Täiesti teemaväliselt... mulle sattus sotsiaalmeedias ette teemaarendus sellest, kuidas Euroopa maades võilille nimetatakse. Suurel osal maadest on see otsesõnu või tuletisena "lion’s tooth (Dente...
Kellegi jaoks saabub lõpuks helge aeg peale keerulisemat aega ja tal on põhjust uskuda paremasse tulevikku. Osad meist peavad mõistma seda, kas nende elus on andmine ja saamine tasakaalus või on see kuidagimoodi nihkes. Keegi aga saab võimaluse tantsida koos eluga, uue võimaluse milleski, mis aga nõuab minevikku vaatamist. Tegemist on igaühel ja vaikset või igavat logelemist ei tule kellelgi.
Naba tundub olevat ju nii iseenesest mõistetav asjake sinu kõhul ja tihti mõeldakse, et sel ei olegi ju muud otstarvet, kui ainult looteea ajal, mil oled nabanööri kaudu seotud oma emaga, et saaksid vere kaudu kõik eluks vajalikud ained kätte. Peale sündi sellele enam suurt tähelepanu ei pöörata, ainult väikesed lapsed on veel oma nabaga ühenduses ja tunnevad selle vastu huvi. Aga mingi aja pärast kaotavad ka nemad oma naba vastu huvi - tihti just oma vanemate survel.
Sarja kolmandas osas vaatamegi lähemalt, milline näeb varjutöö välja praktikas. Mitte abstraktse teooriana, vaid üsna inimliku ja igapäevase protsessina. Räägime sellest, millised harjutused ja tähelepanekud võivad aidata endale varju teadvustada ning kuidas luua enda sees veidi rohkem ruumi reaktsiooni ja teadlikkuse vahele. Sest sageli ei seisne varjutöö mitte selles, et midagi kiiresti muuta, vaid selles, et me õpime oma sisemaailma veidi rahulikumalt ja ausamalt vaatlema.
Eksistentsiaalne kriis on hetk, mil küsid elult: „Kas see, mida ma teen, on üldse minu?“ Tegemist oleks justkui vaikusega enne tormi. Väliselt näib kõik rahulik, aga sees keerleb küsimus, millele vastust pole: „mille nimel ma seda kõike teen?“
Võin nüüd rõõmsalt öelda, et meie tiibeti piimaseen elas esimese päeva kenasti üle ja esimene laar hapendatud piima sai ka valmis ning nüüdseks ka juba joodud. Maitse on lihtsalt nii hea. Mulle üldiselt meeldivad väga hapendatud piimatooted, aga ühegi maitse ei ole nii puhas.
Naba tundub olevat ju nii iseenesest mõistetav asjake sinu kõhul ja tihti mõeldakse, et sel ei olegi ju muud otstarvet, kui ainult looteea ajal, mil oled nabanööri kaudu seotud oma emaga, et saaksid vere kaudu kõik eluks vajalikud ained kätte. Peale sündi sellele enam suurt tähelepanu ei pöörata, ainult väikesed lapsed on veel oma nabaga ühenduses ja tunnevad selle vastu huvi. Aga mingi aja pärast kaotavad ka nemad oma naba vastu huvi - tihti just oma vanemate survel.
Nüüd siis 11 suurimat valet toitumise kohta, mida meile on imikust peale "söödetud". Siia artiklisse on kogutud 11 kõige hullemat, valet, müüti ja väärarvamust toitumisest, aga see on ainult jäämäe tipp.
Arvatakse, et see vana uskumus ja rituaal toob koju positiivset energiat, jõukust ja uusi võimalusi – kõike seda, mida te ise parasjagu soovite oma ellu ligi meelitada. Rituaali mõte on iseenesest äärmiselt lihtne: tuua küllus enda ellu, mitte midagi ohverdades, vaid tänutundes ja tehes seda läbi avatuse. Kuigi see võib tunduda uue või ebatavalisena, siis meeles tasub pidada seda, et tihti on uus just unustatud vana - ehk siis nooremad põlvkonnad toovad varasemate põlvkondade, juba unustusehõlma vajunud, tavad taas kasutusele ning see kasutuselevõtt väljendub "uuena".
Kui annate oma kehale piisavalt päikest, siis tunnete ja näete välja end paremini, elate kauem ning aitab teil maailmaga harmoniseerida. Leidke selleks aega, see on seda väärt! Leidke endale koht, kus saate vaadata päikesetõusu ja -loojangut ning püüdke seda vaadata nii tihti kui võimalik.
Kui oled viimasel ajal märganud, et uute artiklite ilmumisse on tekkinud pikem paus, siis sellel on oma põhjus. Nimelt on sellised pausid enamasti seotud...
Seda luksust, et haigeks jääda, ma endale lubada ei saa. Ravimeid ma ei armasta ja vabatahtlikult ei tarbi ka, siis tuli mulle meelde kalli vanaema külmarohi, mida lapsepõlveski sellisel otstarbel joodud sai.
Selle konkreetse imejoogi retsept on ringelnud ringi väga pikka aega ning ammu, nüüd on ta uuesti ausse tõstetud. Kindlasti tasub proovimist, halba see ei tee ning tema kasutegur on väidetavalt üsna suur. Kuuri võiks teha korraga kaks nädalat.
Deodorant on üks esimestest hügieenivahenditest pärast vett ja seepi, seega suurel hulgal inimestest on see ühel või teisel kujul ka täitsa kodus olemas. Aga nüüd ongi küsimus selles, mida teie deodorant sisaldab ning kas suudate neid koostisosi ka vabalt veerimata välja hääldada?
Mina võin öelda seda, et minu deodorant/higipulk koosneb täpselt neljast koostisosast - jah, lugesite õigesti, NELJAST ja neid kõiki leidub kodus, peamiselt köögis
