Ajalugu
Kirjalikud viited reede, 13. kuupäeva halvale mainele hakkavad selgemini esile kerkima just 19. sajandi Prantsusmaal. Kirjandus ja ajakirjandus tegid seda, mida nad sageli teevad ning võtsid rahvasuus ringlevad uskumused ja panid need paberile. Kui miski on paberil, tundub see justkui tõesem. Nii hakkab ebausk tasapisi võtma „teadmise mõõtmeid“: inimesed ütlevad, et nii on, sest nad on seda kuskilt lugenud.
Samast ajastust tuleb välja ka teatri mõju. Kui näidendi tegelane seostab oma ebaõnne sellega, et ta sündis reedel, kolmeteistkümnendal kuupäeval, siis see lause jääb publikule kergesti meelde. Teater mõjub emotsioonide kaudu, mitte kuivade faktide läbi. Inimene võib pärast etendust minna koju ja mõelda, et huvitav, kas selles on mingi tõepõhi all.
Hiljem levib teema laiemalt ka angloameerika kultuuriruumis. Näiteks 20. sajandi alguses ilmub romaan „Friday, the Thirteenth“ mis seob reede, 13. kuupäeva finantsmaailma ja börsikrahhiga. See on oluline hetk, kus ebausk liigub siit edasi mitte ainult „halva õnne“ üldise märgina, vaid ka väga konkreetse kaasaegse hirmu läbi. Kui varem räägiti kuradist ja pattudest, siis nüüd räägitakse rahast, turust ja kokkuvarisemisest. Ebausk kohandub ajaga.
