Kui sinu õpetaja oleks koer

Ununema kippuvad õppetunnid

Goofy ja Afro
Foto: erakogu

Kui sinu õpetaja oleks olnud koer, oleksid sa ilmselt õppinud elust veidi teistsuguseid asju.

Ta poleks õpetanud sulle seda, kuidas olla edukam, jõuda elus kaugemale või teha rohkem. Koer oleks õpetanud hoopis midagi palju lihtsamat. Kuidas olla kohal siin ja praegu, kuidas rõõmustada ja armastada ning kuidas märgata seda, mis sul juba olemas on.

Armastus ei vaja alati sõnu

Koer ei küsi, kas sa oskad oma tundeid õigesti väljendada. Ta ei oota täiuslikult sõnastatud lauseid ega suuri žeste. Tema jaoks loeb see, et sa oled kohal. Võibolla olekski see üks esimesi õppetunde, et armastust ei pea alati sõnadesse panema. Mõnikord piisab sellest, et istud kellegi kõrval, hoiad tal käest, kuulad või lihtsalt jääd tema juurde.

Tihti kipume arvama, et peame alati midagi ütlema, parandama või lahendama. Aga kui lähedasel on raske, siis sageli ei vaja ta tingimata nõuannet. Vahel vajab ta lihtsalt tunnet, et ta ei pea oma murega olema üksi ja teadmist, et ta on hoitud.

Postituse edasi lugemiseks kliki nupukesele “Järgmine”.

Näita oma rõõmu

Koer ei varja oma rõõmu ega püüa näida ükskõikne.

Kui sa koju jõuad, ei mõtle ta sellele, kas rõõmu näitamine võiks tunduda liiga innukas. Ta ei teeskle, et tal on midagi tähtsamat teha. Kui tal on hea meel sind näha, saad sellest kohe aru. Inimestena hoiame oma rõõmu palju sagedamini tagasi. Meil on pidevalt kiire, tähelepanu läheb tihti telefonile ja ka kohtumised lükkuvad edasi. Vahel kohtleme isegi kõige kallimaid inimesi nii, nagu oleks nende jaoks alati aega ka homme. Mõistmata seda, et seda homset ei pruugi kellegi jaoks enam tulla.

Koer õpetaks meile midagi palju lihtsamat. Kui sul on hea meel kedagi näha, siis näita seda välja. Kui keegi on sulle oluline, ära eelda, et ta teab seda niigi. Anna talle sellest märku. Millal sa viimati ütlesid oma lähedastele, perele, et armastad neid? Või kui olulised nad on? Millal viimati läksid oma partnerile või lapsele uksele vastu, kui ta koju tuli ja teda siis kallistasid või musutasid?

Õnn peitub lihtsates hetkedes

Foto: erakogu

Koerale võib suurepärase päeva jaoks piisata üllatavalt vähesest. Koerale võib heaks päevaks piisata lihtsalt sellest, et saab sinuga jalutama minna, värsket õhku nuusutada ja ümbrust uudistada. Hiljem leiab ta põrandalt sooja päikeselaigu, kuhu end mõnusalt kerra tõmmata. Ja kui tema kõrval on veel keegi tuttav ja armas, polegi palju rohkem vaja.

Meie kipume õnnele palju rohkem tingimusi seadma. Mõtleme, et enne on vaja jõuda järgmise eesmärgini, teenida natuke rohkem, minna uuele reisile, leida parem töö või kolida suuremasse korterisse või majja. Alati tundub olevat veel midagi, mis on puudu. Ja alles siis, kui see järgmine asi on käes, lubame endal mõelda, et nüüd võiks lõpuks päriselt rahul olla. Mõistmata seda, et sellega seame ise oma õnnelikuks olemisele piirangud.

Aga õnn ei pruugi oodata kusagil järgmises eluetapis. Seda ei pea alati saavutama ega tulevikust otsima. Mõnikord on see juba siin. Hommikuses vaikuses, värskes õhus, rahulikus jalutuskäigus, heas vestluses või hetkes, mil pole vaja kuhugi kiirustada.

Vali, millele kulutad oma energiat

Foto: erakogu

Vajadusel oskab koer hästi märku anda, kui talle miski ei sobi või tema piir on käes. Ta reageerib, teeb end arusaadavaks ja läheb siis edasi. Ta ei veeda ülejäänud päeva mõeldes sellele, mis juhtus eile või mida oleks võinud teha teisiti.

See on oskus, mida võiksime koertelt kindlasti õppida.

Tugevus ei tähenda seda, et sul tuleb iga kord astuda võitlusse. Mõnikord tähendab see hoopis oskust mõista, millal tasub enda eest seista ja millal on targem juhtunust lahti lasta ning edasi minna. Tead ju küll seda vanarahva ütlust: „Targem annab järele.“

Pea meeles, et sa ei pea võitma iga vaidlust ega vastama igale kommentaarile. Samuti ei pea iga erimeelsus sinuga veel tunde või päevi kaasas käima.

Mõnikord tasub lihtsalt edasi liikuda ja jätta oma aeg ning energia nendele inimestele ja asjadele, mis sulle päriselt korda lähevad.

Lase lahti

Koertel on üks oskus, mis meil kipub vahel ununema. Nimelt oskavad nad juhtunust edasi liikuda. Koer ei jää pikalt vana solvumist endaga kaasas kandma ega oota võimalust seda kunagi hiljem uuesti meelde tuletada. Kui ebameeldiv hetk on möödas, läheb ka tema oma eluga edasi. Tähelepanu köidab juba järgmine jalutuskäik, tuttav hääl või mis tahes muu hea asi, mis parasjagu tema ümber toimub.

Muidugi on inimestevahelised suhted tihti keerulisemad. Kõike ei saa ega peagi unustama. Vahel tuleb enda eest seista, oma piire kehtestada, hoida ja mõnest inimesest hoopis lahti lasta või neist ise eemalduda.

Aga iga väikest pettumust ei pea endaga aastaid kaasas kandma. Minevikust kinni hoides ei saa me juhtunut enam muuta, küll aga võtab see meie tänasest päevast ja enesetundest palju ruumi endale. Mõnest asjast võib lihtsalt lahti lasta. Mitte seetõttu, et juhtunu poleks olnud oluline, vaid pigem seepärast, et minevik ei rikuks ära sinu tänast päeva.

Rõõmu ei pea häbenema

Foto: erakogu

Kui koer on õnnelik, ei jää see kellelegi märkamatuks. Rõõmu näitab kogu tema keha ja ta ei mõtle hetkekski sellele, kas peaks oma elevust kuidagi tagasi hoidma.

Meie aga õpime elu jooksul palju sagedamini seda, kuidas oma rõõmu varjata. Meile õpetatakse, et liiga elevil ei tasu olla, liiga kõvasti naerda pole sobilik ja oma tundeid ei maksa liiga palju välja näidata. Nii hakkame vahel isegi mõtlema sellele, mida arvavad teised, enne kui lubame endal millestki päriselt rõõmu tunda või ei teeks midagi sellist, mida teised võivad imelikuks pidada.

Aga miks peaks üldse oma rõõmu tagasi hoidma? Kui miski teeb sulle siirast rõõmu, siis naudi seda. Naera, kui sul on naljakas. Tantsi, kui tahad tantsida. Mine õue, kui värske õhk teeb su olemise paremaks. Mõnikord ei peagi tegevusel olema suuremat eesmärki kui see, et see teeb su päeva pisut paremaks.

Rõõm ei muutu väärtuslikumaks siis, kui seda enda sees hoiad. Vahel tasub hoopis koeralt õppust võtta ja lasta teistelgi näha, et sul on kellegi või millegi üle siiralt hea meel.

Õnn võib olla arvatust lähemal

Foto: erakogu

Koerad ei aja taga staatust ega täiuslikkust. Nad ei võrdle oma elu teiste omaga ega mõtle sellele, kas nad on piisavalt edukad või kas neil on kõike piisavalt palju. Ometi alustavad nad iga uut päeva suure uudishimuga. Alati leidub midagi, mida uurida, mõni uus lõhn, mida nuusutada või tuttav inimene, kelle läheduses olla. Nad ei oota erilist põhjust, et mängida, õue minna või hetkest rõõmu tunda.

Võibolla tasub meilgi seda endale aegajalt meelde tuletada. Mine jalutama ka siis, kui sul pole selleks erilist põhjust. Hinga värsket õhku ja pane telefon mõneks ajaks kõrvale. Kui sul on hea meel kedagi näha, siis näita seda välja. Lase lahti sellest, mida pole enam mõtet endaga kaasas kanda, ja ära kuluta oma energiat igale vaidlusele. Kui kellelgi on raske, ära kiirusta kohe nõu andma. Mõnikord on kõige olulisem see, kui oled lihtsalt tema kõrval.

Võibolla ei olegi õnn midagi, mille peame kunagi tulevikus üles leidma. Võibolla oleme lihtsalt harjunud seda liiga kaugelt otsima või ise sellele tingimused seadma.

Koerad näivad teadvat midagi palju lihtsamat. Nimelt seda, et hea elu koosneb sageli üsna tavalistest ja lihtsatest asjadest. Lähedusest, uudishimust, liikumisest, mängust ja oskusest rõõmustada selle üle, mis on juba praegu olemas. Ja võibolla kunagi ammu, nooruses oskasime seda ka ise väga hästi, aga ajaga on see meelset läinud. Ja võibolla on meie neljajalgsed sõbrad kogu selle aja püüdnud meile seda lihtsalt meelde tuletada.

Väljakutse

Proovi kas või ühe nädala jooksul elada natuke rohkem nii, nagu seda teeks koer. Mine rohkem õue, märka väikeseid ilusaid hetki ja näita välja, kui sul on kellegi üle hea meel. Ära võta iga väikest asja endaga kaasa ning ole rohkem kohal nende inimeste jaoks, kes sulle korda lähevad.

Nädal ei ole pikk aeg, aga sellest võib piisata, et midagi märgata. Vaata, kas sinu päevadesse tekib rohkem rahu või rõõmu. Kas märkad rohkem seda, mis sul juba olemas on? Kas mõni asi, mille pärast varem palju muretsesid, tundub nüüd vähem tähtis?

Ja võibolla ei muutu selle nädalaga su elu üldse. Võibolla muutub hoopis see, kuidas sa oma elu näed ja koged.

Armastusega,

Veel samast teemast