Täna 12. augusti õhtul tasub tõsta oma pilk taevasse, sest täna leiab aset päikesevarjutus. Eestis on näha osalist päikesevarjutust, mille tipphetk saabub kell 20:54. Vaatemängule paneb punkti kell 21:15 loojuv Päike.
Aga mida arvati päikesevarjutusest ajal, mil keegi veel ei teadnud, miks Päike keset päeva hämardub? Tänases postituses toon välja mõned põnevamad müüdid, uskumused ja rahvapärimuslikud lood, millega inimesed on läbi aegade Päikese ootamatut kadumist seletanud.
Mulle on rahvapärimus ja mütoloogia alati väga meeldinud. Täielik päikesevarjutus on aga läbi aegade pannud inimeste kujutlusvõime proovile ja seda ergutanud. Kui Päike keset päeva ootamatult taevast kaob ja maailm ümberringi hämardub, tekib paratamatult küsimus: mis õigupoolest toimub?
Enne kui inimesed oskasid päikesevarjutust teaduslikult selgitada, püüti seda mõtestada lugude ja uskumuste kaudu. Nii on eri paigus ja aegadel sündinud ümber päikesevarjutuse hulgaliselt põnevaid müüte, pärimusi ja ebauske.
Päikesevarjutus kirjanduses
Näiteks Mark Twaini romaanis „Jänki kuningas Arthuri õukonnas“ satub peategelane ajas tagasi kuningas Arthuri Cameloti. Seal võetakse ta vangi ja mõistetakse surma. Poomissurmast päästab mehe aga teadmine, mida keskaja inimestel ei ole.
Järgnev sisu on osa Hingepeegli kuupõhisest tellimusest.
Tellijana avaneb ligipääs Hingepeegli sügavamatele ja regulaarsetele käsitlustele, sealhulgas taroskoopidele, horoskoopidele ning muule tasulisele sisule, mis ei kuulu avalikku voogu. Ligipääs sisule kehtib kogu tellimuse aktiivsuse ajal.
