Sõnumid septembri algusnädalaks

Nädala energia kannab endas viljakust. Viljakust nii saagikuses, kui ka paljunemise teemal. Teisisõnu see nädal saab koguda nii rikkalikku saaki kui panna edukalt alust uuele elule. Naisenergiat on palju, seega sobivad kõik naiselikud tegevused ja naiselikkuse eest hoolitsemine ja naiste eest hoolitsemine. Millesse panustad, sellest ka mitmekordse tulemuse saad. Kas nüüd just nii, et hakkab kaksikuid ja kolmikuid ka tulema, aga mine sa tea! Küll aga ilusalongis käimise tulemus on üle prahi hea ja enese rahulolu on võrratu. Meestel pea segi ajamine käib ka lendleva kergusega.

Sellisteks osutusid siis selle nädala inglisõnumid…

ja lõpetuseks tahan sulle öelda seda… et hinda seda, mis sul on, siis, kui sul on, sest hiljem seda taga nutta, kui seda enam pole, on hilja. Mind pani jälle sellele mõtlema üks ja sama asi. Olen viimase poole aasta sees söönud kahe erineva eaka naise tehtud moosi. Mõlemad tõdevad, et “tavaline” moos on “igav” ja maitseelamuse saamiseks lisab üks ainult ingveri, teine ingveri ja sidrunimahla/riivitud koort moosile. Üks õunamoosile, teine marjamoosile. Mõnus mahe maitse olevat. Kui ma maitsesin, oli mul umbes selline tunne nagu oleks hammustanud hea suutäie tulisest tšillipipra kaunast. Silmist vesi, ninast tatt väljas, kõrvad lõid vilet, hing kinni, kas süda jääb seisma või tambib end ribadeks, ei teadnud arvatagi. Sekunditega olid kõik lõõrid puhtaks puhutud igasugu eritistest. Ja siis kui küsiti, kuidas maitses, püüdsin mina ellu jääda ja suuta midagi vastuseks ägiseda. Marjamoosi puhul oli värvist näha, et seal midagi peale ingveri ja sidruni ikka pidi olema, aga maitses polnud marju üleüldse tunda. Täielik null. Õunamoosi puhul polnud värvieristumistki olla. Mõlemal puhul oli selline tunne nagu mulle oleks pakutud ingveri vürtsmoosi, mis mõjus nagu vietnami/kuldtähe salvi söömine võiks mõjuda…. Vähemalt ühe inimese puhul ma tean, et nooremana tegi ta väga mahedamaitselist toitu, mitte iial soolast, piprast või imalmagusat. Mitte iial polnud midagi liiast. See pani mind mõtlema, et aastad teevad ilmselt oma tööd ja vanuse kasvades ilmselt maitsemeel hääbub, nii et eakad hakkavad tahtma ja sööma tugevamaitselisi toite, et üldse mingit maitset tunda. Mõtlesin, et ei tea, kas varsti olen ise ka tuleneelaja, et üldse mingit maitset tunda… Igal juhul kavatsen ma oma maitse – ja muid meeli nautida, kuni nad töökorras on!

-Eloise Leandra-