Oled kindlasti tähele pannud, et mõned inimesed on sinu elus pikemalt, teised jällegi lühemat aega. Lisaks on veel üks grupp inimesi, kes sinu elus on mingi aeg, siis kaovad ära ja aastaid hiljem ilmuvad jälle välja, justkui maa-alt, ilma igasuguse näilise põhjuseta. Sellist fenomeni nimetatakse hingede omavaheliseks lepinguks.
Osad inimesed on meie elus selleks, et meile anda õppetund. Olgu see meeldiv või ebameeldiv, teised on meile redelipulkadeks karjääri- või eluredelil. Osadele oleme meie ise samamoodi õpetajad või redelipulgad.
Kindlasti suudad oma elus meenutada inimesi, kellele ainuüksi mõtlemine ihukarvad püsti ajab, või vererõhku tõstavad. Vahest on selline isik sinu ülemus, sõbra abikaasa või töökaaslane. Reeglina on sellised isikud just need, kes on saadetud meie juurde meile teed näitama asjadele, mida me kõige rohkem väldime.
Enne, kui eriti ebameeldiv eksemplar teele saadetakse, on su elus esindatud terve hulk leebemaid versioone. Kui me ei võta õppust või ei saa vihjest aru, siis saamegi endale teele sellised “raskekujulised” indiviidid. Sarnastest isikutest püüame kõigest väest võimalikult kiiresti lahti saada. Miskipärast ei taha see mitte alati õnnestuda, vaid võtab piisavalt pikalt aega ja me ei jõua selle õppetunni lõppu ära oodata.
Ka minu elus on olnud selliseid “frukte” või deemoneid. Mõni oli nagu pind pees ja suutis mind oma negatiivsuse ämbriga üle valada, et päev otsa ei saanud aru, kust see obadus tuli. Tänaseks on inimene küll elus, aga ühel hetkel ta lihtsalt kadus mu elust. Niisama, meie teed küll aegajalt ristuvad, suhtleme tsiviliseeritult, aga ühendust teineteisega ei otsi. Kui ta mulle helistab, siis viimases hädas, meie viimase kõne ajal võrdles ta mind minu emaga, sest alguses oli sama isik mu ema üks nn “õpetajatest”, enne kui minuni jõudis. Olen tema poolt saadud õppetunni eest tänulik ja loodan, et meie teed elus rohkem ei ristu. Vähemalt, mitte sellisel määral.
Järgnev sisu on osa Hingepeegli kuupõhisest tellimusest.
Tellijana avaneb ligipääs Hingepeegli sügavamatele ja regulaarsetele käsitlustele, sealhulgas taroskoopidele, horoskoopidele ning muule tasulisele sisule, mis ei kuulu avalikku voogu. Ligipääs sisule kehtib kogu tellimuse aktiivsuse ajal.
Kas ka see on eluga edasi minemine, kui lihtsalt lõpetan 16 aastat kestnud sõpruse ? Samas ei tea kas just lõpetasin kuid tundsin, et see inimene tegi rohkem kahju kuna ta oli väga negatiivne ja mina olen alati tahtnud olla positiivne ja näha kõiges head. Kas saab edasi minna kui lihtsalt tõukan kellegi oma elust ?
Et inimesed on tulnud õppetundideks, ma saan aru. Aga enamjaolt ei saa ma kohe üleüldse aru, MIDA õpetab, milleks? Ma võin end peast lolliks mõelda, aga välja ei mõtle. See väide, et tõmbame ligi enda sarnaseid ja et teises ärritab see, mis endas ei meeldi, ei kehti kopka eestki. Ma tõmban ligi inimtüüpe, kelle olemus on minu silmis hirmuäratav, põlastusväärne, inimesed, kelle eest pageks tuhatnelja. Tegelased, kellega on olen sarnane nagu siga ja kägu. Omale hingesugulast polegi leidnud. Sellist, kes paneks hinge sees helisema, ei ole. Olen inimeste keskel üksinda. Nagu tulnukas võõral planeedil. Hingelepingute tõlki oleks vaja -kedagi, kes seletaks mulle lahti, mille põrgu pärast ümbritsevad mind need, kes ümbritsevad ja mitte sellised nagu ma tahan, et ümbritseks.
Anu – Ega tihti ongi nii, et ei saagi aru, mida ja milleks õpetatakse. See arusaamine võib tekkida alles palju aastaid hiljem ja selle mõistva tõuke võib anda sulle keegi täiesti kolmas või kolmekümnes inimene.
Mis aga puutub sellesse, et sa ei saa sellest väitest aru, et tõmbame ligi endale sarnaseid inimesi ning nende omadustega, mis meil endal on. Tean, et see võib tunduda utoopilisena, sest inimesed ise ei näe seda sarnasust, sest ego ei lase seda näha. Ka minu elus on oi, kui palju selliseid inimesi olnud, kelle eest põgeneks tuhatnelja ja ma ei ole aru saanud, miks nad mu elus on, sest meil pole absoluutselt mitte midagi sarnast – vähemalt tol hetkel. Aga hiljem, kui hakkasin seda mustrit mõistma, sain aru, et tõesti on meil sarnasused olemas, aga need ei olnud otsesed sarnasused, vaid kaudsed. Nende omadused olid võimendatud ja kui sinu enda isiksuseomadused on võimendatud, ei näegi sa sarnasust ja kõik tundub ääretult jabur. Me ei tunnista endale oma negatiivseid omadusi, seda ei lase teha ego, sest me kõik arvame, et me oleme need kõige paremad, sõbralikumad, seltsivamad jne inimesed, aga tegelikult see nii ei ole…
Kui tahad, et sind ümbritseksid inimesed sulle sobivate isikuomadustega, pead üle vaatama enda isikuomadused ning neid soovituid omadusi ka rohkem välja tooma, alles siis hakkavad sinu ellu tulema ka sellised inimesed.
Miks siis mõni inimene üksi on? Minul näiteks on lapsepõlvest peale nii olnud, et sõbrannasid ja sõpru polegi praktiliselt olnud. Kas mul polegi siis vaja kellegilt midagi õppida? – või miks nii vähe?
Muidugi mu eluteele satuvad sellised intensiivsed sõbrannad, et ega rohkem kui ühte sellist korraga välja ei kannatakski :)
Age – Seda on raske öelda, miks mõni inimene pikalt üksi on ja jääbki üksi. Üks on aga kindel, et iga inimese jaoks on siin ilmas keegi, aga kui sa oled end häälestanud paaniliselt kedagi leidma, siis sa hirmutad sellega inimesed enda juurest eemale, sest neile tundud sa “klammerdujana”. Pigem lase lahti sellest mõttest, et ma pean endale kellegi leidma, minu jaoks on keegi olemas, aga miks ta minuni ei jõua. Niipea, kui oled selle mõtte lahti lasknud ja hoiad oma meeled avatuna, tulevad ka sinu teele inimesed, kes pakuvad sulle palju huvitavaid õppetunde.
Kui aus olla, siis ega sõpru ja sõbrannasid, neid tõelisi, ongi vähe. Ka mina võin need ühel käel üles lugeda, kuigi erinevaid eluetappe on minu elus olnud väga palju. Enamik inimesi jooksevad sealt lihtsalt läbi ja kui aus olla, mul on selle üle hea meel, sest väga paljudega neist ei kipugi pikalt suhtlema. Õpid, näed, koged ja lähed eluga edasi.
Kui räägid, et sinu elus on mõned hästi intensiivsed sõbrannad, siis peadki ilmselt neilt õppima või nemad sinult. Ega intensiivseid inimesi ellu korraga väga palju ei saadetagi, sel samal lihtsal põhjusel nagu ka ise kirjutasid – lihtsalt ei kannata korraga palju välja.
Jah, aeg on see mis näitab. Mida rohkem vanust, seda rohkem on seda näha. Jälgige, millised me näeme välja oma vanuses. Olen tekemises eri vanusega inimestega. Vanus on tõesti lihtsalt number. Soomes kõige vanem juht kes sai juhiload uuesti tagasi on 96 aastane mees. Tal oli vahepeal väga kehv nägemine ja sellepärast tal olid load ära võetud. Ta oli kange ja ta läks omal kulul lõikkusele. Keegi ei kiitnud seda heaks, kuna ta oli nii vana. Ta siiski tegi seda ja on nüüd väga õnnelik. Kõik on meist kinni, sest valiku siiski teeme alati ise. See on rohkem kui 100% tõsi. Õnne ja julgeid otsuseid kõigile !
Ants – täiesti õige ja nii ongi. Paljud asjad on meie peas kinni. Iga eluetapp õpetab meile midagi ja annab endaga kaasa väärtuslikke õppetunde. Kas ja kuidas neid kuulda võetakse, on iga inimese enda teha.
Kui juba MIKSini oled jõudnud, saad ka ülejäänust aru. Nii see on tõesti…
Nii see on…ainult väga raske on vahel aru saada, et MIKS?
Eks see nii olegi.
Järsku on nii selle pärast,et õpiksime.See on minu arvamus.
Mitte järsku, vaid nii ta ongi…aga ma pidasin silmas, et vahel on iseendal väga keeruline mõista, mida täpselt keegi meile õpetama tuli…vahel selgub see alles mõne aja pärast, siis, kui suudame juba emotsioonideta järeldusi teha…vahel aga ei saagi päris täpselt aru. Üks on muidugi alati kindel, kõik mida kogeme, olgu see siis kurbus või rõõm, vihkamine või armastus, on meile ühel või teisel viisil vajalik, isegi kui meile sel hetkel üldsegi nii ei tundu.