Mis on Lõikuskuu täiskuu?

Tänapäeval on lihtne unustada, kui suurel määral sõltus inimeste elu kunagi Päikese ja Kuu rütmist. Elektrivalgust ei olnud ning kui Päike loojus, tähendas see enamasti ka tööpäeva lõppu. Sügisene saagikoristus ei saanud aga alati oodata. Just sel ajal tuli põldudelt kokku koguda kõik see, mida oli kevadel külvatud ja suve jooksul kasvatatud. Samal ajal muutusid päevad kiiresti lühemaks ning õhtune pimedus saabus järjest varem. Ja siis tuli appi Lõikuskuu.

Sügisese pööripäeva läheduses kõrgub Kuu mitmel järjestikusel õhtul üsna varsti pärast Päikese loojumist. Selle tulemusel ei saabunud pärast päikeseloojangut kohe sügav pimedus, vaid põlde valgustas ere kuuvalgus. See andis saagikoristajatele väärtuslikku lisaaega ning võimaldas vajaduse korral oma töid jätkata ka pärast päikese loojumist. Just sealt tulenebki selle täiskuu nimetus Lõikuskuu.

Tavaliselt nihkub Kuu tõusuaeg ühelt õhtult järgmisele märgatavalt hilisemaks, kuid Lõikuskuu ajal on see vahe põhjapoolkeral tavapärasest palju väiksem. Selle nähtuse taga ei ole aga midagi üleloomulikku, kuigi vaatepilt ise võib mõjuda üsna maagiliselt. Väidetavalt liigub Kuu pidevalt oma orbiidil ümber Maa ning seetõttu muutub veidike ka tema igapäevane asukoht taevas. Sügisese pööripäeva paiku kulgeb Kuu liikumistee idahorisondi suhtes aga üsna väikese nurga all. Seetõttu ei muutu Kuu asend horisondi suhtes ühest õhtust teise nii kiiresti nagu tavaliselt ning Kuu tõuseb mitmel järjestikusel õhtul peaaegu samal ajal.

Kevadel toimub aga vastupidine liikumine. Siis paikneb Kuu liikumistee horisondi suhtes palju järsema nurga all ning järjestikuste kuutõusude vahele võib jääda märksa pikem aeg.

Pole raske mõista, miks just Lõikuskuu oli kunagi nii oodatud. Ajal, mil valgust ei saanud lihtsalt lülitist juurde keerata, võis mõnikümmend minutit täiendavat kuuvalgust sügisese saagikoristuse ajal olla väga väärtuslik.