Viimasel ajal räägitakse palju piiride seadmisest, aga mida see tegelikult tähendab ja kuidas seda saaks rakendada?

Piirid on vaikimisi justkui Sinu sisemine häälestus. Sa tead mida Sa vajad, mida Sa oled väärt ja mida enda ellu lubad ja mida mitte. See eeldab head enese tundmist. Sa pead endaga tuttav olema, et teada, mis on see, mida soovid, ja mis on see, mida Sa ei soovi.

Piiridega ei ole nii, et Sa kellelegi neid valjuhäälselt karjudes väljendama pead, vaid lihtsalt viisakalt, emotsionaalsest intelligentsusest lähtuvalt, “Aitäh, aga ma ei vali seda kogemust.” Ometi on seda keeruline teha, eriti nende jaoks, kes on loomult heatahtlikud, helded, empaatilised ja seavad teiste soovid endast ettepoole, tihti isegi alateadliku käitumismustri alusel, mitte et nad nii kangesti tahaksid uuesti ja uuesti haiget saada.

Kui Sind nähakse sellisena, kes on aktiivne, tahab teha asju, on entusiastlik millegi osas, heatahtlik, siis on hea mõelda, et näe, tal tuleb see hästi välja, ta võib-olla ei peagi pingutama, et tal see välja tuleb, aga kust Sa tead, mis asub teisel pool seda pingutust kui Sa just reaalselt ei ole inimesega sellel teemal suhelnud.

Meie kõik “lendlevad edasiminekud” on kuskilt harjutamisest alguse saanud. Jah, me kõik oleme saanud kaasa oma tugevused, aga see ei tähenda, et me peaks laskma teistel enda tugevuste peal justkui libedal jääl liugu lasta.

Ole eeskujuks ja õpeta kala püüdma, mitte ära kingi oma südame headusest juba püütud kala. See on ka enesepiiritlemine. Usaldus ja oskus eemalduda, sest lõpuks kõik me abistajad ja aitajad elame ka enda elu ja lõputult teiste eludes sobrades ja neid lappides jääme ise enda eludega jänni.

Suurim osa elust on suhtlusel. Kõik kommunikeerub omavahel. Keha. Rakud. Kogu süsteem. Nii nähtav kui ka nähtamatu, kes kui palju oma võimeid on arendanud, aga kui Sina praegu tead, kes Sa oled ja et Sinu tegevus ei kahjusta ei Sind ega kedagi teist, siis sellest tekivadki piirid.

“Ei” ütlemine ei tohiks olla enam luksus, vaid see on tänapäev. Aga see, kuidas me seda eitavat vastust presenteerime, sõltub väga palju meie suhtlemisoskusest, meie omandatud oskusest, meie keskkonnast, kus oleme kasvanud või kus eksisteerime igapäevaselt. Pole olemas probleemi ilma lahenduseta. Kui on probleem, on kindlasti sellele ka lahendus ja tihti lausa mitu.

Ma armastan ennast niivõrd, et ma ütlen “ei” olukorras, kui ma tean, et see ei toeta mu keha, mu mõistust, mu arengut. Ja need korrad, kui kirud ennast teades, et Sul endal pole jäänud enam iseenda jaoks aega või et oled saanud justkui nagu kummipaelaga vastu näppe, siis see ongi õpetus. Ära suru ennast sinna, kuhu pole vaja. Usalda oma tee kulgu.

Enesetundmine ei tule sellest ainult, et ma vaatan ennast peeglist ja panen paberile oma tugevused ja nõrkused. Muidugi, see on või võib olla alguseks sellel teel. Pigem on enesetundmine seotud enese heaoluga, et me ei peaks pidevalt otsima lahendusi, kuidas ennast tervendada, vaid et valikud, mida oleme enesearengu teel juba teinud, toetaks meid.

Kui ma ei suuda aktsepteerida Sinu käitumist, on asi minus. Kas mul on lahendamata probleem või on minu jaoks käitumismuster või -mudel vastuvõetamatu ja ma ütlen sellele viisakalt “ei” ja kas eemaldun suhtlusest või lõpetan suhtlemise sootuks. See, kellega lävime mõjutab meie heaolu. See ongi meie ruum. Meie ruumi osa. Sa ei taha sinna kutsuda neid, kes Sinuga sarnaseid väärtusi ei oma või pidevalt Sind ennast kehvasti tundma panevad. On okei võtta suhtlemisest pause. Nagu OSHO on öelnud, suhe ei ole midagi staatilist, vaid see on dünaamiline ehk elus olev, see muutubki, vastavalt sellele, kuidas me ise kasvame ja areneme ja milliseid kogemusi me saame.

Kui ma täna võtan vastu otsuse, et minu kõrgem siht on minu enese heaolu (aga mitte selle arvelt, et teistele liiga teeks), siis mu tunded ja mõtted hakkavad joonduma selle järgi. Ma joondan ennast oma soovi, oma sihi järgi. Kindel soov, kindel siht, toimib.

Näiteid

Foto: Way To Wellness

Sõber tuleb külla, ta palub Sul juua temaga koos veini. Sa ei soovi seda teha. Hea sõber teab, et kui Sa ei soovi, siis sa ei soovi, see on Sinu otsus, Sinu piir, ta ei hakka neid laiendama. Ja kui Sina oled iseendas kindel, et Sa ei soovi, siis Sa ei teegi seda.

Ülemus annab Sulle lisatöökohustusi. Sa selgitad ja ütled, et milline on tasu lisakohustuste täitmise eest. Sinu aeg on väärtuslik, seda tagasi ei saa. Kui on lisaülesanded, mis ei ole esialgses töölepingus kokku lepitud, peab olema ka lisatasu.

Meil võiks ideaalis olla julgus mõelda ja julgus öelda, nii nagu meile endale kõige parem on, sest selliseid kogemusi me ka saame. Kui me ennast ei väljenda või väljendusoskus on puudulik või kui me ei ole kindlaks teinud, kes me üldse oleme, kuidas saame väljaspoolt kedagi süüdistada ja anda ära endalt võim olla enda elu peremees, enda elu juhtija. Ohver ei juhi oma elu. Ta on nagu tuulelipp, kes on ümbritseva tuuleiili poolt juhitud. See tähendab ka, et tal puuduvad piirid. Piirid, mis hoiaksid teda keskmes. Ta ei tea veel, mis on talle hea, talle kasulik ning mis teda toetaks.

Minu suurim soov ja soovitus on, et igaüks näeks veidi vaeva ja leiaks endas selle vahemiku, selle skaala, mis on tema ellu lubatud ja mis mitte. Ja ma usun, et see aitab luua aina ilusamaid kogemusi. Mida kergemaks saab see tee, millel astume, seda kindlam on meil seal astuda.

Maili Hütt

Eelmine artikkelRõõmutunne on valik!
Järgmine artikkelSõnumid 5.-11. veebruariks 2024

2 KOMMENTAARI

JÄTA OMA VASTUS

Palun lisa oma kommentaar
Palun sisesta oma nimi