Sahinad Marti Kuusiku ümber pole loogilised

Minu teksti ei lastud peavoolu meedias läbi. Pidi liiga EKRE-meelne olema. Küsin teilt, mida teie arvate sellest tekstist.

Kas Marti Kuusik peksis naist või mitte?

Mind hakkas häirima suur trall Marti ümber. Meest süüdistatakse vägivallas, aga kogu mängu juures on meeletu loogikaviga. Mina kui nõid tean, et inimesed valetavad ja seepärast olen õppinud vaatama neid asju, mida inimesed ei saa võltsida või ei oska varjata.

Analüüsime. Marti Kuusik väidab, et pole naist peksnud. Jah, me ei tea, kas ta räägib tõtt või valetab. Küsiti Karin Kuusiku käest sama küsimust. Ka Karin väidab, et ta mees pole teda peksnud. Ja ka politsei teatas, et pole ühtki avaldust tehtud pere vägivalla kohta. Järelikult asi võiks lõpetatuks lugeda. Aga ometi me teame, et suhtes olevad naised ei julge avalikustada seda, et mees peksab. Selle peale süüdistajad apelleerivadki. Ja nüüd kasutame seda sama psühholoogiat edasi. Fakt, et Marti ja Karin on kaks korda abiellunud näitab 100% et Marti ei ole vägivaldne. Kui naine lahutab, siis pole tal hirmu, et mees teda vägisi kinni hoiab. Ja kui naine uuest abiellub selle mehega, siis see näitab seda, et ta oli mehega rahul, mingi osa temast austab seda meest, peksjat naine ei austa. Järelikult nad lihtsalt ei sobinud kokku ja sellisel puhul on lahkuminek täiesti normaalne käitumine. Ja samas austus oli see, mis sundis neid uuesti proovima. Seega psühholoogilisest seisukohast on Marti süütu. See kaks korda abiellumine on fakt, mida ei saa varjata ega muuta ja see räägib Marti ja Karini sõnade kasuks.

Nüüd süüdistajad apelleerivad sellele, et Karinil on kaks korda käeluu puruks läinud. Paistab, et need inimesed ei tea vägivallast vist mitte kui midagi. Olen näinud vägivaldseid perekondasid, seal on naiste silmaalused pidevalt sinised. Vägivaldse suhte märgid oleks juba ammu välja tulnud, mitte siis, kui Marti sai väliskaubanduse ja IT-ministriks. Ja meigiga ei varjuta seda ära, sest paks krohv millega vägivallatundemärke varjata on samuti liialt hästi silmahakkav. Olen ka kokku puutunud jõhkrate peksmistega, kus inimesel on ribid sisse löödud, aga käeluud peksmise tagajärjel reeglina ei murdu. Jah, käeluu murdub, kui inimene libiseb ja kukkumisel paneb käe ette. Vale nurk ja keha raskus murravad selle. Kineetiline energia on suurem (Keha mass, versus rusika mass, kukkumisel kiirused asama, mis rusikalöögil). Kui Karinil oleks peksmise käigus käeluu murdunud ja seda lausa kahel korral, siis peaks seal vähemalt 5 kuni 10 roide purustust ka kirjas olema haiguslehel. Aga mida pole, seda pole.

Samas mind jahmatab Kersti Kaljulaiu käitumine. Ta suhtub, nagu oleks Marti süüdi. Aga tema, kui kõrge ametnik peaks teadma, et kui inimene pole süüdi mõistetud, siis ei tohi inimest süüdlasena võtta. Demokraatlikus riigis tõestatakse süüd, mitte ei pea tõestama, et ei ole süüdi. See on kriminalistika alustõde.

Ja nüüd põhjus, miks ma selle artikli kirjutasin. Süüdistajad väidavad, et kaitsevad naist, aga mida nad teevad Kuusiku lastega. Ma tean seda omast käest. Kui mind tembeldati avalikult meedias perverdiks, siis mu laste elu läks põrguks. Mu poeg pidi isegi perekonna nime vahetama. Seega Reformaritel on täiesti savi lastest. Peaasi, et neil oleks võim. Kõik muu on ilus jutt, et teostada enda egoistliku tahet. Keegi aus inimene võiks uurida, mis kannatusi see vale süüdistus tõi Kuusiku lastele.

Igal süül on ka motiiv. Ja ka sellel on vastus. Marti Kuusik sai IT-ministriks. Ta lubas uurida, kas e-hääletus on turvaline. On üks oluline fakt, miks on asi küsitav. Valimistulemusi hoitakse ühes serveris, põhjenduseks tuuakse see, et serveriruum on kallis. Ja millegipärast valimiste järel andmed hävitatakse. Me kõik teame, et serveriruum ei maksa riigi seisukohast praktiliselt midagi. Aga kui andmed on mitmes serveris, siis on raskusi teha muudatusi, sest siis tuleks võltsimine välja. Ma tean neid asju, sest olen isegi andmeid serveris muutnud. Loomulikult palju algelisemas versioonis tähtsusetus kohas. Ja kui vaadata tervikpilti, siis oleks aeg hakata uurima reformarite ja sotsite tegusid. Vägisi lõhnab krimnaalselt. Väike tähelepanek, e-hääletuselt sai reform 40% e-häältest ehk kui ca 247 tuhat inimest e-hääletas, siis reform võttis peaaegu 100 tuhat häält sellest. Kokku said reformikad üldse 162 tuhat häält.

Lõpetuseks tahaks lisada oma nägemuse nõia pilgu läbi. Mind hakkas kummitama küsimus – miks Reformierakond üritab pidevalt EKREt maha teha. Sest küsimus ei saa olla ainult praktilises mõõtmes ega partei kuvandi loomises. Rahvas tegelikult hindab neid, kes oskavad väärikalt kaotada, praegu aga mängib Reformierakond oma jonnimisega aina enam oma väärtust avalikkuse silmis maha. Seetõttu võib väita, et asja iva asub hoopis vaimses maailmas, kus asuvad asjade olemuslikud põhjused.

Kui ma vaatan reformierakonna vaimset maailma, siis ma näen, et reformierakonnal, kui maailmal on hapnik otsas. Hapnik on nägemuslik kujund, mis märgib et sellel parteil on otsas energia, millega tegutseda ja teha muudatusi. EKREl seevastu on seda energiat külluses, seepärast on Reformierakonnal eluliselt tähtis EKRE purustada, sest kui neil see õnnestub, siis on see energia neile jahisaagiks. Poliitika on paratamatult mäng, kus nõrgemaid süüakse.

Aga nüüd tekib küsimus – kes on suutelised tootma tegutsemise-energiat ja millisel viisil seda tekitatakse. Vastus peitub nendes inimestes, kes kannavad endas väge. Viimase kandjaiks on aga need inimesed, kes kannavad endas loomu-omast identiteeti ehk sugu. Ainult need inimesed, kes oskavad endas käivitada seesmise soolisuse, on võimelised tootma väge. Kuna tegutsemise vägi on mees-energia liik ja olemise vägi nais-energia, siis võime järeldada, et ühiskonna muutmise aluseks on just seda tüüpi vägi mida püsib nendel meestel, kes on endas käivitanud oma sisemise mehelikkuse.

Siit aga selgub ka tõsiasi miks EKREl on seda energiat ja Reformierakonnal pole. Asi on selles, et EKRE soosib ideoloogiliselt just heteromeest. On ilmselge, et sellise suhtumisega leiavad sellist tüüpi mehed endale selles erakonnas koha. Reformierakond on aga soorollide osas ükskõikne, järelikult ei oska nad mehelikkust ja võib-olla ka naiselikkust hinnata. Ja selleks, et seda eluliselt tähtsat energiat haarata, lähevad nemad ründamise teed. Üks viis selleks on luua „hirmsa“ mehe kuju ja pöörata siis rahvas selle vastu. Marti Kuusik oli lihtsalt sellise „hirmsa“ mehe kuju maine avaldumisvorm, sest nagu me teame, siis kõik mis toimub vaimselt, leiab lõpuks mingi maise peegelduse.