2Lood elust enesest
Hashimoto türeoidiidi diagnoosimise keerukusest ja haiguse raskusest annavad aimu erinevad inimeste lood:
Lugu 1
Inimene oli energiline ja edukas, kuid ühel aastal sisuliselt järsku murdus. Ta pandi psühhiaatriahaiglasse, kuna ta ei suutnud enam päevi magada, oli pettekujutelmades, ega suutnud peatada sõnadevada oma peas. Talle pandi bipolaarsuse diagnoos ja ta topiti puupüsti rohtusid täis. Ta nägi igal hommikul haiglas bipolaarsust põdevate patsientide jada elektrišoki järjekorras. Ta oleks sattunud sinna järjekorda järgmiseks, kui ta ema poleks kategooriliselt vastu olnud.
4 aasta jooksul topiti ta ravimeid täis. Ta rääkis psühhiaatritele ja arstidele, et temaga ei ole kõik korras … tema kaal rohkem kui kahekordistus, ta oli väsinud, kannatas fibromüalgia valude käes, pulss oli väga kõrge nagu ka vererõhk. Arstid aga korrutasid, et ta on bipolaarne ja kõigele lisaks veel hüpohondrik.
Kui ta oli juba 4 aastat rohtudel olnud, diagnoositi tema lähedasel sugulased hüpotüroidism ja alles siis kontrollis tema arst ka teda. Tal diagnoositigi hüpotüroidism. Nüüd, iga kord, kui ta on bipolaarsete toetusgrupis, ta küsib neilt, et kas keegi neist põeb hüpotüroidismi – ja alati ligi pooled tõstavad käe, et nemad põevad, teised aga ei tea millega on tegu ja neid pole selle suhtes uuritud.
|
|
 |
 |
 |
 |
 |
