Tursamaks, tursamaksaõli
Tursamaks – tursa organ, mida kasutatakse toiduna ja ka tursamaksaõli valmistamiseks. Tursa maksas on palju A ja D vitamiine, samuti joodi, omega-3 rühma rasvhappeid jt. Kuigi tursa liha on peaaegu rasvatu, on tema maksas rasvu üle poole selle massist. Peamiselt valmistatakse tursamaksast tursamaksaõli, mis on põhjamaades päikesevaesel ajal inimorganismi peamisi turgutajaid. Maitseomadustelt kuulub tursamaks (erinevalt tursamaksaõlist) delikatesside hulka, mida võib panna niisama leivale-saiale või kasutada erinevate salatite valmistamisel.
Ajaloolisest aspektist vaadatuna leidus tursamaksa juba keskaegsete ülikute pidulaudadel ja 20. sajandi teisel poolel hakkasid seda sööma ka eestlased ning 1970-tel kuulus tursamaks siinmail hinnatud ja otsitud maiuspalade hulka. Kuna ise olen selle ajastu laps, siis meie peres on tursamaksa salat olnud aukohal sellest ajast alates, kui end mäletan. Olen selle salati suur austaja ja aegajalt tuleb mul ikka ja jälle selle salati järgi isu. Tegemist on omamoodi salatiga, mis kedagi külmaks ei jäta. See kas meeldib või mitte, vahepealset, et käib kah, sellist inimest ma veel kohanud pole. Näiteks me mehega sööme seda salatit hea meelega, seevastu tütred ei võta meil seda suu sissegi, pojad aga söövad küll. Vahest, kui on vaja katta ühine toidulaud nt mõne kursuse lõpul, siis olen ekstreemse roana selle kaasa võtnud küll… Jagan teiega hiljem ka siin seda tursamaksa salati retsepti. Tursamaksa salati järgi isutab mul vähemalt 3-4 x aastas kindlasti, mõni aasta isegi rohkem, kõik oleneb aastast ja ilmast. Sügistalvisel perioodil tahan seda tihedamini kui kevad-suvisel perioodil.
Et turska ennast ei hinnatud, olevat juhtunud isegi nii, et mõned kalamehed lõikasid püütud turskadest maksad välja ning viskasid siis kalad tagasi merre. Ühel hetkel keelati Läänemere saastatumisest tulenevalt tursamaksa konservide tootmine ja müümine, sest tursamaksades tuvastati mürgiste ainete, sh elavhõbeda liigne kontsentratsioon. Kui silmas pidada Läänemere turska, siis probleem püsib endiselt. Atlandi tursa puhul, kes on püütud nt Põhja-Norra vetest, saastumishirmu pole, kuid võimalik on üks teine oht, nimelt parasiidid, keda Eesti kalamehed kutsuvad tursamaksalutikateks. Kui kardad, et nüüd saad salatist maksalutikad, siis seda hirmu pole, kui kasutad kuumtöödeldud ja konserveeritud tursamaksa.
