11 suurimat toitumise valet peavoolu meedias

40
58905

segadus

Selle artikli avaldamisega astume kindlasti jälle kellegi “varvastele”. Käesolevas artiklis leiate 64 ingliskeelset viidet erinevatele uuringutele, mis need meile teada-tuntud müüdid ümber lükkavad. Siinkohal palume vabandust, aga meil tõesti ei ole ressurssi, et kõiki  neid viiteid ümber tõlkima hakata. Kes leiab, et ta suudab seda teha ning tahab oma panuse sellega anda, olete väga oodatud!

Kui inimesed usuvad kõike seda, mis tuleb peavoolu meediast, siis ongi väga lihtne neile kinnistada seda “tõde”, mida ülevalt poolt neile ette antakse. Kuid soovitav on ka ise veidi ringi vaadata ning maid uurida, sest paljudel juhtudel ei ole see mitte tõde, mis meediast tuleb vaid seda on väänatud täpselt sinnapoole, kes tellis uuringu või kellele see kasulik on…

Nüüd siis 11 suurimat valet toitumise kohta, mida meile on imikust peale “söödetud”. Siia artiklisse on kogutud 11 kõige hullemat, valet, müüti ja väärarvamust toitumisest, aga see on ainult jäämäe tipp.

Munad on ebatervislikud

Munad

Toitumisalastel spetsialistidel on märkimisväärne edu olnud tembeldada väga väärt toiduained rahvale deemonlikult kahjulikuks. Halvimaks näiteks võib siinkohal tuua munad, mis juhtumisi sisaldavad palju kolesterooli ja tänu sellele tembeldati nad kohe riskifaktoriks haigestuda südamehaigustesse.

Viimasel ajal on aga tõestatud vastupidist, et toidus esinev kolesterool ei tõsta vere kolesteroolitaset. Tegelikult on hoopis nii, et munad tõstavad veres head kolesterooli ja need ei ole seotud kuidagi suurendatud südamehaiguste riskiga. (Tõestused lisatud inglise keelsete linkidena: 1 ja 2).

Muna on väga väärtuslik toiduaine tervel planeedil. Neis on rikkalikult erinevaid toitaineid koos kordumatute antioksüdantidega (luteiin ja seaksantiin), mis kaitsevad meie silmi (3).

Kõige krooniks on tõsiasi see, et süües hommikusöögiks “kõrge rasvasisaldusega” toitaineid nagu munad, hoopis alandavad kehakaalu võrreldes erinevate saiakeste tarbimisega hommikuks (4 ja 5).

Kokkuvõtteks: Munad ei põhjusta südamehaigusi, on ühed rikkalikumad toiduained meie planeedil. Süües mune hommikusöögiks alandavad hoopis liigset kehakaalu.

Küllastunud rasvad on halvad

Rasvad

Mõni aastakümme tagasi otsustati, et südamehaiguste epideemia põhjuseks on liigne rasvade tarbimine ja seda just küllastunud rasvade tarbimine. See põhines puudulikel uuringutel ja poliitilistel otsustel, mis nüüdseks on osutunud täiesti valeks. 2010. aastal vaadati uuesti läbi massiliselt 21 oodatavat epidemioloogilist uuringut mis puudutas kokku 347 747 katsealust.

Tulemuseks oli seoste puudumine südamehaiguste ning küllastunud rasvade vahel (6).

Ideest, et küllastunud rasvad tõstavad südamehaigustesse haigestumise riski oli tõestamata teooria, aga kuidagi sai sellest teooriast äkki “üleüldine tõde” (7). Süües küllastumata rasvu, tõstab see meie vere kolesterooli HDL (hea kolesterool) taset ja muudab väikest LDL, tihedat LDL (väga halva kolesterooli) suureks LDL´iks, mis on aga healoomuline (8 ja 9).

Seega ei ole mitte mingit põhjust karta selliseid toiduaineid nagu liha, kookosrasv, juust, või jne.

Kokkuvõtteks: Uuemad uuringud on näidanud, et küllastunud rasvad ei põhjusta südamehaigusi. Looduslik toit, mis on kõrge küllastunud rasvade poolest on kasulik.

Kõik peaksid sööma teravilju

Teravili

Idee, et inimtoidu peamiseks koostiseks on teravili, ei oma mingit mõtet. Kui arvesse võtta inimese evolutsioonilist arengut, toimus põllumajanduslik revolutsioon üsna hiljuti ja võttes seda arvesse, siis meie geenid ei ole niipalju muutunud. Teraviljad on väga madala toitaineväärtusega võrreldes teiste päris toiduainetega nt köögiviljad. Teraviljad on rikkad fütiinhappe poolest, mis aga seob sooles olulisi mineraalaineid ning ei lase neil imenduda (10).

Lääneliku toidulaua kõige tavalisem teravili on nisu, aga nisu võib põhjustada mitmeid terviseprobleeme. Ise nii pisike aga “tõsine tegelane”. See sama moodne nisu sisaldab tänapäeval palju valku nimega gluteen, kuid tõendid näitavad, et suur osa meie praegusest elanikkonnast on gluteenitundlikud (11, 12 ja 13). Seega süües võib kahjustada soolestiku limaskesta, mis põhjustab sooltes valu, kõhupuhitusi, väljaheidete vastuolulisust (vedel, kõva) ning väsimust (14, 15). Gluteeniga on seotud ka skisofreeniat ja väikeaju ataksiat, mõlemad on tõsised ajuhäire haigused (16, 17).

Kokkuvõte: Teraviljades on väga vähe toitaineid võrreldes teiste tõeliste toiduainetega nagu köögiviljad. Gluteenisisaldusega teraviljad võivad viia erinevate terviseprobleemideni.

Süües palju valku, on see halb luudele ja neerudele

Proteiinirikkad toidud

Väidetavalt kõrge valgusisaldusega toitumine põhjustab osteoporoosi ja neeruhaigusi. Tõsi on see, et valkude söömine suurendab kaltsiumi eritumist luudest LÜHIAJALISELT, kuid pikemas perspektiivis näitavad uuringud aga vastupidist mõju.

Pikemas perspektiivis on valgul hoopis luude tugevdav mõju ning vähendab luumurdude teket (18, 19). Lisaks ei näita uuringud neeruhaigusi põdevatel muidu tervetel inimestel üldse mingit seost kõrge valgusisalduse toitumisega (20, 21).

Tegelikult on kaks peamist riskitegurit neerupuudulikkusele hoopis diabeet ja kõrge vererõhk. Süües aga valgurikast toitu parandate mõlemat, seega  valgurikas toit ei ole kuidagi seotud neerupuudulikkusega (22, 23). Kui üldse, siis kõrge valgusisaldusega toit peaks kaitsma nii osteoporoosi kui  ka neerupuudulikkuse eest.

Kokkuvõte: Kõrge valgusisaldusega toitumine parandab luude seisukorda ning vähendab luumurdude tekke riski. Alandab vererõhku ning parandab diabeedi sümptomeid, mis kokkuvõttes peaks vähendama neerupuudulikkusesse haigestumise riski.

Madala rasvasisaldusega toidud on teile head

Alma light jogurt

Kas te teate, kuidas maitseb päris toit siis, kui temast on kõik rasvad eemaldatud? (Olete te maitsenud lõssi või vadakut?)  See maitseb nagu papp ja keegi ei tahaks seda süüa. Ja kõik suured toiduainete tootjad teavad seda ning seetõttu lisataksegi neisse  muid aineid, et kompenseerida rasva puudumist. Reeglina need lisaained on magustajad: suhkruasendajad, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirup või  kunstlikud magusained nagu aspartaam.

Mõne aja pärast jõuame ka suhkruni, tahan rõhutada seda, et kuigi kunstlikes magusainetes ei ole kaloreid, näitavad tõendid, et need EI OLE paremad kui suhkur. Tegelikult näitavad paljud uuringud järjepidevat ning väga olulist seost erinevate haiguste vahel nagu diabeet, rasvumine, südamehaigused, metaboolne sündroom, enneaegne sünnitus ja depressioon (24, 25, 26).

Nendes madala rasvasisaldustega toodetes on terved looduslikud rasvad asendatud väga ohtlike aseainetega.

Kokkuvõte: Madala rasvasisaldusega toidud on tavaliselt kõrgtöödeldud tooted, mis on täis topitud erinevaid magusaineid ning on väga ebatervislikud.

Päeva jooksul tuleks süüa palju väikeseid toidukordi

Kebab

See, et päeva jooksul tuleks süüa palju väikeseid toidukordi selleks, et “hoida ainevahetus kiirena”, on väga visa müüt ja sellel ei ole tegelikku tõepõhja. Tõsi on see, et söömine kiirendab veidikene ainevahetust seedimise käigus, aga selle kiiruse määrab ära KOGU söödud toidukogus, mis määrab kasutatud energia koguse, mitte söögikordade arv.

Seda teooriat on tegelikult  mitu korda proovile pandud ja ka ümber lükatud. Tehti kontrolluuring, kus üks rühm inimesi sööb päeva jooksul palju väikeseid portsjone ja teine grupp sööb sama koguse toitu oluliselt väiksema päevase toidukordade arvuga. Tulemuseks oli praktiliselt mitte mingisugune erinevus nende kahe rühma vahel (27 ,28). Tegelikult näitas üks uuring, kus osalesid ülekaalus mehed, et kui süües päevajooksul 6 väikest toidukorda viis vähem täiskõhutundele, kui sama kogus toit manustati kolme toidukorraga (29). Isegi nii tihti söömine on enamike inimeste jaoks täiesti kasutu vaid lisaks sellele võib olla lausa ohtlik. Inimese kehale ei ole loomulik pidev täiskõhu tunne, sest looduses oleme me harjunud aeg-ajalt ka paastuma ning me ei söönud ennevanasti nii palju ja tihti kui me teeme seda tänapäeval. Kui me mõnda aega ei söö, siis käivitub raku protsess, mida nimetatakse autofaagiaks viies meie rakkudest välja sinna kogunenud jääkained (30). Vahetevahel paastumine või pikemad toiduvahekorrad teevad meile pigem head.

Viimased uuringud näitavad seda, et järsult on suurenenud risk haigestuda käärsoolevähki. Numbrid kerkivad kuni 90% nendel juhtudel, kes söövad päevas 4 toidukorda võrreldes nendega, kes söövad 2x päevas (31, 32, 33).

Kokkuvõte: Puuduvad tõendid, et palju väikeseid toidukordi päevas on kasulikum kui vähem suuremaid söögikordi. Vahetevahel paastumine on kasulik. Suurenenud toidukordade sagedus on seotud käärsoolevähiga.

Süsivesikud peaksid olema suurimad kalorite allikad

Toidupüramiid

Peamine seisukoht on senini olnud see, et kõik peaksid harrastama madala rasvasisaldusega toitumist, kus süsivesikute osakaal on 50-60% kogu kaloraažist. Selline toitumine aga põhineb peamiselt teraviljadest ja suhkrutest ning väga vähesel määral rasvaseid toitaineid nagu liha ning munad. Selline toitumine võib sobida üksikutele inimestele, peamiselt neile, kes oma loomult ongi kõhnad. Aga neile, kes on rasvunud, on diabeetikud või koguni metaboolse sündroomiga, on selline kogus süsivesikuid lausa ohtlik.

Seda on tegelikult väga ulatuslikult uuritud, kus madala rasvasisalduse ja kõrge süsivesikutesisaldusega toitumist on võrreldud madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega toitumisega mitmetel kontrollitud randomiseeritud uuringutes. Tulemused on järjekindlalt madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega toitumise poolt (34, 35, 36).

Kokkuvõte: Madala rasvasisalduse ja süsivesikuterikas toitumine on õnnetu läbikukkumine ning seda on korduvalt kinnitatud ja kasulikum on madala süsivesikute ning kõrge rasvasisaldusega toitumine.

Suure Omega -6 rasvhapete sisaldusega seemned ja õlid on kasulikud

Õli

Polüküllastamata rasvu peetakse tervislikuks, sest mõned uuringud näitavad, et nad vähendavad südamehaigusi. Aga polüküllastamata rasvu on palju erinevaid liike ja kõik ei ole kaugeltki ühesugused. Kõige tähtsam on see, et oleks nii Omega-3 kui ka Omega-6 rasvhappeid. Omega-3 rasvhapped on põletikuvastase toimega ning alandavad paljude haiguste riski, mis on seotud põletikega (37). Inimesed vajavad nii Omega-3 kui ka Omega-6 rasvhappeid kindlas vahekorras. Kui suhe on vale, näiteks Omega-6 rasvhappeid saadakse rohkem, siis see tekitab terviseprobleeme (38).

Kaasaegses toidus on ülekaalukalt Omega-6 rasvhappeid just töödeldud seemne- ja taimeõlides nagu soja-, päevalille- ja maisiõli.

Kui vaadata inimese evolutsiooni, siis pole kunagi varem olnud inimestel nii suurt ligipääsu Omega-6 rasvhapetele kui nüüd. See ei ole lihtsalt inimorganismile loomulik. Teadusuuringud, kus vaadeldakse Omega-6 rasvhappeid eraldi polüküllastamata rasvhapetest näitavad seda, et need suurendavad südamehaiguste riski (39, 40). Sööge Omega-3 rasvasid ja unustage ära töödeldud seemned ja taimeõlid ja vajadusel võtke parem juurde looduslikku tursamaksaõli.

Kokkuvõte: Meil on vaja saada nii Omega-6 kui ka Omega-3 rasvhappeid õiges vahekorras. Üleliigne Omega-6 rasvhapete söömine taime- ja seemneõlide läbi võivad viia südamehaigusteni.

Toitumine, milles on vähe süsivesikuid on tervisele ohtlik

Paks vs kõhn

Isiklikult usun, et hoida süsivesikud toitumises madalal hoiame ära mitmed läänelikud terviseprobleemid. Madala rasvasisaldusega dieeti on müüdud kogu maailmas üsna kasutult ennetamaks paljusid nimetatud haigusi. See lihtsalt ei tööta nagu on räägitud. Kuigi madalat süsivesikute dieeti reklaamitakse pidevalt nii meedias kui ka toitumisspetsialistide poolt, et see viib paremate tulemusteni. Iga randomiseeritud uuring näitab, et madala süsivesikute dieediga kaasneb:

  1. Keha rasva vähenemine, kui piiratud kalorsusega vähendatud madala rasvasisaldusega dieet, kuna madala süsivesikutega toitumisega võib süüa nii palju kui vajatakse (41, 42).
  2. Alandab märkimisväärselt vererõhku (43, 44).
  3. Alandab veresuhkrut ning parandab diabeedi sümptomeid paremini kui madala rasvasisaldusega toitumine (45, 46, 47, 48).
  4. Tõstab HDL (head kolesterooli) paremini kui madala rasvasisaldusega dieet (49, 50).
  5. Alandab triglütseriidide palju rohkem kui madala rasvasisaldusega dieet (51, 52, 53).
  6. Muudab LDL (halva kolesterooli) mustrit väikselt, tiheda LDL (väga halb) suureks LDL, mis on healoomuline (54, 55).
  7. Madala süsivesikutega toitumisele on lihtsam jääda seetõttu, et see ei nõua kalorite piirangut ja tunne end pidevalt näljasena. Nendes madala süsivesikutega uuringugruppides olnud  inimesed jätkavad seda toitumist reeglina ka peale uuringu lõppu (56 , 57).

Paljud tervishoiutöötajad, kes peaksid meie parimaid huve silmas pidama väidavad jultunult, et selline toitumine on ohtlik ja jätkuvalt müütavad meile ebaefektiivseid madalarasvasisaldusega dogmasid, mis teevad inimestele rohkem halba kui head.

Kokkuvõte: Madala süsivesikutega toitumine on lihtsam, efektiivsem ja tervislikum viis kaalu alandamiseks ning anda tagasikäik ainevahetushaigustele. See on teaduslik fakt.

Suhkur on ebatervislik, sest sisaldab “TÜHJE” kaloreid

Koogid

Üldiselt arvatakse, et suhkur on seetõttu kahjulik, kuna sisaldab nn tühje kaloreid. See on tõsi, suhkrus on palju toitaineteta kaloreid, aga see on alles jäämäe tipp. Teadupärast koosneb tavaline lauasuhkur, olgu siis roo- või peedisuhkur fruktoosist ja glükoosist.

Suhkur, peamiselt tänu oma kõrgele fruktoosisisaldusele, mõjutab ainevahetust viisil, mis toob esile kiire rasva kaalutõusu ja ainevahetushäired. Fruktoos metaboliseeritakse maksas ning muudetakse rasvaks, mis väljutab verre VLDL osakesi. See aga toob endaga kaasa tõusnud triglütseriidid ja kolesterooli (58, 59). Samuti põhjustab see insuliini ja leptiini hormooni resistentsust ja olles sellega hüppelauaks ülekaalulisusele, metaboolsele sündroomile ja diabeedile (60, 61).

Ja need on ainult üksikud siinkohal nimetatud. Suhkur tekitab meis järeleandmatud biokeemilist soovi (suhkur on narkootikum) süüa rohkem ja seetõttu ka kaalus juurde võtta. Suhkur on kõige halvem toiduaine läänelikus toitlustuses.

Kokkuvõte: Suhkru kahjulikud mõjud tühjadest kaloritest on palju suuremad, kui räägitakse. Suhkur hävitab laastavalt meie ainevahetuse ja on kaalutõusu ning teiste tõsiste haiguste hüppelauaks.

Kõrge rasvasisaldusega toitumine teeb paksuks

Munad singikorvis

See tundub kuidagi intuitiivne, et süües rasvu muutume paksuks. See ollus, mis koguneb meie naha alla, muutes meid pealtvaadatuna pehmeks ja paistes olevaks on rasv. Seega … süües rohkem rasva, peaksime me olema pehmemad ja paksemad. Kuid see ei ole üldse nii lihtne, vaatamata sellele, et rasvas on grammi  kohta rohkem kaloreid (ca´ 9,3kcal ) kui süsivesikutes (ca´ 4kcal) või valgus (ca´4 kcal), siis kõrge rasvasisaldusega toitumine ei tee meid paksuks.

Nagu igas teiseski asjas, sõltub kõik kontekstist: toitumine, mis on kõrge nii rasva kui ka süsivesikute poolest – teeb paksuks, aga seda mitte seetõttu, et toitumises on palju rasva!

Tegelikkus on see, et toitumine, milles on palju rasva ja vähe süsivesikuid, põhjustab palju suurema kaalukao kui dieet, milles on vähe rasvu (62 , 63, 64).

Veel midagi?

Meeles tuleb  pidada seda, et see on ainult JÄÄMÄE tipp.

Allikas.

JAGA
Diana
Kõik tuleb sinuni siis, kui selleks on õige aeg ja mil oled selleks vaimselt ja füüsiliselt valmis...

40 KOMMENTAARI

  1. Tere,

    Tore on lugeda, lugemiseks olen ma siia tulnud.

    Mis üldiselt kogu sellest asjast arvan – jama.

    Kõik kohad on täis ulme tarku kes seletavad ühte ja teist.
    Samas on inimesi kes õgivad suhkrut nii joogis kui söögis tohututes kogustes ja ei võta juurde mitte üks kilo.
    Seal juures ilma igasugust sporti tegematta süües mune teravilju ja kõike muud mida süüa annab.

    Teised peavad dieete ja valivad igat toiduainet kümme korda. Ikka lähevad paksuks ja vaevlavad ei tea mis haigustes.

    Ma arvan, et kui inimesele tõesti teeb toitumine muret peaks ta minema isiklikult arsti jutule ja uurima millest tema probleemid on tingitud. Mitte järgima artikleid mis iga üks seletab erinevat juttu.

    Tore lugeda ikkagi.

  2. olen kuulnud lugusid sellest, et selline jahu ette valmis jahvatamine annab piisavalt aega mistahes kasulikule teraviljas lihtsalt ära oksüdeeruda, rääsuda, muunduda. Lisaks veel küpsetamisel tekkivad ained. Äkki parandaks olukorda koduste käsikivide kasutamine?

  3. Muidu usutav jutt, aga arusaamatuks jääb sõnakasutus küllastamise teemal. Kohati tundub, et autor ei tee vahet küllastatud ja küllastamata rasvadel kasutades neid sõnu sünonüümina. Ja mis peaks veel olema "polüküllastamata"?

  4. Lugupeetud Virge, 34-aastane inimene peaks olema juba teadlik,et ainult käputäis on neid inimesi siin maamunal,keda on õnnistatud sellise ainevahetuse ja omapärasusega, et lubada endale kõike mis keha V A J A B. Olen sinust 10 a noorem ja 1 lapse ema, toitun praktiliselt kava järgi ja teen 5 päeva nädalas trenni aga nii kui ühel nädalavahetusel endale paar kommi või ühe jäätise luban,on uueks nädalaks kõpsti paar kg juures. Selleat,et hommikuti perega leiba kus on peal tavaline juust ja sink, ma võingi unistama jääda. Seega natuke inetu on siin kiidelda,mõnel teisel on see valus koht.

  5. Ma ei viitsinud isegi lõpuni lugeda,sest olen alati sönud seda,mmda ma tunnen vajavat,mitte rohkemat.
    Mind ei huvita küllastunud rasvhapped ega õlid ega munad,ega ka suhkur või siis liigne sool.Söön seda,mida tunnen hetkel vajavat.Jah,täpselt -Va-ja-vat.Sest söön vaid siis kui väike nälg kallal.Ja ma kaalun siiani 52 kgja olen 34 aastane ja mul on 3 last.
    Ja minuarust sellist asja ,nagu tervislik toitumine,ei olegi olemas.Eks ta mingil määral on,aga no,meie endi kehad samuti teavad,mida meil vaja või mida mitte

  6. Sahharoos ehk lauasuhkur on disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Töötlemise käigus on eemaldatud kõik vitamiinid, mineraal-, kiud- ja teised organismile vajalikud ained.

  7. Minu meelest täiesti mõttetu artikkel ja autori poolt kontekstidest välja tiritud üksikud väited. “kahjulikud munad”, “kahjulik piim” – no tere talv! Kus inimene on seni elanud, et tal puudus info piimatoodete kasulikkusest luustiku tugevdamiseks? Enamus väiteid artiklis taandub samale tasemele ja soovitada saab pr või prl Dianale ainult ühte – tutvuda rohkem erinevate kirjatükkidega, siis ei teki ka kallutatud ja ühekülgseid arvamusi. Ja kui keegi arveb, et ainult toitumisega on võimalik ennast mitmete kilode võrra kergemaks saada, siis on see vist küll üsna ekslik arvamine. Kaalujälgijate imelised kõhnumised saavutatakse ainult meeletute loobumiste arvel. Mis magustoit see on, kus pole suhkrut? Mis pidusöök see on kui nosid ainult porgandit ja kapsast? Selle asemel, et kulutada päevas mõttetult aega tarbitud kalorite kokkulugemisele ja järgmise päeva toiduratsioonide väljaarvutamisele, minge jooksma, suusatama, rattaga sõitma või ujuma. Üks tund iga päev iseendale ja südamerahuga võite süüa kõike isuäratavat mõistlikus koguses. Tervislik ellusuhtumine ja oma füüsise eest hoolitsemine pikendab eluiga oluliselt rohkem kui ainult “tervislik” toitumine.

    • Riina loeb nüüd artikli ilusti lõpuni, saab päris mitmele küsimusele vastuse. Samuti tasub vaadata, kus kohast on artikkel pärit ja kes on artikli AUTOR. Veel soovitaks esitada endale küsimus, kas kõik see, mida sulle elujooksul õpetatud on, ilmtingimata tõele vastab ;)

    • On teooriaid, et söögist ei saavatki energiat. Iva siin on, mu meelest: energia on sedavõrd komplitseeritud mõiste, et teaduslikku (siis – tavateaduslikku) juttu sel temal saab vaevalt pidada moonutustevabaks. Mulle meeldib juba 2-3kümmend aastat mõelda nii: enamuse inimeste energiamängud on siirdunud (loe: aktiveerunud) juba ammu 3D tasandilt välja – mis iganes “mõõtmetesse.dimensioonidesse”, kuigi sotsial-kultuuriline raamistik-muster on näiliselt nagu veel alles (“kõik on nii nagu alati” ). Võiks väljenduda ka nii: oleme märkamatult väljunud oma DNA esimese kihi raamidest ja aktiveerumas edukalt ka kõigis ülejäänud kihtides (mängime nii, et neid on ülevaatlikult 12(13) hi). Teisiti öeldes: inimene on oma “tavateadvuse” tasemel ikka mängimas ajaviitemänge (aeg kui mõõde), “elamine tavateadvuse piires” on ajaviide – söömine, töö tegemine, teaduse tegemine, spordi tegemine (mitte kehakultuur), filosofeerimine (mitte mediteerimine)jne. Sõnaga – kõik on muutumas teiseks, uueks uues paradigmas.
      Siin räägitakse palju toidust, aga sõnagi pole juttu VEEST. Vesi pole ajaviide ega söök – see on üldiselt eluks Maal veel vajalik (kuigi põhimõtteliselt saab ka ilma veeta, aga see on tõega kõrgema alkeemia küsimus ja neid tegelasi on isegi Maal). Pean silmas just ioniseeritud ja struktueeritud vett, väestatud ja elusat vett, kus on kõik hädavajalikud elemendid olemas.
      Vesi on kõige imelisem struktuur maal ja vee saladus pole veel täies ulatuses inimkonnale avanenud. Tal on ka üks vääriline ja veel üsna tiheda saladuslooriga kaetud partner, aga sellest siinkohal ei räägiks.
      Tundub, et oleme siin planeedil nagu kaskadöörid, testimas oma geniaalset bioskafandrit, et teda veelgi täiustada järgnevate põlvede tarvis hi. Ja mitte ainult…

  8. Dr Rosendorf (saksa arst, kes nooruses töötas Võrus) ütles juba 200 aastat tagasi, et nisujahutooted ei ole head. Eriti ohtlik, kui lapsed kogu aeg nosivad saia ja küpsiseid.
    See tekitab nohu ja nohu mõjub lõpuks ajule. Saia asemel andke lapsele õuna või porgandit närida !

  9. Hei!
    Aitäh materjali eest, mis pani mind sügavuti algmaterjaliga tegelema ja teadmisi mulle olulisel teemal arendama. Avangardistide päralt on tulevik.
    Ka mina pole mingi inglise keele filoloog, siiski on tekstis üsna mitu põhimõttelist viga. 1) Originaalartikli pealkiri on Top 11 Biggest Lies of Mainstream Nutrition, mis viitab sellele, et kogu tänapäeva toitumisteadus on üles ehitatud “valedele” alustele. Peavoolu meediakajastus lähtub eelkõige just toitumisteadlastelt saadud infost ja on seetõttu teisejärguline, eksitav ja lihtsalt väär tõlge.
    2) 2. punktis, kus räägitakse küllastunud rasvade kahjutusest, viitab sõna “subject” ikka 347 747 katseisikule, mitte teemale.

  10. Süsivesikul ja süsivesikul on vahe ka – on olemas kompleksed e tervislikud (enamvähem kõik puu-, köögi- ja teraviljad, va rafineeritud, nt valge nisujahu) ning lihtsüsivesikud (suhkur oma kõikides esinemise vormides, ka nt mesi ja rafineeritud kraam üldjuhul)
    Millest aga low-carbi puhul eelkõige jutt käib on rohke valgu (ja ka suht palju rasva) tarbimine (süsivesikute arvelt), mis viib keha kiiresti ketoosi seisundisse, mille tõttu hakkabki kaal langema… aga see ei ole mingit moodi tervislik viis kaalu langetamiseks! Tervislike kompleksete süsivesikute rohke tarbimine on seda aga küll :)

  11. Eks tõesti on mugav lugeda ilusat selget eesti keelt. Vahel on aga just tõlge nii anglifitseeritud, et isegi mõte läheb kaduma. Sestap ma loengi pigem algupärast teksti algupärases keeles. Oluline on, et aru saadaks. Need kaks Liisi näidet pole minu hinnangul arusaamatud laused. Kohmakad, aga lugeja saab aru, millest jutt, pole kahetimõistetavust. Olgu sees kasvõi pooled sõnad muudest keeltest, peaasi, et teave pärale jõuab.

  12. Leidsin vea! Tavaline lauasuhkur ei koosne glükoosist ja fruktoosis, vaid on sahharoos. Sahharoos võib teatud tingimustel omakorda laguneda glükoosiks ja fruktoosiks aga see ei tähenda, et ta koosneks nendest ainetest.

  13. Huvitav, et osasid neist asjadest ma ei olnud meedias kuulnudki, nt et munad on pahad vms.
    Aga jutt süsivesikute kohta puudutab mind väga isiklikult. Üritasin vahepeal veidi kaalu langetada vähendades päevast kaloraaži ca 300-400 kcal aga püüdsin seda teha nii, et soojast kodutoidust saaks ikka kogu aeg kõhu täis süüa. Sellega seoses täitsin iga päev TAI lehel toitumispäevikut ja mul õnnestus ise, enamjaolt n-ö nullist tehtud sooja kodutoitu süües vaid 1-l, maksimaalselt 2-l päeval nädalas saada süsivesikute hulk selle soovitusliku 50%-ni… Seda päevadel, kus isu sai võitu ja menüüsse sattus näiteks terve šokolaaditahvel või pressisin poolvägisi rosinaid ja magusaid tooteid, nt marjajogurtit sisse. Seega mulle tundub see 50-60% mulle ebaloomulikuna ja märkasin ka, et enesetunne oli parem ja kaal langes paremini kui pigem oli rasvade osakaal suurem…
    Siin keegi kommentaarides karjub, et Atkinsi jms dieedid on pahad jne. Mina ei vihja oma jutus mingile spetsiaalselt rasva- ja valgurikkamale dieedile vaid kirjeldasin ülal tavalise eestimaise kodutoidu (sh kartul-riis-jahutooted, teraviljatooted, 1-2 nädalas lihatoidud, munad, piimatooted jne, kusjuures liha söön kindlasti kõvasti vähem kui keskmine eestlane. Ei kasuta low-fat tooteid aga kindlasti ei määri ka igale asjale võid peale ega kalla üle õliga) söömisel selgunud tõsiasja.
    Samas olen seoses bioloogiaõpingutega ülikoolis lugenud mitmete teadustööde kokkuvõtteid, kus on jõutud arusaamale, et see sõltub inimese geneetikast, kas talle sobib pigem süsivesiku- või rasvarikas toitumine, isegi eestis pakutakse vist juba ropu raha eest võimalust lasta endale seda DNA-testi kaudu selgeks teha.

  14. Ma saan siit aru, et suhkur on sellepärast kahjulik, et ta sisaldab fruktoosi? Kas puuvilju siis ei tohi enam süüa?

  15. Uskumatud väited tõesti. Et neid kontrollida, võtsin artiklist ainult ühe lause: “Tegelikkus on see, et toitumine, milles on palju rasva ja vähe süsivesikuid, põhjustab palju suurema kaalukao kui dieet, milles on vähe rasvu.” Otsustasin, et analüüsin seda. Vaatasin kolme teadusuuringut, millele viidates see lause oli kokku pandud. Sain teada, et madala süsivesikute sisaldusega toit vähendab söögiisu ja seega ka rasvaste toitude tarbimist. Et kui vähendada dieedis süsivesikuid, on see sama hea, teinekord ehk isegi efektiivsem kui dieet, kus on vähendatud nii süsivesikute kui rasvade hulka. Mitte ükski kolmest viidatud uuringust ei lubanud süüa rasvast toitu. Seega on minu hinnangul see üks lause väga meelevaldne ja kuna autor on sedasi uuringuid tõlgendanud, ei usu ma ka ühtegi teist lauset, mis antud tekstis olemas on. Isegi kui need on täielik ja suur tõde. Põhimõtteliselt ei tohiks sellist kirjutist üldse avaldada.

    • Olen nõus. Teadusartikleid on täiesti meelevaldselt tõlgendatud juba originaalartiklis. Toortõlge inglise keelest muudab sisu veel jaburamaks.
      Need “valed” on põhimõtted, millel tugineb kogu tänapäevane toitumisteadus ja olen minagi neid kolm aastat ülikoolis õppinud, mis muidugi ei kinnita, et kõik, mida koolis õpitakse on sulatõsi ja neid fakte paarikümne aasta pärast ümber ei lükata, sest ka Kopernikut, kes arvas, et maakera on ümmargune peeti esalgu hulluks. Paraku aga peab pärast algartiklitega tutvumist nentima, et ülalkirjutatu on pehmelt öeldes pealiskaudne ja meelevaldne ning sugugi mitte teaduslik.

  16. Hea rahvas!
    Sellest on nüüd küll väga sügavalt kahju, kui eestlased ka ikka peavad selle low-carb hulluse läbi tegema… (Atkins, Paleo võimisiganes nime all). Ameerikas kestab see mõnevõrra veel siiani, Rootsis on just praegu enamvähem kõrgpunktis, Soomes kogub tuure, nüüd siis meil ka… SEE EI OLE TERVISLIK! ega mingitmoodi mõistlik!!
    Aga ega ei kuulata… alguses tundub kõik nii ilus ja mõnus… peekon ja munad olevat tervislikud! kellele see ei meeldiks…
    Kõige parem ja põhjalikum low-carb teaduslik analüüs (Atkinsi näitel) on siin, kel veel kriitilist mõtlemist on säilinud, siis lugege palun:
    http://www.atkinsexposed.org/

    • Kõige põhjalikum analüüs? sa teed nalja? See räägib vaid meelevaldselt kellegi arvamusest. Mängitakse emotsioonidel mitte faktidel. Mõttetu “analüüs”.

  17. No igaüks tahab tark olla.
    Lugesin läbi munade jutu ja nisu jutu. See millest kirjutab autor ei vasta juba paar aastat tõele. Tuleb olla ajaga kursis ja end harida. Või on autor avastanud, et kopib kellegi jutu, et ah ega lugejad nagunii vägahästi kursis ei ole?

  18. Väga palju on häid punkte mida peabki levitama. Samas on mõned müüdid asendatud osaliselt teiste müütidega.

    Suhkru negatiivne mõju on peamiselt olemas vaid liig-tarbimise puhul, kui seda teevad istuva eluviisiga inimesed. Kes vähegi end liigutab tema jaoks ei ole mõõdukas suhkur tarbimine absoluutselt vastunäidistatud seni kuni menüü sisaldab vajalikus koguseid muid toitaineid samuti.

    Sama ka madala-süsivesikute toitumisest üldisemalt. See võib olla sobilik enamikele istuva eluviisiga inimestest, aga ma ei näegi üleliia mõtet sellele keskenduda. Istuv eluviis ise-enesest on äärmiselt suur riskifaktor lugematute haiguste tekkeks. Tunduvalt suurem probleem, kui suhkur ise.
    Seega inimene võiks ja lausa peaks end palju tihedamini liigutama. Ning sellega seoses tekib ka vajadus suuremate süsivesikute koguste järgi, et füüsiline aktiivsus oleks alati piisava energiavaruga toetatud – a'la sportides võime ainult und headest tulemustest näha kui üritama madala süsivesikute dieeti pidada.

    Samas on agasid väga palju ning inimeste spetsiifikas on kõik asjad kinni. Kahjuks sellised üldistavad artiklid ei suuda alati massidele erilist effekti anda, kuna massid ei mõista nüansse.

    Seda lugedes võibki mõni sportlane hakata eelistama madala-süsivesikute dieeti, mis neile vbl absoluutselt ei sobi. Teadmata, et sportlasel ongi tunduvalt suurem vajadus kiirete energia-allikate järele.

    Madalad süsivesikud ja kõrged rasvad (A'la Atkins dieet, Keto dieedid üldisemalt) ei põhjusta suuremad rasvamassi kadu, kui tavadieedid. See on füsioloogiline fakt.
    Kaalu te võite rohkem kaotada jah – kuna glükogeen seob vett, ning kiulised süsivesikud suurendavad ka toidumassi hulka soolestikus siis üldiselt madala süsivesikute dieedi peale minnes kaotavad enamik väga kiiresti mitu, mitu kilo kehakaalust. Aga see pole pekk, mis kaob – see on illusioon.

  19. Peameedia üritab vähendada ka kuumutamisel üle 120 kraadi tekkiva mürgi toimet. Sisuliselt iga küpsetatud kook, praad , kartul on akrüülamiidist tulvil. Euroliidu tasemel on asja teadvustatud, aga ajakirjanduses on ilmunud mingid väga väikesed nupukesed.
    Sellest mürgist tuleks rääkida nii palju kui saab, niikaua kui jõuab kohale. Üks asi on see, et mingid toiduained pole enam kasulikke aineid täis. Hoopis teine lugu kui hakkab juba toit mürke sisaldama. Ahju kasutati veel hiljaaegu väga vähe. Samuti jälgiti pliidi all tule tugevust väga täpselt. Mingit kõva keemist toitude juures ei tohtinud olla. Nüüd aga suratakse asjad ahju, keeratakse kuumus nupust peale ja ….toodetakse mürke.
    http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/acrylamide/bread-ET-final.pdf
    http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/contaminants/acrylamide/frenchfries-ET-final.pdf

    http://en.wikipedia.org/wiki/Acrylamide

  20. Üliohtlik on JOOGIVESI! Kas teist keegi on proovinud korraga ära juua ÜHE ÄMBRITÄIE vett? Ärge parem proovige. Enne, kui sellega maha saate, heidate hinge .

  21. Kõik on õige; juhin vaid tähelepanu faktile, et MUNAD rehabiliteeriti ametlikus ehk peavoolu toitumisõpetuses juba 10 – 15 aastat tagasi. Prof. S. Teesalu oli üks esimesi, kes juhtis tähelepanu sellele, et munades on palju rohkem head kolesterooli, mis ei lase halval mõjule pääseda… Ise ei võtnud ma seda muna kahjulikkuse juttu kunagi tõsiselt…munast areneb ju uus elu…seega on seal KÕIK kõige parem. Kes just täistaimetoitlane pole, söögu julgelt mune! (ise olen ovo-lakto-vegetaarlane).

  22. Kuna lehetegijatest keegi ei ole eesti ega ka inglise keele filoloog ning aastaid kõrgkoolide pinke nühkides niivõrd kõrgelt harituks saanud, kui märkimisväärne osa kommentaatoritest, siis vast antakse maalähedane tõlge andeks :)
    Loomulikult on tähelepanekute suhtes alati hea meel ning võtame vabatahtlikke tõlkijaid, andmaks oma panust silmaringi laiendamiseks, avasüli vastu ;)

  23. Ja veel, kuigi mõned asjad on õiged, ei saa siiski paljude artikliautori seisukohtadega nõustuda. Liigsest valgutarbimisest põhjustatud konditsioon "protein induced hypercalciuria" eksisteerib siiski päriselt. Ja kui rohkest valgusöömisest neerud ei kannata, siis on ometi olemas valgu metaboliseerimise ülempiir maksale, kus lõpuks ei jõuta lihtsalt toksilisi vahemetaboliite enam uureaks ümber konverteerida… Kui rääkida küllastunud rasvadest, siis on uuringud selgitanud, et nad pärsivad arginiini veel ka nelja tunni pärast, mis omakorda tähendab, et lämmastikoksiidi tootmine on sellel ajal veresoonte endoteelis piiratud… Seega, not so good või kuidas…

  24. Vabandust, aga küsin murega, et kes teil neid tekste tõlgib? Laused a la "muna on väga väärtuslik toiduaine tervel planeedil" või "tulemuseks oli praktiliselt mittemingisugune erinevus nende kahe rühma vahel" tekitavad imestust ja panevad muigama. Kui tahate tõsiseltvõetavane mõjuda, soovitan teil keelelisele kvaliteedile rohkem rõhku panna!

JÄTA OMA VASTUS