4. Emotsionaalsed pohmakad
Teistele inimestele “ruumi hoidmine” võib olla kurnav ning endaga kaasa tuua emotsionaalseid pohmakaid. See oli üks minu enda peamisi varasemaid teemasid. Tänaseks olen need, enda emotsionaalsed pohmakad, seljatanud ja elu on kõvasti rahulikum.
Empaatia on kingitus, kuid ilma piiride seadmiseta on see kurnav. Teiste jaoks “ruumi hoidmine” – nende murede kuulamine või nende emotsioonide neelamine/maandamine – võib jätta inimesele endast maha “emotsionaalse pohmeluse”. Sügav hoolimine on ilus, kuid mitte enda rahu ja vaimse tervise arvelt.
Inimene, kes peab kuulama/osalema või on valinud kuulata ja osalema mõnel sellisel üritusel/töötoas, kus tulevad esile teiste inimeste probleemid ja erinevad elulood, siis võidakse päeva lõpuks end tunda kurnatuna ja isegi emotsionaalselt ülestimuleerituna. Isegi siis, kui armastatakse seda, mida tehakse – eriti omane on see erinevatele terapeutidele, konstellööridele jms praktika harrastajatele. Seni kuni ei ole teadlikult piirid paika pandud – planeerides enda isiklikku “mina-aega” ja „EI“ ütlemist kiireloomulistele kõnedele või teiste soovidele on raske end säästa. Niipea kui aga seda tegema hakkatakse ja end esimesele kohale seatakse, kaovad ära ka emotsionaalsed pohmakad. Minul endal oli aastaid erinevates konstellatsioonide töötubades osalemine suhteliselt kurnav – pärast igat sellist suuremat töötuba ja „ruumi hoidmist“ oli mul umbes 3-5 päeva jutti meeletu migreen, mis halvas enda elu. Nüüd aga võin neis töötubades ka migreenivabalt viibida ja “ruumi hoida” – selleks ei olnud vaja muud, kui panna paika ürituste energeetilised piirid.
Hästi oluline on enda energeetiliste piiride kaitsmine ja selleks tuleb vahest öelda „EI“ isegi siis, kui tahaks aidata. Kõige lihtsam on see, kui harjutate ütlema „EI“. Näiteks tööl olles sõidab teile töökaaslane sisse oma sooviga, et aitaksite tal töö ära teha või teeksite seda tema eest. Selmet tema töö ära teha või teda enda arvelt aidata, katsuge talle öelda midagi sarnast: “Ma tahaksin sind aidata, kuid vajan praegu aega iseenda asjadega tegelemiseks.” See ei ole järsk äraütlemine, aga annab teisele teada, et teie teda hetkel aidata ei saa, sest teil on endal käed-jalad tööd täis oma asjadega. Vajadusel võite lisada, et annate talle teada, kui olete enda asjadega ühele poole saanud ning siis saate teda aidata. Oluline on neil hetkedel, kui tunnete, et asjad hakkavad üle pea kasvama – tuleks seda teadvustada, tegeleda ainult ühe asjaga korraga ning hiljem kindlasti end ka maandada. Olgu selleks siis hingamine, lugemine, jalutuskäik, mediteerimine, vann vms tegevus, mis teile maandust pakub.
