Toitumise valed
Selle artikli avaldamisega astume kindlasti jälle kellegi “varvastele”. Käesolevas artiklis leiate 64 ingliskeelset viidet erinevatele uuringutele, mis need meile teada-tuntud müüdid ümber lükkavad. Siinkohal palume vabandust, aga meil tõesti ei ole ressurssi, et kõiki neid viiteid ümber tõlkima hakata. Kes leiab, et ta suudab seda teha ning tahab oma panuse sellega anda, olete väga oodatud!
Kui inimesed usuvad kõike seda, mis tuleb peavoolu meediast, siis ongi väga lihtne neile kinnistada seda “tõde”, mida ülevalt poolt neile ette antakse. Kuid soovitav on ka ise veidi ringi vaadata ning maid uurida, sest paljudel juhtudel ei ole see mitte tõde, mis meediast tuleb vaid seda on väänatud täpselt sinnapoole, kes tellis uuringu või kellele see kasulik on…
Nüüd siis 11 suurimat valet toitumise kohta, mida meile on imikust peale “söödetud”. Siia artiklisse on kogutud 11 kõige hullemat, valet, müüti ja väärarvamust toitumisest, aga see on ainult jäämäe tipp.
Munad on ebatervislikud
Toitumisalastel spetsialistidel on märkimisväärne edu olnud tembeldada väga väärt toiduained rahvale deemonlikult kahjulikuks. Halvimaks näiteks võib siinkohal tuua munad, mis juhtumisi sisaldavad palju kolesterooli ja tänu sellele tembeldati nad kohe riskifaktoriks haigestuda südamehaigustesse.
Viimasel ajal on aga tõestatud vastupidist, et toidus esinev kolesterool ei tõsta vere kolesteroolitaset. Tegelikult on hoopis nii, et munad tõstavad veres head kolesterooli ja need ei ole seotud kuidagi suurendatud südamehaiguste riskiga. (Tõestused lisatud inglise keelsete linkidena: 1 ja 2).
Järgnev sisu on osa Hingepeegli kuupõhisest tellimusest.
Tellijana avaneb ligipääs Hingepeegli sügavamatele ja regulaarsetele käsitlustele, sealhulgas taroskoopidele, horoskoopidele ning muule tasulisele sisule, mis ei kuulu avalikku voogu. Ligipääs sisule kehtib kogu tellimuse aktiivsuse ajal.
Tere,
Tore on lugeda, lugemiseks olen ma siia tulnud.
Mis üldiselt kogu sellest asjast arvan – jama.
Kõik kohad on täis ulme tarku kes seletavad ühte ja teist.
Samas on inimesi kes õgivad suhkrut nii joogis kui söögis tohututes kogustes ja ei võta juurde mitte üks kilo.
Seal juures ilma igasugust sporti tegematta süües mune teravilju ja kõike muud mida süüa annab.
Teised peavad dieete ja valivad igat toiduainet kümme korda. Ikka lähevad paksuks ja vaevlavad ei tea mis haigustes.
Ma arvan, et kui inimesele tõesti teeb toitumine muret peaks ta minema isiklikult arsti jutule ja uurima millest tema probleemid on tingitud. Mitte järgima artikleid mis iga üks seletab erinevat juttu.
Tore lugeda ikkagi.
Hmm … arsti juurde … Indeed :D
olen kuulnud lugusid sellest, et selline jahu ette valmis jahvatamine annab piisavalt aega mistahes kasulikule teraviljas lihtsalt ära oksüdeeruda, rääsuda, muunduda. Lisaks veel küpsetamisel tekkivad ained. Äkki parandaks olukorda koduste käsikivide kasutamine?
Muidu usutav jutt, aga arusaamatuks jääb sõnakasutus küllastamise teemal. Kohati tundub, et autor ei tee vahet küllastatud ja küllastamata rasvadel kasutades neid sõnu sünonüümina. Ja mis peaks veel olema "polüküllastamata"?
Lugupeetud Virge, 34-aastane inimene peaks olema juba teadlik,et ainult käputäis on neid inimesi siin maamunal,keda on õnnistatud sellise ainevahetuse ja omapärasusega, et lubada endale kõike mis keha V A J A B. Olen sinust 10 a noorem ja 1 lapse ema, toitun praktiliselt kava järgi ja teen 5 päeva nädalas trenni aga nii kui ühel nädalavahetusel endale paar kommi või ühe jäätise luban,on uueks nädalaks kõpsti paar kg juures. Selleat,et hommikuti perega leiba kus on peal tavaline juust ja sink, ma võingi unistama jääda. Seega natuke inetu on siin kiidelda,mõnel teisel on see valus koht.
Samal teemal võib infot otsida ka:
http://www.mercola.com/
Ma ei viitsinud isegi lõpuni lugeda,sest olen alati sönud seda,mmda ma tunnen vajavat,mitte rohkemat.
Mind ei huvita küllastunud rasvhapped ega õlid ega munad,ega ka suhkur või siis liigne sool.Söön seda,mida tunnen hetkel vajavat.Jah,täpselt -Va-ja-vat.Sest söön vaid siis kui väike nälg kallal.Ja ma kaalun siiani 52 kgja olen 34 aastane ja mul on 3 last.
Ja minuarust sellist asja ,nagu tervislik toitumine,ei olegi olemas.Eks ta mingil määral on,aga no,meie endi kehad samuti teavad,mida meil vaja või mida mitte
Sahharoos ehk lauasuhkur on disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Töötlemise käigus on eemaldatud kõik vitamiinid, mineraal-, kiud- ja teised organismile vajalikud ained.
Minu meelest täiesti mõttetu artikkel ja autori poolt kontekstidest välja tiritud üksikud väited. “kahjulikud munad”, “kahjulik piim” – no tere talv! Kus inimene on seni elanud, et tal puudus info piimatoodete kasulikkusest luustiku tugevdamiseks? Enamus väiteid artiklis taandub samale tasemele ja soovitada saab pr või prl Dianale ainult ühte – tutvuda rohkem erinevate kirjatükkidega, siis ei teki ka kallutatud ja ühekülgseid arvamusi. Ja kui keegi arveb, et ainult toitumisega on võimalik ennast mitmete kilode võrra kergemaks saada, siis on see vist küll üsna ekslik arvamine. Kaalujälgijate imelised kõhnumised saavutatakse ainult meeletute loobumiste arvel. Mis magustoit see on, kus pole suhkrut? Mis pidusöök see on kui nosid ainult porgandit ja kapsast? Selle asemel, et kulutada päevas mõttetult aega tarbitud kalorite kokkulugemisele ja järgmise päeva toiduratsioonide väljaarvutamisele, minge jooksma, suusatama, rattaga sõitma või ujuma. Üks tund iga päev iseendale ja südamerahuga võite süüa kõike isuäratavat mõistlikus koguses. Tervislik ellusuhtumine ja oma füüsise eest hoolitsemine pikendab eluiga oluliselt rohkem kui ainult “tervislik” toitumine.
Riina loeb nüüd artikli ilusti lõpuni, saab päris mitmele küsimusele vastuse. Samuti tasub vaadata, kus kohast on artikkel pärit ja kes on artikli AUTOR. Veel soovitaks esitada endale küsimus, kas kõik see, mida sulle elujooksul õpetatud on, ilmtingimata tõele vastab ;)
On teooriaid, et söögist ei saavatki energiat. Iva siin on, mu meelest: energia on sedavõrd komplitseeritud mõiste, et teaduslikku (siis – tavateaduslikku) juttu sel temal saab vaevalt pidada moonutustevabaks. Mulle meeldib juba 2-3kümmend aastat mõelda nii: enamuse inimeste energiamängud on siirdunud (loe: aktiveerunud) juba ammu 3D tasandilt välja – mis iganes “mõõtmetesse.dimensioonidesse”, kuigi sotsial-kultuuriline raamistik-muster on näiliselt nagu veel alles (“kõik on nii nagu alati” ). Võiks väljenduda ka nii: oleme märkamatult väljunud oma DNA esimese kihi raamidest ja aktiveerumas edukalt ka kõigis ülejäänud kihtides (mängime nii, et neid on ülevaatlikult 12(13) hi). Teisiti öeldes: inimene on oma “tavateadvuse” tasemel ikka mängimas ajaviitemänge (aeg kui mõõde), “elamine tavateadvuse piires” on ajaviide – söömine, töö tegemine, teaduse tegemine, spordi tegemine (mitte kehakultuur), filosofeerimine (mitte mediteerimine)jne. Sõnaga – kõik on muutumas teiseks, uueks uues paradigmas.
Siin räägitakse palju toidust, aga sõnagi pole juttu VEEST. Vesi pole ajaviide ega söök – see on üldiselt eluks Maal veel vajalik (kuigi põhimõtteliselt saab ka ilma veeta, aga see on tõega kõrgema alkeemia küsimus ja neid tegelasi on isegi Maal). Pean silmas just ioniseeritud ja struktueeritud vett, väestatud ja elusat vett, kus on kõik hädavajalikud elemendid olemas.
Vesi on kõige imelisem struktuur maal ja vee saladus pole veel täies ulatuses inimkonnale avanenud. Tal on ka üks vääriline ja veel üsna tiheda saladuslooriga kaetud partner, aga sellest siinkohal ei räägiks.
Tundub, et oleme siin planeedil nagu kaskadöörid, testimas oma geniaalset bioskafandrit, et teda veelgi täiustada järgnevate põlvede tarvis hi. Ja mitte ainult…
Dr Rosendorf (saksa arst, kes nooruses töötas Võrus) ütles juba 200 aastat tagasi, et nisujahutooted ei ole head. Eriti ohtlik, kui lapsed kogu aeg nosivad saia ja küpsiseid.
See tekitab nohu ja nohu mõjub lõpuks ajule. Saia asemel andke lapsele õuna või porgandit närida !
Hei!
Aitäh materjali eest, mis pani mind sügavuti algmaterjaliga tegelema ja teadmisi mulle olulisel teemal arendama. Avangardistide päralt on tulevik.
Ka mina pole mingi inglise keele filoloog, siiski on tekstis üsna mitu põhimõttelist viga. 1) Originaalartikli pealkiri on Top 11 Biggest Lies of Mainstream Nutrition, mis viitab sellele, et kogu tänapäeva toitumisteadus on üles ehitatud “valedele” alustele. Peavoolu meediakajastus lähtub eelkõige just toitumisteadlastelt saadud infost ja on seetõttu teisejärguline, eksitav ja lihtsalt väär tõlge.
2) 2. punktis, kus räägitakse küllastunud rasvade kahjutusest, viitab sõna “subject” ikka 347 747 katseisikule, mitte teemale.
Süsivesikul ja süsivesikul on vahe ka – on olemas kompleksed e tervislikud (enamvähem kõik puu-, köögi- ja teraviljad, va rafineeritud, nt valge nisujahu) ning lihtsüsivesikud (suhkur oma kõikides esinemise vormides, ka nt mesi ja rafineeritud kraam üldjuhul)
Millest aga low-carbi puhul eelkõige jutt käib on rohke valgu (ja ka suht palju rasva) tarbimine (süsivesikute arvelt), mis viib keha kiiresti ketoosi seisundisse, mille tõttu hakkabki kaal langema… aga see ei ole mingit moodi tervislik viis kaalu langetamiseks! Tervislike kompleksete süsivesikute rohke tarbimine on seda aga küll :)
Eks tõesti on mugav lugeda ilusat selget eesti keelt. Vahel on aga just tõlge nii anglifitseeritud, et isegi mõte läheb kaduma. Sestap ma loengi pigem algupärast teksti algupärases keeles. Oluline on, et aru saadaks. Need kaks Liisi näidet pole minu hinnangul arusaamatud laused. Kohmakad, aga lugeja saab aru, millest jutt, pole kahetimõistetavust. Olgu sees kasvõi pooled sõnad muudest keeltest, peaasi, et teave pärale jõuab.
:) http://www.google.ee/#hl=et&sclient=psy-ab&q=lauasuhkur+on&oq=lauasuhkur+on
Leidsin vea! Tavaline lauasuhkur ei koosne glükoosist ja fruktoosis, vaid on sahharoos. Sahharoos võib teatud tingimustel omakorda laguneda glükoosiks ja fruktoosiks aga see ei tähenda, et ta koosneks nendest ainetest.
Oih, palun vabandust – kole apsakas tuli sisse. Tahtsin ikka kirjutada “Eestis”!
Huvitav, et osasid neist asjadest ma ei olnud meedias kuulnudki, nt et munad on pahad vms.
Aga jutt süsivesikute kohta puudutab mind väga isiklikult. Üritasin vahepeal veidi kaalu langetada vähendades päevast kaloraaži ca 300-400 kcal aga püüdsin seda teha nii, et soojast kodutoidust saaks ikka kogu aeg kõhu täis süüa. Sellega seoses täitsin iga päev TAI lehel toitumispäevikut ja mul õnnestus ise, enamjaolt n-ö nullist tehtud sooja kodutoitu süües vaid 1-l, maksimaalselt 2-l päeval nädalas saada süsivesikute hulk selle soovitusliku 50%-ni… Seda päevadel, kus isu sai võitu ja menüüsse sattus näiteks terve šokolaaditahvel või pressisin poolvägisi rosinaid ja magusaid tooteid, nt marjajogurtit sisse. Seega mulle tundub see 50-60% mulle ebaloomulikuna ja märkasin ka, et enesetunne oli parem ja kaal langes paremini kui pigem oli rasvade osakaal suurem…
Siin keegi kommentaarides karjub, et Atkinsi jms dieedid on pahad jne. Mina ei vihja oma jutus mingile spetsiaalselt rasva- ja valgurikkamale dieedile vaid kirjeldasin ülal tavalise eestimaise kodutoidu (sh kartul-riis-jahutooted, teraviljatooted, 1-2 nädalas lihatoidud, munad, piimatooted jne, kusjuures liha söön kindlasti kõvasti vähem kui keskmine eestlane. Ei kasuta low-fat tooteid aga kindlasti ei määri ka igale asjale võid peale ega kalla üle õliga) söömisel selgunud tõsiasja.
Samas olen seoses bioloogiaõpingutega ülikoolis lugenud mitmete teadustööde kokkuvõtteid, kus on jõutud arusaamale, et see sõltub inimese geneetikast, kas talle sobib pigem süsivesiku- või rasvarikas toitumine, isegi eestis pakutakse vist juba ropu raha eest võimalust lasta endale seda DNA-testi kaudu selgeks teha.
Ma saan siit aru, et suhkur on sellepärast kahjulik, et ta sisaldab fruktoosi? Kas puuvilju siis ei tohi enam süüa?
Uskumatud väited tõesti. Et neid kontrollida, võtsin artiklist ainult ühe lause: “Tegelikkus on see, et toitumine, milles on palju rasva ja vähe süsivesikuid, põhjustab palju suurema kaalukao kui dieet, milles on vähe rasvu.” Otsustasin, et analüüsin seda. Vaatasin kolme teadusuuringut, millele viidates see lause oli kokku pandud. Sain teada, et madala süsivesikute sisaldusega toit vähendab söögiisu ja seega ka rasvaste toitude tarbimist. Et kui vähendada dieedis süsivesikuid, on see sama hea, teinekord ehk isegi efektiivsem kui dieet, kus on vähendatud nii süsivesikute kui rasvade hulka. Mitte ükski kolmest viidatud uuringust ei lubanud süüa rasvast toitu. Seega on minu hinnangul see üks lause väga meelevaldne ja kuna autor on sedasi uuringuid tõlgendanud, ei usu ma ka ühtegi teist lauset, mis antud tekstis olemas on. Isegi kui need on täielik ja suur tõde. Põhimõtteliselt ei tohiks sellist kirjutist üldse avaldada.
Olen nõus. Teadusartikleid on täiesti meelevaldselt tõlgendatud juba originaalartiklis. Toortõlge inglise keelest muudab sisu veel jaburamaks.
Need “valed” on põhimõtted, millel tugineb kogu tänapäevane toitumisteadus ja olen minagi neid kolm aastat ülikoolis õppinud, mis muidugi ei kinnita, et kõik, mida koolis õpitakse on sulatõsi ja neid fakte paarikümne aasta pärast ümber ei lükata, sest ka Kopernikut, kes arvas, et maakera on ümmargune peeti esalgu hulluks. Paraku aga peab pärast algartiklitega tutvumist nentima, et ülalkirjutatu on pehmelt öeldes pealiskaudne ja meelevaldne ning sugugi mitte teaduslik.
Hea rahvas!
Sellest on nüüd küll väga sügavalt kahju, kui eestlased ka ikka peavad selle low-carb hulluse läbi tegema… (Atkins, Paleo võimisiganes nime all). Ameerikas kestab see mõnevõrra veel siiani, Rootsis on just praegu enamvähem kõrgpunktis, Soomes kogub tuure, nüüd siis meil ka… SEE EI OLE TERVISLIK! ega mingitmoodi mõistlik!!
Aga ega ei kuulata… alguses tundub kõik nii ilus ja mõnus… peekon ja munad olevat tervislikud! kellele see ei meeldiks…
Kõige parem ja põhjalikum low-carb teaduslik analüüs (Atkinsi näitel) on siin, kel veel kriitilist mõtlemist on säilinud, siis lugege palun:
http://www.atkinsexposed.org/
Kõige põhjalikum analüüs? sa teed nalja? See räägib vaid meelevaldselt kellegi arvamusest. Mängitakse emotsioonidel mitte faktidel. Mõttetu “analüüs”.
No igaüks tahab tark olla.
Lugesin läbi munade jutu ja nisu jutu. See millest kirjutab autor ei vasta juba paar aastat tõele. Tuleb olla ajaga kursis ja end harida. Või on autor avastanud, et kopib kellegi jutu, et ah ega lugejad nagunii vägahästi kursis ei ole?
Mina n’iteks ei olnud munade kahjulikkusest teadlik ja s6in nii palju kui v6imalik.
Väga palju on häid punkte mida peabki levitama. Samas on mõned müüdid asendatud osaliselt teiste müütidega.
Suhkru negatiivne mõju on peamiselt olemas vaid liig-tarbimise puhul, kui seda teevad istuva eluviisiga inimesed. Kes vähegi end liigutab tema jaoks ei ole mõõdukas suhkur tarbimine absoluutselt vastunäidistatud seni kuni menüü sisaldab vajalikus koguseid muid toitaineid samuti.
Sama ka madala-süsivesikute toitumisest üldisemalt. See võib olla sobilik enamikele istuva eluviisiga inimestest, aga ma ei näegi üleliia mõtet sellele keskenduda. Istuv eluviis ise-enesest on äärmiselt suur riskifaktor lugematute haiguste tekkeks. Tunduvalt suurem probleem, kui suhkur ise.
Seega inimene võiks ja lausa peaks end palju tihedamini liigutama. Ning sellega seoses tekib ka vajadus suuremate süsivesikute koguste järgi, et füüsiline aktiivsus oleks alati piisava energiavaruga toetatud – a'la sportides võime ainult und headest tulemustest näha kui üritama madala süsivesikute dieeti pidada.
Samas on agasid väga palju ning inimeste spetsiifikas on kõik asjad kinni. Kahjuks sellised üldistavad artiklid ei suuda alati massidele erilist effekti anda, kuna massid ei mõista nüansse.
Seda lugedes võibki mõni sportlane hakata eelistama madala-süsivesikute dieeti, mis neile vbl absoluutselt ei sobi. Teadmata, et sportlasel ongi tunduvalt suurem vajadus kiirete energia-allikate järele.
Madalad süsivesikud ja kõrged rasvad (A'la Atkins dieet, Keto dieedid üldisemalt) ei põhjusta suuremad rasvamassi kadu, kui tavadieedid. See on füsioloogiline fakt.
Kaalu te võite rohkem kaotada jah – kuna glükogeen seob vett, ning kiulised süsivesikud suurendavad ka toidumassi hulka soolestikus siis üldiselt madala süsivesikute dieedi peale minnes kaotavad enamik väga kiiresti mitu, mitu kilo kehakaalust. Aga see pole pekk, mis kaob – see on illusioon.
Peameedia üritab vähendada ka kuumutamisel üle 120 kraadi tekkiva mürgi toimet. Sisuliselt iga küpsetatud kook, praad , kartul on akrüülamiidist tulvil. Euroliidu tasemel on asja teadvustatud, aga ajakirjanduses on ilmunud mingid väga väikesed nupukesed.
Sellest mürgist tuleks rääkida nii palju kui saab, niikaua kui jõuab kohale. Üks asi on see, et mingid toiduained pole enam kasulikke aineid täis. Hoopis teine lugu kui hakkab juba toit mürke sisaldama. Ahju kasutati veel hiljaaegu väga vähe. Samuti jälgiti pliidi all tule tugevust väga täpselt. Mingit kõva keemist toitude juures ei tohtinud olla. Nüüd aga suratakse asjad ahju, keeratakse kuumus nupust peale ja ….toodetakse mürke.
http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/acrylamide/bread-ET-final.pdf
http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/acrylamide/frenchfries-ET-final.pdf
http://en.wikipedia.org/wiki/Acrylamide
Paljuski tuleb nõustuda. Kahjuks ei saa sellest aru paljud inimesed ning ikka tambivad oma süsivesikuid ette ja taha!
Üliohtlik on JOOGIVESI! Kas teist keegi on proovinud korraga ära juua ÜHE ÄMBRITÄIE vett? Ärge parem proovige. Enne, kui sellega maha saate, heidate hinge .
Omega-3 kui ka Omega-6 rasvhappeid kindlas vahekorras leidub külmpressitud KANEPISEEMNE õlis ;)
Kõik on õige; juhin vaid tähelepanu faktile, et MUNAD rehabiliteeriti ametlikus ehk peavoolu toitumisõpetuses juba 10 – 15 aastat tagasi. Prof. S. Teesalu oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu sellele, et munades on palju rohkem head kolesterooli, mis ei lase halval mõjule pääseda… Ise ei võtnud ma seda muna kahjulikkuse juttu kunagi tõsiselt…munast areneb ju uus elu…seega on seal KÕIK kõige parem. Kes just täistaimetoitlane pole, söögu julgelt mune! (ise olen ovo-lakto-vegetaarlane).
ja
Tasakaalustatud toitumine pidavat isegi vähirakud mõne nädalaga kaotama ka viimases staadiumis.
Kuna lehetegijatest keegi ei ole eesti ega ka inglise keele filoloog ning aastaid kõrgkoolide pinke nühkides niivõrd kõrgelt harituks saanud, kui märkimisväärne osa kommentaatoritest, siis vast antakse maalähedane tõlge andeks :)
Loomulikult on tähelepanekute suhtes alati hea meel ning võtame vabatahtlikke tõlkijaid, andmaks oma panust silmaringi laiendamiseks, avasüli vastu ;)
õppi..
Ja veel, kuigi mõned asjad on õiged, ei saa siiski paljude artikliautori seisukohtadega nõustuda. Liigsest valgutarbimisest põhjustatud konditsioon "protein induced hypercalciuria" eksisteerib siiski päriselt. Ja kui rohkest valgusöömisest neerud ei kannata, siis on ometi olemas valgu metaboliseerimise ülempiir maksale, kus lõpuks ei jõuta lihtsalt toksilisi vahemetaboliite enam uureaks ümber konverteerida… Kui rääkida küllastunud rasvadest, siis on uuringud selgitanud, et nad pärsivad arginiini veel ka nelja tunni pärast, mis omakorda tähendab, et lämmastikoksiidi tootmine on sellel ajal veresoonte endoteelis piiratud… Seega, not so good või kuidas…
Vabandust, aga küsin murega, et kes teil neid tekste tõlgib? Laused a la "muna on väga väärtuslik toiduaine tervel planeedil" või "tulemuseks oli praktiliselt mittemingisugune erinevus nende kahe rühma vahel" tekitavad imestust ja panevad muigama. Kui tahate tõsiseltvõetavane mõjuda, soovitan teil keelelisele kvaliteedile rohkem rõhku panna!
Sobiv ja väärt jutt.
See jutt peaks paljudele meeldima!!!!