Taruvaik
Pole olemas ilmselt inimest, kes ei teaks, mis on taruvaik ja kust ta tuleb. Taruvaik ehk proopolis on mesilaste poolt valmistatud tihe ja kleepjas “liim”, mille abil mesilased taru seestpoolt tihendavad, kattes sellega kinni kõik mittevajalikud praod ja pilud ning muutes lennuava neile sobiva suurusega olevaks. Seetõttu peavad mõned mesinikud taruvaiku mõneti tülikaks kõrvalsaaduseks, sest raamide ja tarude puhastamisega võib mesinik tarust saada ca’ 50-100 g taruvaiku. Paraku on taru tihendamine mesilastele äärmiselt elulise tähtsusega. Võib julgelt öelda, et ka meile on taruvaik väga tähtis ja seda ei tohiks kindlasti alahinnata, vaid olgem selle saaduse eest neile väga tänulikud. Meie pere on.
Taruvaigu saamiseks koguvad mesilased erinevatelt taimedelt (peamiselt lehed, pungad, varred) vaha, “segades” selle kokku tumepruuniks tihedaks kleepuvaks vaiguks, lisades sinna oma süljenäärmete eritist ning õietolmu. Sel moel saadakse väga erineva värvusega vaiku, mis võib olla rohekas, kollakas, pruunikas ja isegi punakas. Oma olemuselt on värske taruvaik kleepuv. See kleepuv “mesilaste liim” on mitmekülgne tervist toetav vahend, millel on muuhulgas avastatud ka vähivastane toime. Ja laias laastus võime öelda, et taruvaik koosneb peamiselt erinevatest taimsetest valkudest, palsamitest, vahast, eeterlikest õlidest ja õietolmust ning on oma keemilise koostise poolest väga mitmekesine, omades seal ligikaudu 300 aktiivainet. Just seda sama mesilaste poolt toodetud taruvaiku on vanarahvas kasutanud rahvameditsiinis juba sajandeid.
Ka meie peres on ta igapäevases kasutuses olnud vähemalt senikaua, kui mina end mäletada suudan. Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele “Järgmine” või vali rippmenüüst sind huvitav lehekülg.
