Cannellonid Cannellonideta

Kui paar nädalat tagasi tuli vanem piiga kooli kokandusringist koju Cannellonide retseptiga, siis tekkis ka endal tahtmine neid proovida. Ääremärkuseks veel, et kooli kokandusringi juht oli ka nüüd teada saanud, et meie piiga ning pere teravilja ei tarbi, seega traditsioonilised Cannellonid jäävad meil kohe kindlasti ära. Iga kord, kui neil kokandusring läbi saab, on nad valmistanud mõne roa, olgu see siis magus või soolane, vahet ei ole. Lapsed saavad alati oma kätetööd ka maitsta.

Paraku Cannellonide valmistamine võtab kauem aega, kui nende kokandusring kestus. Ring läbi, sai iga laps pisikese karbi tooreid ringis valmistatud Cannellonisid ka kaasa. Kodus tulid need lihtsalt ahju pista ning oodata valmimist. Pean mainima, et tulemus oli kuratlikult hea. See kooslus lihtsalt viib keele alla. Kuna õpetaja oli päris korralikult pead vaevanud, et mida siis meie piiga Cannellonide asemel kasutada võiks ning leidis tõesti ühe fantastilise aseaine, mis tegelikult on looduse enda looming – porrulauk. Jah, lugesid õigesti, porrulauk!

Selle roa juures on kõige rohkem aeganõudev töö just porrulaugu “lammutamine”, see lihtsalt võtab meeletult energiat, jõust rääkimata. Või ei oska mina neid teisiti lammutada… Kui keegi peaks leidma lihtsama mooduse, kuidas porru kihte üksteisest lõhkumata kätte saada, siis andke julgelt sellest teada, olen väga tänulik igasuguse vihje eest!

Võtsingi paar päeva tagasi ette Cannellonide tegemise, selleks tuli teha üks mõnus jalutuskäik Tartu turgudel ning leida sobiva suurusega porrud. Väike vihje, mida suurem porru, seda parem , sest ühest porrust saab paraku hea tahtmise juures 4-5 max torukest, ülejäänud jäävad juba liiga kitsaks – vähemalt minu maitse jaoks. Ainus, mida jälgima peab on see, et porru peaks olema võimalikult ühtlane, tal ei tohiks juure juures olla sellist mugula moodustist. Selle roa juurde need ei sobi.

Mida siis nende koduste Cannellonide jaoks vaja läheb? Arvesse tuleb võtta seda, et retsepti kogus on siinkohal antud 6-liikmelise pere tarbeks. Kohandada tuleks retsepti vastavalt oma vajadustele, kas suurendada või vähendada.

Cannellonid Cannellonideta

• 3 suuremat porrulauku (ca´200-250 g porrulaugu torusid)
• 1 kg hakkliha omal valikul (kasutasin 50/50 veis+siga hakkliha)
• 1 kg tomateid (soovi korral võid kasutada ka valmis tomatipastat – seda kulub sellele kogusele ca 800 ml)
• 4-10 suuremat küüslauguküünt
• 4 muna
• 2 sibulat
• soola
• pipart
• 3-4 sl kuivatatud pune või 100 g värsket pune
• 3-4 sl viinamarjaseemne õli (või muud õli omal valikul, ideaalselt sobib siia ka oliivõli, aga kasuta siis pomance oliivõli, tema suitsemispunkt on kõrgem – 238 C! Erinevate õlide suitsemispunktidest saad lugeda hiljutisest postitusest “Vanast malmpannist uus”.)
• ca´250 g mozzarellat * soovi korral
• veidi parmesani või mõnda muud tugevat juustu nt. pecorino * soovi korral

Esmalt lõika porrudelt juure ots ära, et näeksid kenasti kõiki porru rõngaid, siis lõika piisavalt kaugelt lehtede poolt (sealt maalt, kus porru hakkab roheliseks muutuma). Nüüd tuleb need kihid üksteisest eraldada nii, et torud terveks jäävad. Mina kasutasin selleks pudrunuia saba. Pudrunuia saba lükkasin porru sisse ja surusin nii nagu jaksasin, et torud hakkaksid välja tulema. Kui torukesed on piisavalt kaugel, et saad juba käte abil hakkama, siis nii seda teegi. Kui liiga pikalt nuiaga pressida, saad katkised torud. Nagu juba ütlesin, tegemist on oma jagu ja 13 toru saamiseks kulus mul oma 30 minutit. Need 13 toru kaalusid lõpuks kokku 200 g. Igast porrust sain 3-4 torukest ja ülejäänud hakkisin teise söögi tarbeks ning panin sügavkülma oma aega ootama. Loodan, et sellest porrude lammutamise kirjeldusest keegi ka midagi aru saab…

Kui porrutorukestega oled ühele poole saanud, on edasine juba lihtne. Võta hakkliha, lisa sellele hakitud sibul ning pooled küüslauguküüntest (kuna meie pere on küüslaugulembene, kasutasin siinkohal ära 5 suurt küünt. Lisa munad, maitsesta soola ning piparaga. Sega segu hoolega läbi, segu peab olema pehme, kui jääb liiga tihke, siis ei saa seda hästi läbi pritsi torudesse pressida. Selleks võid lisada veel ühe muna või veidi vett, kuidas rohkem meeldib. Kui segu sai liiga vedel, siis lisa näiteks veidi mandlijahu. Minul tuli segu täpselt paras. Vali välja kõrgemate äärtega ahjuvorm, kuhu kõik Cannellonid üksteise kõrvale ühekordselt ära mahuvad!

Tõsta segu pritskotti või tordipritsi, oleneb, mis kodus olemas on. Kasuta kõige laiema suuga pritsi. Mina kasutasin ühekordset pritskotti. Kui sul pritskotti ei ole ja soov endale mõni muretseda, siis näiteks Koogimeistris on neid igas mõõdus saadaval. Kui aga nüüd ja kohe vaja ning oodata ei malda, siis ajab asja ära ka üks kõvem gripkott või keerad küpsetuspaberits paraja laiusega tuutu ning saadki kasutama hakata. Loomulikult mõlemal juhul tuleb tuutudele soovitud suurusega ava otsa lõigata, kust hakklihamass välja saaks tulla. Jaga saadud segu igasse porrutorukesse. Minu 13 toru said kõik otsast otsani täis ja paar lusikatäit kippus üle jääma, seega pressisin ka selle kõik torude sisse, mida rohkem liha, seda parem.

Edasi valmista värske tomatipasta. Selleks kasutasin vana head köögikombaini, tomatid pestud, lõigatud neljaks ning köögikombaini koos ülejäänud küüslaugu, pune, soola, pipra ja õliga. Purusta kõik koostisoasad köögikombainis mõnusaks pudruks. Nüüd on soovitav üleliigne vedelik, mis tuleb tomatitest, ära kurnata, selleks kasuta kurnalappi või marlit. Loomulikult võib segu ka kurnamata jätta, aga siis on vaja suuremat ning kõrgemate äärtega ahjuvormi, sest küpsedes üleliigne vedelik kipub üle ääre valguma. Mina ei kurnanud ning küpsemise käigus sain rahulikult 600 ml üleliigset vedelikku vormist välja ammutatud. Teine kord olen targem ning kurnan segu läbi, endal ka lihtsam, sest pärast seda ahju pesta on kordi tüütum!

Kui kõik protseduurid läbitud, siis edasi määri ca 5 sl tomatipastat ahjuvormi põhja, aseta Cannellonid üksteise kõrvale ahjuvormi ja vala üle ülejäänud tomatipastaga. Soovi korral rebi peale Mozzarellat ja riivi parmesani. 180 C ahju ca´1-1,5 h, kuni Cannellonid valmis ning juust mõnusalt kuldne. Soovi korral võib juustud peale panna ca 30 minutit enne valmimist, siis ei ole hirmu, et juustud ära kõrbevad.

Mõnusat Cannellonide tegemist! Meil uued porrud juba ootavad oma järge, sest oleme leidnud hetkel uue lemmiku roa, mida vist kuus päris mitu korda meie laualt leida võib.

Ekstra suured tänud piiga kokandusringi õpetaja, Marinale!