Elutempo vs tervis
Inimeste elutempo on läinud aastatega kiiremaks kui kunagi varem. Selle tulemusena kiputakse tahtmatult võtma oma tervist kuidagi iseenesestmõistetavalt. Alles siis, kui tervis ootamatult halveneb või tabab tõsine haigus, ollakse valmis tervise nimel kasvõi Kuu taevast alla tooma ja tehakse endast kõik olenev selleks, et tervis jälle taastuks ning normaalselt elada saaks.
Kui oled autoomanik, siis hoolitsed ju oma auto eest regulaarselt. Samamoodi nagu auto, vajab ka inimene nn “mootori kontrolli” ja inimese keha on nii tark, et näitab juba eos, kui midagi ei tööta nii nagu peaks. Samamoodi lähevad sul auto armatuuris teatud tulukesed põlema, kui midagi pole nii nagu peab. Kahjuks on aga nii, et kui auto armatuuris tuled põlema löövad, siis neid ignoreerima ei kiputa, aga inimese enda “armatuuril oleva hädatuled” jäävad märkamata või ei pöörata neile tähelepanu. Eriti veel siis, kui ei tea täpselt, mida otsida või jälgida. Seetõttu toongi siin välja kuus peamist ja ilmekat märki, millele saad igapäevaselt tähelepanu pöörata.
1. Uriini värvus
Sinu uriin ja selle värvus on üks kõige esimene näitaja üldse, millele peaksid tähelepanu pöörama. Nimelt annab uriini värvus hea ülevaate sellest, kui hästi oled hüdreeritud ja sellest, kas mõni oluline elund on kogemas düsfunktsionaalsust. 2013. aastal avaldas Clevelandi kliinik uurini värvuse infograafika selleks, et inimesed saaksid teada oma keha tervisiliku seisundi kohta. Näiteks hele või läbipaistev kollane uriin näitab head tervist, samas kui merevaigukollane uriin näitab, et keha on vedelikupuuduses. Seega, iga kord kui tualetis käid ja enne, kui vee peale tõmbad, viska pilk peale oma uriini värvusele.
2. Kui tihti käid kakal?
Kui oled täiesti terve, siis sooled peaksid puhastuma peale igat normaalset toidukorda, eemaldades soovimatud toksiinid ja šlakid ning tehes ruumi uuele. Paraku on aga nii, et mitte kõigi sooled ei tööta nii kiiresti ega ideaalselt, siis üldise uuringu järgi on selgunud see, et inimene peab vähemalt korra päevas oma sooled tühjendama. Kui inimene aga regulaarselt oma soolt ei tühjenda, siis sooltes seiskunud jäätmetesse jäänud toksiinid imbuvad läbi soolte limaskesta vereringesse, kus neid aga olla ei tohiks ning tekitades kehas palju probleeme ja kaost (viimast mitte sõna otseses mõttes, aga mõte jääb samaks). Loomulikult tuleb arvesse võtta seda, (kui tihe kempsu külastaja oled), mida päeva jooksul söönud oled ning kas menüüs on olnud midagi sellist, mis aitab soolt kiiremini puhastada või mitte. Võta endale vähemalt kuu aega kirja panna, mida sa sööd ning kuidas on sinu soolepuhastus seotud tarbitud toiduga, mille tarbimisel märkad, et soole tühjendamine on raskendatud ja millal lihtsam. Sellele vastavalt jäta need toidud välja või vähenda nende kogust, mis sinu keha väljutus-puhastusprotsessile kaasa ei aita.
Postituse edasi lugemiseks vali rippmenüüst sobiv lehekülg või kliki nupukesele: “Järgmine”.
