Tehisintellekt võib olla kõige hullem asi, mis inimkonnaga juhtunud

Nobeli preemiaga pärjatud legendaarne füüsik arutleb Jonny Deppi uue filmi "Transcendence" üle. Võttes filmi kui ulmet, võib see olla inimkonna ajaloo suurim viga.

1
4841

Sügaval Silicon Valley laborites (*tehnoloogia “arenduspesas”) on käärimas suhteliselt tõsine oht. Ühel päeval inimkonna lõppu võimaldav tehisintellekt, mis peidab end digitaalse abi ja isesõitvate autode maski taha, on jalgu alla saamas.

Kõike seda füüsiku Stephen Hawkingi sõnade järgi, kes on inimkonda hoiatanud ebakindla tuleviku eest, mil tehisintellekt on võimeline ise mõtlema ja järeldusi tegema ning uue keskkonnaga kohanema. Independentis arutleb Nobeli preemiaga pärjatud füüsik hiljutise Jonny Deppi filmi “Transcendence” üle, mis viib meid maailma, kus arvutid on ületanud inimmõtlemise võime piirid.

Stephen Hawkins Foto: dailymail.co.uk
Stephen Hawkins
Foto: dailymail.co.uk

Hawkingi sõnul oleks filmi ulmefilmina käsitlemine ajaloo suurim viga. Ta arutleb selle üle, et personaalsed digitaalsed abilised nagu Siri, Google Now ja Cortana on kõigest IT võidurelvastumise kerged sümptomid, mis aga kahvatuvad selle kõrval, mida järgnev kümnend meile tegelikult toob.

Samas toob ta ka välja selle tehnoloogia võimalikud märkimisväärsed positiivsed mõjud, milleks võib olla sõdade, haiguste ja vaesuse väljajuurimine.

[quote_box_center]

Google seadis robotite tõusu ohjeldamiseks üles eetikanõukogu

Google seadis üles eetika nõukogu tehisintellekti arendustöö jälgimise tarvis.

Otsingu hiiglane Google ostis kokku hiljuti mitmed robootika ettevõtted. Muuhulgas Briti firma Deep Mind, mis lõi tarkvara, mis proovib arvutitel aidata mõelda nagu inimesed. Üks selle asutajatest hoiatas, et Tehisintellekt on selle sajandi number üks oht ja ta usub, et sellel võib olla oma roll inimkonna väljasuremisel.

Hiljutises intervjuus ütles Deep Mindi Shane Legg: “Inimkonna väljasuremine leiab lõpuks siiski aset ja tehnoloogial on selles mängida oma roll”. Kõikide teiste inimkonna hukule kaasaaitavate tehnoloogiate seast tõi ta välja just Tehisintellekti, kui selle sajandi number üks ohu.

Veebilehel The Information andis eetikanõukogu teada, et nende ülesanne on jälgida, et projekti ei kuritarvitataks.

37 aastane Demis Hassabis kaasasutas DeepMind Technologies (*sügav mõistus tehnoloogiad) kaks aastat tagasi just eesmärgiga aidata arvutitel mõelda, kui inimesed.[/quote_box_center]

Ta ütles, et Tehisintellekt võib olla inimkonna suurim sündmus, kuid kahjuks võib olla see ka viimane, kui me ei õpi riske vältima. Lühikeses ja keskmises perspektiivis üritavad militaartööstused luua autonoomset relvasüsteemi samal ajal, kui ÜRO väidetavalt nende keelustamise kallal töötab.

Transcendence Foto: dailymail.co.uk
Transcendence
Foto: dailymail.co.uk

Professor Hawking ütles: “Tulevikku vaadates, ei ole olemas fundametnaalseid piiranguid, mida oleks võimalik saavutada. Veel arenenumate arvutite loomise takistamiseks pole ühtegi füüsikalist seadust, mis välistaks osakeste organiseerimist viisil, mil on need oragiseeritud inimajus. ‘There is no physical law precluding particles from being organised in ways that perform even more advanced computations than the arrangements of particles in human brains.’

Tegelikult on IBM juba välja töötanud nutikiibid, mis suudavad matkida inimaju võimet tajuda, tegutsedaja mõelda nagu inimesed. Ühel päeval võimaldab see tehnoloogia luua teadlastel aju, mis on inimajust veelgi intelligentsem.

Hawking ütles: “Nagu Irvin Good 1965 aastal mainis, siis võivad üliinimlikud masinad korduvalt parendada ennast viisil, mis vallandab, nagu Vernor Vinge nimetas isikupära. ‘As Irving Good realised in 1965, machines with superhuman intelligence could repeatedly improve their design even further, triggering what Vernor Vinge called a singularity,’ said Professor Hawking

Professor Hawking lisas, et eksperdid ei ole sellisteks arenguteks valmis. Ta tõi näiteks võrdluse, et kui maavälised ütleksid meile, et nad saabuvad paarikümne aasta pärast, siis teadlased ei istuks lihtsalt ja ootaks nende saabumist.

“Kuigi me oleme inimkonna jaoks silmitsi võimaliku parima või halvima lahendusega, siis pisut teadustööd nendel teemadel ei teeks paha. Kõik peaksid endalt küsima, et mida me saaksime teha, et võimalikust stsenaariumist kasu lõigata, vältides samas riske.”

Soovid Hingepeegli tegevust TOETADA?
IGA KOLME KUU TAGANT: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened.
Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.

Seda saad teha siin ja võtab vaid hetke. Täname!

1 kommentaar

JÄTA OMA VASTUS

Palun lisa oma kommentaar
Palun sisesta oma nimi