2. Närvisüsteemi ületöötamine
Teie närvisüsteem on ummikusse sattunud või üle töötanud. Need pidevad telefoni teavitused, sotsiaalmeedias sirvimine ja lõputud ülesannete nimekirjad võivad teie närvisüsteemi üle koormata. Toon siin näitena võrdluseks arvuti, kui seal on palju vahelehti lahti, siis arvuti muutub aeglaseks või jookseb kokku. Samuti on teie endaga – kui teil on neid nn “vahelehti” lahti mitmeid ja mitmeid ning need on kõik korraga avatud erineval tasandil – vaimselt, emotsionaalselt ja energeetiliselt, siis see toimib närvisüsteemile ülekoormavalt. See ülestimuleerimine hoiab teid aga pidevas võitle-või-põgene olekus, põhjustades kurnatust ja ärevust.
Näiteks inimene, kes peab pidevalt oma tööde ja tegemistega tähtajaliselt valmis saama ja seda kõike oma pere, erinevate kohustuste, sotsiaalste tegevuse jms kõrvalt ning funktsioneerib iga päevaselt 24/7 sümpaatilise närvisüsteemi pealt, võib langeda stressi. Vaatamata sellele, et uni oleks justkui hea ja võiks end välja magada võidakse siin end tunda siiski närvilise, väsinuna ja kurnatuna. Kui selline inimene tuleb teraapiasse, siis konkreetse näite puhul võib üsna kiirelt tuvastada seda, et inimese närvisüsteem on mitme üheaegse ülesande teostamise tõttu üle stimuleeritud ja koormatud. Kui kogu elu käib sümpaatilisele närvisüsteemile toetudes ehk siis ei saagi närvisüsteem puhata ega lõõgastuda, sest stabiilselt on üleval põgene-võitle režiim. Esimene asi, mis siin aitab, on see, kui seda endale tunnistatakse ja teadvustatakse, et olete ise oma närvisüsteemi sellega üle koormanud. Nüüd oleks tark see taas maha rahustada, planeerides oma päeva sisse igapäevaseid “vaikuse pause” – nt 10 minutit sügavat hingamist 4-7-8 või rahulikke jalutuskäike – need kõik võivad hästi mõjuda närvisüsteemile ja tuua ellu tagasi stabiilsuse ning keha tuleb sellest võitle-põgene režiimist ja sümpaatilisest närvisüsteemist välja ning lülitab sisse parasümpaatilise närvisüsteemi, mis laseb kehal lõõgastuda ja annab märku, et oht on möödas.
Paraku on nii, et kaasaegne maailm pommitab meid pidevate ärritavate sisenditega ning on üles ehitatud sümpaatilise närvisüsteemi pidevale stimuleerimisele. See toob paljudele välistele sektoritele sisse suuri rahasummasid, aga seda kõike inimese tervise arvelt. Närvisüsteemi rahustamiseks tuleks seada nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel esikohale tegelemine ühe ülesandega korraga ja vältida rööprähklemist ning lisaks igapäevaselt tegeleda veel rahustavate praktikatega, nagu jooga, meditatsioon, jalutamised, ujumised, jms tegevused, mis teid ennast konkreetselt maandavad ja rahustavad. Nende rahustavate praktikate jaoks tuleks igapäevaselt endale ekstra aega võtta. Nt iga tunni tagant töö juures tegeleda teadliku hingamisega 4-7-8 – kasvõi 5 min korraga. Lülitage end iga tunni tagant 5 minutiks korraks välja, hingaje, venitage, sirutage end ja naaske enda keskmesse, et siis pärast oma tööga edasi tegeleda.
