Tiibeti piimaseen

Täna sain endale ühe hea ja lahke tartlanna käest uue ja huvitava asjanduse – India joogide seene ehk tiibeti piimaseene. Suured tänud talle selle eest! Mul on olnud kodus teeseen, aga sellest meie peres asja ei saanud, joomiseni me ei jõudnud. Ei oska öeldagi, milles asi oli, aga kuidagi käsi ei tõusnud seda teed sealt jooma. Võib-olla kui oleks seda jooki saanud proovida enne seene saamist, oleks teine asi olnud. Mine tea, võib juhtuda, et mõne aja pärast on ka see seen meil kodus tagasi ning aukohal. Hetkel uurin ja katsetan piimaseenega.

Lõhn oli nii meeldiv ja mõnusalt hapukas, oma olemuselt meenutab see paar lusikatäit kohupiimateri või keedetud riisi – kuidas kellelegi. Aga lõhnab küll kohupiima või hapendatud piima järele.

Mis asi siis on tiibeti piimaseen?

Teraapia.com 2006 aasta andmetel on tiibeti piimaseen ravitoimega looduslik mikroorganism, mis on suuteline korda saatma imesid: see ravib maailmas laialt levinud haigusi (õigemini – kaotab haiguste põhjused), taastab tervist, pikendab eluiga ning aitab säilitada tervist ja reipust ka vanemas eas. Piimaseene ravitoime on sajandite jooksul tõestust leidnud ning seda võib soovitada kõigile. Säilinud on allikad, millest selgub, et see elav ravim oli juba kasutusel Jeesus Kristuse ajal ja isegi varem.

Elav ravib elavat

Mõelge vaid, et see looduslik elav ravim on sajandite jooksul läbi teinud loomuliku valiku ja pole kaotanud oma tähtsust inimeste jaoks. Selles mõttes on tegemist täieliku vastandiga meditsiinilistele ravimitele ja bioloogiliselt aktiivsetele toidulisanditele, mida „professionaalid“ on uurinud ja katsetanud kõigest mõne aasta jooksul, aga juba räägivad iga nurga peal nende toodete „tervendavast“ toimest.

Elav ravim omab võimet end taastoota: ta paljuneb ja kasvab, teda tekib juurde. Ja selleks pole vaja tööpinke, masinaid ega tehnikat: loodus ei vaja meie tehnokraatlikke leiutisi. Elav ravib elavat, see tõde on tuntud juba sajandeid. Ja meil kõigil on võrdne võimalus terveneda paljudest haigustest ja pikendada tervet elu, noorust ja ilu, sest me oleme seda väärt.

“Elava ravimi” kasulikkus?

Üks võtmeküsimusi pikaealisuse, nooruse, ilu ja tervise säilitamises on toidu roiskumine inimese seedetraktis. Tänapäeval moodustab suurema osa meie toiduratsioonist nö. surnud toit. Sattudes meie organismi selline toit laguneb ja roiskub ning selle tagajärjel moodustuvad ülitugevad mürgid, mis mõjuvad hävitavalt igale rakule, lühendavad tunduvalt meie eluiga ja lõpptulemusena tapavad meid seestpoolt.

Tiibeti piimaseen on elueliksiir, mis kaitseb kõiki meie organismi rakukesi selliste mürkide eest, viib need organismist välja, taastab kõigi siseorganite töö, normaliseerib ainevahetust, päästab meid haigestumisest, pikendades sellega aastakümnete võrra meie nooruslikkust, ilu ja täisväärtuslikku tervet elu. Erinevalt sünteetilistest farmakoloogilistest ravimitest on elav ravim täiesti kahjutu ja ohutu inimorganismile.

Tiibeti piimaseene avastamine

See imeline avastus tehti mitu tuhat aastat tagasi. Buda mungad, kes elasid Tiibetis, märkasid, et piim nende savinõudes hapneb erinevalt: ühtedes nõudes, mida pesti tavalises jooksvas vees, oli hapupiim ühe kvaliteediga, aga teistes anumates, mida mungad pesid mägiojades ja -järvedes, hoopis teise kvaliteediga, kusjuures hoopis meeldivama maitsega. Enamgi veel – märgati, et sel teisel hapupiimal on eriti tugev ravitoime inimese organismile (maksale, seedetraktile, sapile, südamele ja muule). Ajapikku tekkisid selles hapupiimas kobarjad valgumoodustised, millele taibukad Tiibeti mungad leidsid rakendust meditsiinis ja kosmeetikas.

Seda hapupiima, mis tekkis tänu valgukobarate elutegevusele, hakkasid mungad nimetama nooruse eliksiiriks, sest inimesed, kes seda süstemaatiliselt tarvitasid, vananesid palju aeglasemalt kui teised, praktiliselt ei haigestunud ja olid alati suurepärases vormis. Valgukobara abil hapendati igasugust piima – lehma-, kitse-, lamba- ja märapiima. Tulemus oli alati suurepärane – saadud jook pikendas noorust ja tervet elu. Nii avastati elav ravim, mida me tänapäeval nimetame tiibeti piimaseeneks. Palju sajandeid on tiibetlased hoidnud seda piimaseent ranges saladuses.

Milliseid haigusi on sellega võimalik ravida?

• Kõiki allergiaid
• Kõiki südame – vereringehaigusi
• Erineva tekkepõhjusega hüpertooniat (kõrgvererõhutõbe)
• Healoomulisi kasvajaid
• Kõiki seedetrakti haigusi (sealhulgas haavandeid, disbakterioosi jm)
• Maksa- ja sapihaigusi
• Vähki (profülaktiliselt ja algstaadiumis)
• Kopsu- ja hingamisteede haigusi (kaasaarvatud tuberkuloosi)
• Neeruhaigusi
• Suhkruhaigust (mitte tarvitada koos insuliiniga! * Miks, ei oska öelda – hetkel pole leidnud veel sellele küsimusele vastust. *)
• Liigesehaigusi
• Nakkushaigusi
• Rasvumist

 Kasutamine

Piimaseenele, mille suurus on ca 2 teelusikatäit, valada peale toatemperatuuriga 200–250 ml piima ja jätta see seisma 24 tunniks. Nii tuleb teha 1 kord ööpäevas ühel ja samal ajal, parem õhtul, ning hoida jooki toatemperatuuril. Piim on täielikult hapnenud 17–20 tunni pärast. Täielikku hapnemist näitab see, et pinnale kerkib tihe kiht, seen, ja purgi alaossa jääb hapnenud piim. Hapnenud piim sõelutakse läbi sõela (mitte metallist!) klaaspurki. Peale sõelumist pestakse piimaseen jooksvas külmas vees puhtaks. Seejärel pannakse seen uuesti purki ja valatakse peale uus kogus (200–250 ml) piima.

Kui seent ei pesta iga päev ja jäetakse talle piim peale valamata, siis ta ei paljune ja muutub pruuniks, kaotab oma ravitoime ning võib hukkuda. Terve piimaseen on valge nagu piim või kohupiim. Hapendatud piima tuleb juua 200–250 ml mitte hiljem kui 30–60 minutit enne uinumist (tühja kõhu peale). Hapendatud piima soovitatakse juua 20 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja uuesti jätkata ravikuuri.  Ravikuur kestab 1 aasta. 10-päevase vaheaja jooksul tuleb seene eest eespool kirjeldatud viisil endiselt hoolt kanda (pesta teda iga päev ja valada talle peale uut piima).

Esimese 10–14 päeva jooksul, kui hakkate kasutama piimaseent, tõuseb järsult soolestiku aktiivsus, mistõttu soolestikus tekib rohkem gaase kui tavaliselt. Seetõttu ei soovitata sellisel viisil hapendatud piima juua enne tööleminekut. Vajadus WC-sse minna sageneb ja uriin muutub tumedamaks. Neil, kellel on neerukivid, võib esineda ebamugavustunnet maksa ja neerude piirkonnas või ribide all. 12–14 päeva pärast lakkavad taolised organismi reaktsioonid, üldine enesetunne läheb paremaks, tuju ja üldtoonus tõusevad, meestel suureneb ka suguline aktiivsus.

Pidage meeles, et piimaseen on elav olend ja temasse tuleb suhtuda hoolivalt, ettevaatlikult. Teda ei tohi sulgeda kaanega purki, sest ta peab saama hingata. Piimaseent ei tohi pesta kuuma veega või panna külmkappi, muidu kaotab ta oma ravitoime! Piimaseen hävib, kui jätta ta õigeaegselt pesemata!

Et ülevaadet saada meie piimaseene elust ja olust, siis hoian teid läbi päeviku kursis, mismoodi meie piimaseenel läheb. Kui olin selle artikli läbi lugenud, siis selgus, et olin temaga juba natukene valesti käitunud, aga loodan, et ta ikka ellu jäi ja kõik läheb kenasti. Nimelt valasin ma talle peale külma maapiima, (millist piima tarvitada, sellel vahet ei ole – ainult lõss ei tohiks olla). Aga selle pisiasja jättis mulle seene andja mainimata, et piim peab olema toatemperatuuril, mis seenele peale valatakse. Ühesõnaga, loodan hetkel kõige paremat ja homme saan ikka mõnusat piimaseene hapendatud piima juua. Ja kuna  plaanis oli nii või naa teha petti/keefiri, et seda endale peale määrida, siis ma arvan, et paremat ja elusamat keefiri annab otsida. Kõik asjad tulevad sinuni siis, kui on õige aeg ja sa oled neile avatud.

Kellel teist veel on kogemusi piimaseenega, andke teada, kuidas teil läinud on ja kas on mingeid muutusi olnud.

Allikas: Teraapia.com

Loe veel

• Meie piimaseene elust-olust