Foto: wikimedia.org
Nagu meile juba lapsepõlvest peale korrutatakse, et igapäevaselt tuleb süüa nii puu- kui ka juurvilju. Kuid meie lapsepõlvest on ajad palju muutunud ja tervisele head puu- ja juurviljad on selle ajaga saanud korraliku doosi erinevaid pestitsiide, mis aga ei ole meie tervisele mitte head ja kasulikud. Seega kuidas ikkagi süüa päevane soovitatud minimaalne kogus viis puu- ja juurvilja päevas, aga samas pestitsiide vältides. Samas on tavapäraselt kasvatatud puu- ja juurviljade söömine kasulikum, kui neid üldse mitte süüa.
Allolev tabel annab ülevaate, millised puu- ja juurviljad on just 2012. aastal enim mürgitatud ja milliseid tuleks võimalusel osta ikkagi ökoloogiliselt kasvatatutena ja milliseid võib osta tavapäraselt kasvatatutena ja mürkide pärast muret tundmata.
“Räpane tosin” – on imporditud puu- ja juurviljade kohta, mida tuleks osta kindlasti ökoloogiliselt kasvatatutena, kuna tavapäraselt kasvatatutena on neis kõige enim erinevaid pestitsiide. Nüüd esita endale küsimus, et kas pestitsiidid on ikka need, mida sa endale sisse tahad süüa? Mina ei soovi ja ei soovi neid ka perele anda.
Räpane tosin aastatel 2012 ja 2013
Neid puu- ja juurvilju osta ökoloogiliselt kasvatatuna või mis veel parem, kasvata ise! Neis on kõige enam erinevaid pestitsiide, mõne viljagrupi ühes proovis lausa 88 erineva pestitsiidi jäägid.
Aastaga on ühte koma teist muutunud ning mõned puu- ning juurviljad on omavahel vahetusse läinud. Mõned on oma pestitsiidide arvu poolest tõusnud ja teised veidi langenud. Et oleks parem ülevaade, teen uue tabeli ja kuvan võrdlused kõrvuti.
| Koht | 2012 | 2013 |
|---|---|---|
| 1. |
|
|
| 2. |
|
|
| 3. |
|
|
| 4. |
|
|
| 5. |
|
|
| 6. |
|
|
| 7. |
|
|
| 8. |
|
|
| 9. |
|
|
| 10. |
|
|
| 11. |
|
|
| 12. |
|
|
Lisaks
Sisaldavad organofosfaate, mis on insektitsiidid ja neurotoksilised. Neid leiti peamiselt neljas viljagrupis nagu paprikad ja nektariinid, aga need on juba nagunii räpases tosinas, lisaks leidub nende jääke paljudes rohelistes lehtviljades, eriti rohelistes ubades ja lehtkapsas. Nende testide tulemusel olid neis leitavad organofosfaadid liiga kõrged ja seetõttu on nad ka lisatud nimekirja, mida vältida või osta orgaaniliselt kasvatatuna.
Ka ka lisas on veidike muudatusi toimunud.
| 2012 | 2013 | |
|---|---|---|
| + |
|
|
| + |
|
|
Puhtam 15 aastatel 2012 ja 2013
Neis imporditud puu- ja juurviljades on pestitsiidide sisaldus kõige väiksem. Neid tavapäraselt kasvatatud vilju võib julgelt kaupustest osta. Neis viljades on pestitsiide kõige vähem, üheski testitud viljas ei olnud üle viie erineva pestitsiidi jäägi. Igal juhul parem valik, kui 88.
Ka siin on järjestuses muudatusi.
| koht | 2012 | 2013 |
|---|---|---|
| 1. |
|
|
| 2. |
|
|
| 3. |
|
|
| 4. |
|
|
| 5. |
|
|
| 6. |
|
|
| 7. |
|
|
| 8. |
|
|
| 9. |
|
|
| 10. |
|
|
| 11. |
|
|
| 12. |
|
|
| 13. |
|
|
| 14. |
|
|
| 15. |
|
|
Kasutatud materjal:
- Environmental Working Group
Aga kuidas neid vilju, milles mürkide sisaldust mõõdeti, valiti? Need tulevad ju väga erinevatest riikidest ning väetiste ja mürkide hulk, mida viljade kasvatamisel kasutatakse, on samuti erinev? Kas võesti näiteks mitu erinevat nektariini, igaüks ise riigist ja saadi keskmine? Või võeti üks keskmine hispaani nektariin? Ja õunad – neid on ju poes leedu omadest hiina omadeni. Kas kõik ühtemoodi ülimürgised? Selge see, et poeköögiviljade sees on palju mürki, kui ma pole väga kindel, et just see "edetabel" tõele vastab.
Mul ka endised lemmikud mustas nimekirjas – aga õnneks on tulnud uued lemmikud ja need ei ole mustas kirjas. :D Kes otsib, see leiab.
Kurb, et need vähesed asjad, mida saan süüa, on mustas nimekirjas. Ja puhaste nimekirjas on vaid kiivi, mida vahelduva eduga ja väikeses koguses saan süüa..
Uuendasin postitust, kus on välja toodud nüüd eelmise ja selle aasta "räpasemad " ja puhtamad puu- ja köögiviljad.
Kui panna siia kõrvale kemikaalide loetelu (antibiootikumid, kasvuhormoonid, GMO jne), mis sisaldub intensiivpõllumajanduses toodetud lihas ja piimas ning neist valmistatud toodetes, nagu juust näiteks, siis eelistan sellerit :)
hea teada