Kui keegi oleks mulle vähemalt paar kuud tagasi või veel varem öelnud, et hakkan igapäevaselt süüa tegema nii, et perele peamise söögikorra  valmistamiseks kulub (pane nüüd hästi tähele!) vähemalt 100 g võid! Oleksin su sellise jutuga saatnud sinna, kus päike ei paista… Ja et see kõik ka tervislik on ning kaalu ka alandab. Usun ma jah, eks. Aga seni on see kõik täiesti nii toiminud ja toidud on imemaitsvad ja kaovad ise kuhugi niimoodi ära, et iga jumala päev tuleb uus laar 6 l potiga vaaritada või siis uus suur ahjutäis head-ja paremat teha.

Tänane söök nõuab lausa 200 g võid… Oled sa kunagi proovinud pruunistada köögivilju võis ja siis imestad, kuhu see või kaob nagu ei oleks teist üldse pannudki. Aga nii see on ja kui neid pannitäisi juhtub olema erinevate köögiviljadega ca 5 tk + liha ka veel juurde, siis ongi äkki kadunud terve pakk võid või isegi rohkem. Ma ei mõtle enam ammu kaloritele, sest tegelikult arvan, et isegi oma kokakunsti juures näitab mõõdulint ja isegi kaal tõde. Tõde on see, et mõlemad vähenevad… Isegi kui kaal seisab paigal, aga mõõdud vähenevad, siis tähendab see seda, et 0,5 kg rasva kaalub täpselt samapalju, kui seda kaalub 0,5 kg lihast, ainult ruumi võtab üks oluliselt rohkem, kui teine… Usu seda, mida näed, tunned ja käega katsuda saad ja mis kõige tähtsam, on su enesetunne, see ei peta sind kunagi. Imelikke isusid ei ole, tegin eile terve kausitäis küpsiseid, ennevanasti ei oleks mitte mingi probleem olnud need korraga piimaga pintslisse pista, nüüd aga ei tule pähegi, et võiks neid endale ette kuhjata ning pista – maitsemeeled on hoopis teised. Mina, kes olin valmis igasuguse magusaampsu eest imesid korda saatam, eelistan nüüd pigem praeliha salatiga kui jäätist või mõnda küpsetist.

Poes ei käi enam ammu teatud vahekäikudes, sest nendest ei ole mitte midagi leida, mis süüa kõlbaks… Ei saa ise ka aru, kuidas enne teisiti söödud sai. Inimene on ikka oma harjumuste ori, sööd seda, mida oled harjunud sööma, isegi siis, kui see ei ole maitsev.

Täna tegin näiteks küüliku hakklihast, – maksast, – kopsudest ja – südametest ühe imehea ahjuroa ja suure tõenäosusega see roog homset päeva ei näe, sest hävitatakse kindlasti enne õhtu saabumist viimse puruni. Sain just selle suussulava ja keele allaviiva ahjuroale kahvli sisse – mmm, järgmine toit meie menüüd juures. Peab vist neid retsepte üles kirjutama hakkama…

 

Eelmine artikkelLaste soovil
Järgmine artikkelPuu- ja juurviljade märgistus?
Diana
Kõik tuleb sinuni siis, kui selleks on õige aeg ja mil oled selleks vaimselt ja füüsiliselt valmis...

JÄTA OMA VASTUSES

Palun sisesta oma kommentaar!
Palun sisestage oma nimi siia