Mobiiltelefoni kasutamisega kaasneb lastel ja teismelistel 5 korda suurem ajuvähi tõenäosus

0
7263

Ikka ja üha uuesti punnitatakse imestusest silmi ning seatakse vaimne tervis kahtluse alla, kui tehakse juttu wifi ja mobiiltelefonide ohtlikust kiirgusest ning kui muuhulgas tuleb jutu sees välja, et nt. kodus püüavad mõned inimesed wifi kasutamist vältida.

Piltlikult öeldes soovitakse seepeale tagataskust ulatada fooliummütsike, et see meile kõvasti pähe suruda ning “head teed” mõne vaimuhaiguste raviasutuse poole minemiseks soovida. Selle nimi on olukorra eitamine ja ei ole mõtet otsida alljärgnevast jutust hirmu levitamise mõtet. Eesmärgiks on teadvustada olemasolevatest mobiiltelefonidega kaasnevatest riskidest ning seda eriti noorel veel väljaarenemata organismil.

Olukorras, kus kõik emmed – issid jõulude ajal reklaamikampaaniatele alludes oma võsukeste meelehaks mobiiltelefone ja tahvelarvuteid ostma tormavad, soovitan sellest artiklist kasvõi diagonaalis silmadega üle lasta.

Kui tänapäeva lapsed ei vähenda oma mobiiltelefonide kasutamist, siis oma hilisemas elus võivad nad kannatada “epideemiliste” haiguste käes. Uuringud näitavad, et lastel ja teismelistel on mobiiltelefoni kasutamisest tulenevalt 5 x suurem tõenäosus saada ajuvähk.

9-l 16 aastasel lapsel 10-st on oma mobiiltelefon, mis on rohkem, kui 40% põhikooli õpilastest.

Uuringute läbiviijad räägivad, et viimasel paarikümnel aastal poluraaskeks saanud mobiiltelefonide kasutamisel on pikemas perspektiivis omad terviseriskid. Kasvajate pretsedenditu esinemissagedus inimeste ajudes võib olla vältimatu.

Kuigi suurest mobiiltelefonide kasutamise tagajärjel tekkinud vähimõjude uuringust jäeti välja noori puudutavad ohud, tunnistas uuringu läbiviija Mobile Telecommunications and Health Research programm (MTHR), et teema on kõrgeima tähtsusega.

Pärast WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) kinnitust, et mobiiltelefonid võivad põhjustada vähki, kutsuti mobiiltelefoni kasutajaid piirama selle kasutamist. Lapsed on mobiil-, juhtmeta telefonidele, wifi-le ja teistele analoogsetele seadmetele eriti vastuvõtlikud, kuna nende aju ja närvisüsteem on alles arenemisfaasis ning kuna nende pead on väiksemad ning koljud õhemad, tungib kiirgus sügavamale ajju.

Neurokirurg ja teadlane dr. Leif Salford on raadiolainete ja selle mõjude kohta inimajule rohkelt uuringuid läbi viinud. Oma mõningate uuringute tulemusi nimetas ta “hirmuäratavateks”. Mõned kõige murettekitavamad järeldused olid, et juhtmeta kiirguse kõige madalamad sagedused põhjustasid aju hematoentsefaalbarjääri kõige suuremat läbistavust.

Dr. Leif Salford ja tema kolleegid on Rootsis alates 1988 aastast Lundi Ülikooli Haigla uuringute käigus 1600 katselooma peal katsetanud madalsageduslikku kiirgust. Tulemused olid järjepidevad ja murettekitavad. Kiirgus, ka see, mida mobiiltelefonid kiirgavad, põhjustab aju esmase kaitsekihi – hematoentsefaalbarjääri paljastumist infektsioonidele ja mürgistele kemikaalidele.

Professor Lennart Hardelli juhtimise all (Örebro Ülikooli Haiglast) läbiviidud uuring kinnitas, et kiirgus põhjustab vähki. Sellest anti teada ka rahvusvahelisel telefoni ja tervise konverentsil. Professor Hardell ütles Royal Society Radiation Research Trust nimelisel konverentsil, et inimestel, kes alustasid mobiiltelefoni kasutamist enne 20-ndat eluaastat, oli rohkem kui 5 kordne glioomi (närvisüsteemi toetavate gliirakkude kasvaja) oht. Traadita telefoni kasutamise tõttu vähki haigestumise risk oli noortel inimestel pea 4 korda suurem.

Foto: www.emfnews.org
Foto: www.emfnews.org

Ta lisas, et neil, kes alustasid noorelt mobiiltelefoni kasutamist, oli 5 korda suurem tõenäosus saada healoomuline kuulmisnärvi kasvaja (neuroom), mis põhjustab tihti kurdiks jäämist. Ja kontrastiks need, kes hakkasid mobiiltelefoni kasutama 20-ndates aastates, neil oli 50% tõenäosus saada glioom ja 2 korda tõenäolisem saada akustiline neuroom.

“See on ohumärk. See on äärmiselt murettekitav. Me peaksime ettevaatusabinõud kasutusele võtma,” lisas professor Hardell. Ta usub, et alla 12 aasta vanused lapsed ei peaks üldse mobiiltelefone kasutama, kui, siis hädaolukorras ainult ja et teismelised peaksid kasutama käed-vabalt süsteeme ning keskenduma pigem tekstisõnumitele.

20 aastaselt oht väheneb, sest aju on selleks ajaks täielikult välja arenenud. Samas võib oht olla lastele ja teismelistele veel suurem, kui tema uuring näitas, sest neil puuduvad tulemused, mis näitaksid effekti pärast mitmeaastast kasutamist. Enamus vähke areneb aastakümneid – kauem, kui mobiiltelefone üldse seni kasutatud on.

Uuring näitas ka seda, et täiskasvanud, kes olid mobiiltelefone kasutanud üle 10 aasta, oli palju suurem risk saada glioom ja akustiline neuroom, kuid samas ei ole piisavalt andmeid näitamaks, kuidas selline suhteliselt pikaajaline kasutamine suurendaks riski neil, kes noorelt mobiiltelefone kasutama hakkasid.

Professor David Coggon ütles: “On hirmutav näha viis korda rohkem vähki nende seas, kes juba lapsepõlves mobiiltelefone kasutama hakkasid, kuid ma oleksin ääretult üllatunud, kui näidatud risk oleks nii kõrge, kui kõik tõendid oleks arvesse võetud.”

New Yorki Riikliku Ülikooli Rahvatervise Kooli dekaan David Carpenter, kes samuti osales konverentsil, ütles: “Lapsed veedavad mobiiltelefonidega märkimisväärse aja. Mobiiltelefonide kasutamisest tingituna võime silmitsi seista rahva ajuvähi epideemia kriisiga.”

Mobiiltelefoni ohutusest kirjutavas akadeemilises artiklis “Elektromagneetiline bioloogia ja meditsiin” kajastatakse leidu, mis räägib sellest, et telefonid, mida kantakse särgi- või püksitaskutes, ületavad FCC (U.S. Federal Communications Commission, Euroopas on selleks asutuseks mis on piirnormid paika pannud “Council of the European Union”) poolt määratud piirnorme ning, et lapsed imevad endasse 2 korda rohkem kiirgust, kui täiskasvanud.

Dokumendis on kirjas, et mobiiltelefonidest pärit mikrolaine kiirguse tööstuslik hindamisprotsess näitab, et kiirgus imendub laste pähe 2 korda rohkem, kuni kolm korda enam nende aju hipokampusesse ja hüpotaalamusse, veelgi suurem imendumine silmadesse ja tervelt 10 korda enam nende luuüdisse võrreldes täiskasvanutega.

antiradiationclothing-www.antiradiationclothingandproducts.com.auVarasem uuring mobiiltelefone kasutavate rasedate naiste kohta näitas,  et et tõenäoselt sünnitavad nad lapse, kel on käitumisprobleemid, eriti kui need lapsed hakkavad ise varakult mobiiltelefone kasutama.  

Uurijad Rahvuslikest Terviseinstituutidest on avastanud, et vähem, kui tunniajaline mobiili kasutamine võib kiirendada aju aktiivsust mobiiliantennile lähimas piirkonnas, tõstatades uusi küsimusi mobiiltelefonide poolt tekitatava madalsageduslike raadiolainete mõjust tervisele.

The Journal of the American Medical Association poolt avaldatud uuring on esimene suuremaid dokumente, mis näitab, et mobiiltelefonidest tulevatel nõrkadel raadiosageduslikel signaalidel on võime muuta ajutegevust.

Dr. Volkow ütles: “Uuring on oluline, kuna see dokumenteerib fakti, et inimaju on mobiiltelefonidest tuleneva elektromagneetilise kiirguse suhtes tundlik. Samuti näitab see tulevaste taoliste uuringute vajalikkust, kus tõstatatakse küsimus, kas pärast 10 – 15 aastat raadiolainetes viibimist on või ei ole pikaajalised tagajärjed.

Allikas

Lisaks

Mis on SAR?

Foto: andromeno.com
Foto: andromeno.com

SAR- Specific Absorption Rate – spetsiifiline imendumis määr. Mida selle terminiga peale hakata? Nagu eelnevalt selgus, siis nii USAs kui EUs on paika pandud mobiiltelefonidest tuleneva kiirguse lubatud piirnormid.

  • USA – on see 1.6W/kg 1 grammi tegeliku koe kohta
  • EU – 2.0W/kg 1 grammi tegeliku koe kohta

Igal telefonil, vastavalt mudelile on see erinev. Seega uut telefoni soetades, tasuks sellele näitajale tähelepanu pöörata. Telefoni reklaamides sellest avalikult juttu ei ole. Küll aga peaks saama infot telefoni kasutusjuhendist või enne telefoni soetamist nt. veebikeskkonnast gsmarena.com

Kuidas laboris SAR-i mõõdetakse

Puust ja punaseks

Ühte kooli oli “sunniviisiliselt” ilma vanemate nõusolekuta paigaldatud wifi. Ja kui siis üks lapsevanem võttis kätte ning tegi võrdlevad mõõtmised vabas looduses ja koolis sees klassiruumides, ei olnud tulemused väga rõõmustavad.

Samuti räägiti samal teemal ka juba 2004 aastal SL Õhtulehes.

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here