Nalja nabani
Sel nädalal saab kevade alguse kuu läbi ja algab naljakuu. Naer on terviseks ja seda on meile vaja! Alati ei peagi nalja viskama, et naerda saaks, piisab, kui jälgida, mida meie perelemmikud teevad või lapsed räägivad. Kuidas raamatust loetud rabakanast saab ootamatult rabaakana, sest lugedes sai rõhk valesse kohta pandud ja seeläbi sõna tundmatuks muudetud; kuidas tehakse teaduslik avastus, et banaani koor on suurem kui banaan; või kuidas käigupealt raamatuseljalt loetud “Korea elevant” osutub peale mõistuse karjuma hakkamist ja sundi uuesti lugeda, sest korea elevanti ju pole olemas!, hoopis raamatuks pealkirjaga “Karda elavat”…
Elu on nalja täis, rohkemgi, kui võib arvata. Lihtsalt tuleb olla avatud ja märgata, mitte rühmata kulm kortsus, nina maas kinni, läbi elu nii, et ei näe ega kuule, mis ümber toimub.
Tean väga hästi, mida tähendab, kui ei jaksa. Kui pole vaimu. Kui… saage ilma minuta hakkama!…
Olin umbes pool aastat iseenda vari. Võisin ju ärgata isegi kell 9 hommikul, kuigi sagedamini juhtus see kell 10 või peale seda, aga fakt oli see, et ma lohistasin jalgu järel, lõin varbaid ja puusakonte ära, karjusin iseenda, arvuti ja lauanõude peale, sest silmad ei seisnud lahti, ma polnud välja maganud, ma olin vahel väsinumgi kui õhtul magama minnes, ma olin üliärrituv, uimane ja tahtsin tagasi magama minna, aga pidin ärkvel olema… ja nii ma siis surmaga pooleks suutsin tavaliselt nii kella 13-13:30 ajaks end öösärgist välja saada, et hommikusööki tegema hakata. Kella 17-18 paiku jõudsin seisundisse, et silm läks lõpuks selgeks ja olemine muutus niipalju virgeks, et tekkis tahtmine tegutseda. Noh, et saaks tehtud paratamatult vältimatud tegevused – koristamise, pesemise ja poes käigu ja ideaalsel juhul suudaks äkki ikka sooja söögi ka valmis tehtud, siis järgmine hommik ei pea jalgratast leiutama. Kella 20 paiku olin ma tihti uue hooga zombi ja mõtlesin magamamineku peale, aga ei saanud ju nii vara, pooled asjad tegemata, mis vaja… Varisesin magama ikka juba kuskil kella 22 paiku või äärmisel juhul 23 paiku – kui minu loomulik virguse tippaeg on eluaeg olnud kella 22:00-02:00 vahemikus ja täielik mõõn 04:00-08:00.
Ma kartsin juba, et ma jäängi selliseks…. “selliseks”! Ma ei osanud endale isegi nimetust ega kirjeldust leida. Teovõimetu. Kasutu. Elav laip. Miks? Pole aimugi. Kuna mul ammu selge, et minust ei saada aru ja proovid ei näita midagi välja enne, kui miski äärmuslikult nässus, ei hakanud arste ka hulluks ajama ja püüdsin ise hakkama saada. Sõin aga hoolega organismi turgutavaid preparaate ja lootsin, et ükskord ma võidan niikuinii.
Aga ma ei osanud oodata, et murrang tuleb üleöö. Turul käies otsisin suira, mis läinud aegadel on mind laibastunud seisust välja toonud kui imeasi. Suira polnud. Oli taruvaiku, mida ma pole varem kasutanud, kuna oli hirm – sest taruvaigu – saialille preparaadi vastu oli mul kohene üliäge reaktsioon ja mu neel paistetas üles ja ma kartsin et võin äragi lämbuda lisaks sellele, et mul oli tunne, et mul on kõris tulekahju, kõik justkui põles sees, mu silmad lahmasid vett ja hing kippus kinni jääma. Tänu Dianalt saadud täiesti uskumatule – ootamatule infole, et saialill on küüslaugu sugulane, sain ma aru, et taruvaik on süütu ja saialill süüdi, sest küüslauku ma ka ei talu – ilmselt lapsepõlves pingutasin selle söömisega üle, kuna sõin küüslauku nii palju, et see muutus mul lõpuks magusaks, sõin neid küüsi lõpuks nagu komme… Nüüd ma siis julgesin taruvaiku osta.
Järgmisel hommikul peale esimest korda taruvaigu närimist ärkasin ma täitsa ise, ilma äratuskellata, kell 9, tegin silmad lahti – ja – jäin mõtlema, et oot- oot, mis see nüüd siis on? Mu silmad olid lahti, selged, mu pilk oli täiesti selge ja enesetunne oli virge, puhanud! Ma tõusin püsti ja mul oli nii imelik olla – ma enam ei mäletanud, mida tähendab olla värske, mitte unine, uimane, valutav, väsinud, ärrituv ja tige. Sellest päevast saadik olen iga päev närinud teelusaikatäie taruvaiku, mis suus muutub nätsutaoliseks heledapoolseks massiks. Ma olen ärganud iga hommik täitsa ise ja olen silmade avamisest saadik selge pilguga, värske, puhanud, heas tujus ja mul on päev läbi pea selge, mõtted lendavad ja ma teen jälle korraga mitut asja ja pole häda- ja seda, olles maganud umbes 7 tundi, kui muidu selle poole aasta sees magasin 10-12. See, et mulle tehakse päevas minimaalselt nii 4 tundi kõnesid ja mitte just harva tuleb ette 8+ tunniste sissetulevate kõnede päevi (ma ju kodune, sõbrad helistavad, ei tee tööd, ei ole ametikõned), tähendabki seda, et pean korraga mitut asja tegema, et kõik tehtud saaks. Aga olen ammuilma sellise eluga harjunud, lihtsalt see vahepealne pool aastat polnud ma ise. Nüüd, tänu taruvaigule, olen tagasi!
Aga nüüd siis selle nädala inglisõnumite juurde. Vaatame koos, millised sõnumid tõid inglid endaga kaasa sellesse nädalasse. Seekordsed sõnumid jaotuvad juba tavapäraselt sünnikuupäevade järgi:
• 1-5 kuupäev
• 6-10 kuupäev
• 11-15 kuupäev
• 16-20 kuupäev
• 21-25 kuupäev
• 26-31 kuupäev
Kindlasti ära unusta lugeda ka lõpusõnumit, sest ka seal on sulle väikene lisasõnum.
Postituse edasi lugemiseks vali rippmenüüst endale sobiv sünnikuupäeva vahemik, või kliki nupukesele: “Loe seda edasi” ja vaata, millised sõnumid inglid sulle seekord endaga kaasa tõid.
Energiavahetus
Kui sinu arvates on Hingepeeglis ilmuv info vajalik ja oluline ning oled sellest ka ise kasu saanud, võid soovi korral Hingepeegli tegevust TOETADA.
Nagu meil on juba traditsiooniks kujunenud, siis IGA KOLME KUU TAGANT: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened. Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.
Hingepeegel OÜ a/a LHV: EE247700771001908595 või SWEDBANK: EE212200221058508715.
