud abi paljud patsiendid, kellel on ravitud kroonilist lihase- ja närvivalu, liigeseprobleeme, multiskleroosi, kõrgvererõhutõve, astmat, kuulmisprobleeme ja isegi premenstruaalset sündroomi. Usutakse, et mesilasmürk suurendab organismi üldist vastupanuvõimet ning koondab keha jõuvarusid, stimuleerib kesknärvisüsteemi, aitab halvasti paranevate nahahaavandite, veenipõletike ja arterite ummistuste korral. Kuigi ägedasse staadiumi jõudnud haiguste raviks mesilasmürgist ei piisa, võib sellest abi olla krooniliste hädade leevendamisel. Mesilasemürgiga on ravitud juba tuhandeid aastaid – sellele leiab vihjeid iidse Egiptuse ja Kreeka meditsiinilistest kirjutistest. Alguse on see saanud väidetavalt sellest, et mesinikud, kes said sageli nõelata, märkasid, et see leevendab nende artriidiga seotud vaevuseid.
Vaata videot mesilasteraapiast
Mesilasmürki on kasutatud ka raske kesknärvisüsteemi multiskleroosi ravis. Selle kohta on samuti väga vähe uurimusi. Ühe uurimuse järelduses leiti, et ei olnud märgata haiguse aktiivsuse vähenemist ja elukvaliteedi paranemist tänu mesilasmürgile. Dr Ross Hauser on läbi viinud uurimuse, milles jälgis 51 kroonilise progresseeruva multiskleroosiga patsienti. Ravi alustati ühe nõelamisega nädalas ja suurendati seda järk-järgult keskmiselt 11 nõelamiseni nädalas. 58% patsientidest läks tervis oluliselt paremaks, 30% ei olnud sellest mingit kasu ning ühe patsiendi haigus halvenes.
Täispikka artiklit loe edasi Telegramist
