Vähiravi – nagu see paljudes maades edukalt toimib – I osa

2
4246

Kohe-kohe ilmub (on juba ilmunud) trükisoojalt raamat, mida mul oli au kirjutada ja koostada – lähtudes aastakümneid teostatud isiklikust eduka vähiravi uurimusest ja suurest materjalihulgast. Tahan siin valgustada teid veidi sellest raamatust ja pakkuda teavet neile, kes on kaua otsinud, et leida toimivaid vähiravi viise ja kohti, kus neid teostada. Sest on ju tavaliselt teada vaid see, et vähiravi all mõistetakse meditsiinis kirurgia, keemiaravi ja kiiritamise kolme viisi, mis toimiva vähiravi uurijate ja arstide poolt on ammu kantud eilse päeva meetodite hulka.

Mis ajendas mind seda raamatut kirjutama?

Seda raamatut ärgitas mind pärast mitukümmend aastat vähiravi uurimist kirjutama arusaamine, et seda hinnalist ja kõigile vajalikku materjali ei saa hoida vaka all või ainult enda teada. Olen selle uurimise kestel kaotanud vähihaiguse tõttu ema ja kogenud ise tervenemist kasvajast – niiviisi olen saanud ka isiklikke kogemusi ja kinnitust, miks ma pean seda jagama kõigi Eesti inimestega ja avardama nende teadmisi olemasolevatest võimalustest vähiga tegelemisel ja võitlemisel. Olen viimased aastad aktiivselt tegelenud inimeste tervisealase nõustamisega, abistades neid ja võimaldades neil leida teed tervise taastamise juurde. Ja kuna ma olen näinud ka valgust tervise taastamise psühholoogilises ja vaimses küljes, siis tean nüüd, et selle raamatu kirjutamine oli tungiv vajadus.

Tervis kui lotovõit?

Maailmas rakendatakse juba ammu toimivat vähiravi, kuid meil avastavad inimesed seda alles, justkui oleks tegu uue ja senitundmatu asjaga. Nende avastajate hulka kuuluvad nii entusiastlikud tervisehuvilised kui ka arstid ise, kes ei ole ülikoolis õppimise ja ka hilisema arstipraktika jooksul vahest kordagi osanud arvata, et sellisele saatuslikuna näivale haigusele või diagnoosile on üldse mingit positiivset lahendust peale vähest lootust pakkuva kirurgilise sekkumise, keemiaravi ja kiiritamise, mille puhul on edulootus tihti sama suur kui miljoni euro võitmise võimalus.

Valgus tunneli lõpus on siiski olemas

Tavaliselt on inimese käitumine haigestumisel selline, et esimese asjana tormab ta arsti juurde, arvates ja teades miskipärast, et arst on kohustatud ta terveks tegema, ja kui diagnoosina ilmub paberile või kõlab arsti suust sõna vähk või pahaloomuline kasvaja, siis on selle ümber tihti aurana surmaotsuse oreool. Ometigi teavad paljud juba nüüd, et see ei ole lõplik surmaotsus ja et sellest pimedast august või pikast pimedast tunnelist on olemas väljapääs.

Vähiravi: Enn Kaljo
Vähiravi: Enn Kaljo

Raamatu sisust lähemalt

Raamat algab Hippokratese vandest ja räägib lähemalt ka Hippokratese seadusest – nii, nagu need algselt olemas olid.

Siis läheme kohe toitumise teema juurde, mis on tervise ja tervisliku elu jaoks üks olulisi alustalasid. Paraku ei räägita arstidele sellest nende pika õpingutee jooksul suurt midagi. Kahjuks. Seega tuleb ka neil paraku ümber õppida ja teha seda enda sisemise soovi ja entusiasmi ajel, sest keegi neid selleks sundida ei saa. Tarkuse taganõudmine kestab terve elu.

Toitumise juures käsitleme menüü teemat, toiduvalikut, seda, miks piim ei pruugi olla just parim valik toiduainena, soja teemat käsitleme pikemalt, räägime taimsetest saadustest saadavate aminohapete kogustest ja võrdleme neid loomsete saadustega, kusjuures soja teema puhul käsitleme ka kaltsiumi paradoksi, ehk seda, miks soja jätab kaltsiumi organismi alles ja piim, liha, kala ja munad viivad seda rohkem välja, kui organismile annavad.

Siis vaatleme tervisliku menüü koostamise võimalusi, õlide kasutamist toidus ja toiduvalmistamisel ja neid asju, mis tuleks menüüst välja visata.

Vähivastased taimed meie loodusest

Seejärel käsitleme raamatus väetaimi, mis meil esinevad ja millised on maailmas tuntud kui võimsad vähivastased vahendid. Raamatus jätkub taimedele keskendumine ka hiljem. Lisaks kirjeldame raamatus hobiaiandust kui inimeste elupäästjat, sest kauplustest toitu ostes riskime me palju enam oma tervise kihvakeeramisega, kui enda aiast kõike korjates.

80 tuhat kemikaali meie igapäevaelus

Neurokirurg dr. Sanjay Gupta oli ennem CNN-is meditsiinialane korrespondent – ta on kirjutanud artikli, mida siin peatükis olen refereerinud.

Dr Gupta sõnul on tootmises jm kasutusel olevast ligikaudselt 80 000 kemikaalist testitud vaid 200 ja ainult viis neist on keelatud. Ja meie oletame, et vahikoera rolli mängivad huvigrupid ja valitsus on kindlaks teinud meie igapäevaelus liikuvate kemikaalide turvalisuse. Ei saa ju öelda, et kõik kemikaalid on halvad. Ja jällegi on hämmastav, kui vähe me sellest tegelikult teame.

Dr. Gupta lisab: „Ärge eksige, sest liiga hiline asjadest teadasaamine võib olla metsikult ohtlik. 1940. aastatel kinnitati, et DDT on kahjutu nii loomadele kui inimestele. Reklaamid näitasid, kuidas koduperenaised pritsisid seda rõõmsalt mööda kodu laiali, nii sohvadele kui isegi koertele. Tänapäeval on DDT Ameerikas keelatud. Pahatihti avastamegi, et kemikaalid, mida me oleme pidanud kahjututeks, ei ole seda kaugeltki mitte.“

Seega tasub süüvida ka sellesse teemasse.

Naatriumglütamaadist kui vaiksest tapjast

Naatriumglütamaati esineb paljudes toitudes ja see tapab aegamisi miljoneid inimesi. See on ohtlikum kui alkohol, tubakas ja isegi paljud keemilised ravimid. Ja tõenäoliselt hiilib ta isegi praegu ringi teie köögikappides. Mis on see kahjulik aine nii levinud ja miks seda on lubatud toiduainetööstuses kasutada? Me ei aimagi, kui laialt see on levinud, sest seda on lubatud peita erinevate nimede taha. See aine on mononaatirumglutamaat ehk naatriumglutamaat (tähistatuna E621). Raamatus räägitakse sellest, kuidas see näiliselt soola moodi aine teie aju ja tervist kahjustab ja mis on selle aine teised salajased nimetused. Nii saate ennast selle eest kaitsta.

Foto: swmeat.com
Foto: swmeat.com

Kunstlikud magustajad – aspartaamiga eesotsas

Kunstlik magusaine aspartaam on meilegi tuntud, kuna seda leidub paljudes karastusjookides, närimiskummides, vitamiinitablettides ja varjatud kujul isegi mõnedes beebitoitudes. Teisalt aga ei tea vast enamik meist, et selle pealtnäha süütu aine taga on palju pahandust. Tundub, et Eestis ei tea sellest ei maaletoojad, apteekrid ega poemüüjad. Samuti ei näi see huvitavat tervisekaitset, kuigi peaks.
Aspartaam on selliste brändide taga nagu NutraSweet, Equal, Spoonful ja Equal-Measure, millest meil on ehk enam tuntud esimene. Aspartaami leiutas juhuslikult 1965. aastal James Schlatter (G. D. Searle Company keemik), kui ta katsetas mädapaisevastast ravimit. Aspartaam lubati kuivainetes kasutusele võtta 1981. aastal ja süsihappegaasiga karastusjookides 1983. aastal.
Aspartaam on turul olevatest toidule lisatavatest ainetest kõige ohtlikum. USA toidu ja ravimite assotsiatsioon (FDA) on aspartaami arvele kandnud ligemale 75% kõigist registreeritud tervisekahjustustest. Lugege raamatust edasi selle aine kahjulikkusest ja millest ta koosneb. Hämmastav, aga selline see on.

Süsivesikute rollist vähiteemas

Süsivesikud aitavad varustada energiaga meie keha, eriti aju. Samas on üht tüüpi süsivesikud väärtuslikeks terviseedendajateks, teised aga kahjustavad meie tervist.
Tervislikke süsivesikuid leidub värsketes aed- ja puuviljades, marjades, kaunviljades, pähklites, seemnetes ja töötlemata täisteraviljades. Need annavad organismile energiat, vitamiine, mineraale, vett ja mitmeid tähtsaid taimseid kemikaale. Lisaks on need peamised kiudainellikad, mis tasakaalustavad veresuhkru taset ja hoiavad seedesüsteemi töökorras.
Väheväärtuslikud süsivesikud (valge suhkur, valge rafineeritud jahu, valged pastad, valge riis ja kontsentreeritud puuviljamahl jms) on nende loomulikust olekust ümber kujundatud rafineeritud versioon, mis säilib kauem, näeb puhtam välja, on mugavam kasutada ja maitseb tihti ka magusamalt. Seda tüüpi süsivesikud on kaotanud enamiku oma toiteväärtusest. Need kõigutavad veresuhkru tastasakaalu ja loovad vähirakkude jõudsaks kasvamiseks vajaliku keskkonna. Lisa lugege kahtlemata raamatust.

Dr. Jaan Suurküla vähi teemast

Eesti soost Rootsi arst dr. Jaan Suurküla on tuntud just selle poolest, et ta on ainus eestlasest ajurveeda arst. Ajurveeda on maailma kõige vanem enesetervendamise teadus. Dr Suurküla on õppinud Göterborgi ülikoolis meditsiini, süvenedes lähemalt inimeste vananemise teemasse. Ta töötas aastaid ABB firma arstina, ravides ja aidates paljusid. Hiljem hakkas ta tegutsema ajurveeda valdkonnas ja töötas Saksamaal Bad Emsis asuvas ajurveeda kliinikus. Raamatus vaatame, mida dr Suurküla on öelnud kurkumi ja D3-vitamiini ning samuti vähirakkude hävitamise kohta nälgimise ja aluselise keskkonna tekitamise abil.

Immuunsuspuudulikkuse sündroomist

Me oleme kõik kuulnud autoimmuunhaigustest ning HIV/AIDSi kohta. Kuid immuunsuspuudulikkuse haigusi on tegelikult palju enam. Nende põhjuseid ei teata sageli ja need pole laiema avalikkuseni jõudnudki. Kuid alati on parem olla teadlik sellest, mis teid ees ootab, kui teile pakutakse haiguste ärahoidmiseks vaktsiine. Ka vähk on liigitatud autoimmuunhaiguste nimekirja, sest et seda põhjustab tihti immuunsüsteemi kaitseliinide lammutamine varasema agressiivse või eksliku diagnoosiga kaasneva vale raviga.
Teadlased on leinud, et näiteks emakakaelavähi ja teetanusevastased vaktsiinid põhjustavad sääraseid autoimmuunhaigusi. Üks viimaseid tehnoloogiaid, mis on vaktsiini tootmisel kasutusele võetud, kasutab vaktsiini abiainena teatud halvaloomulise bakteri väliskesta vesiikuleid (outer membrane vesicles – OMVs), mis matkivad inimkehas normaalselt leiduvaid fosfolipiide. Sellest kõigest saate lugeda antud peatükist.

Mis vahe on healoomulisel ja pahaloomulisel kasvajal?

Healoomulised kasvajad ei ole vähkkasvajad. Neid võib eemaldada ja enamikul juhtudest ei tule need enam tagasi. Healoomulise kasvaja rakud ei levi keha teistesse osadesse.
Pahaloomulised kasvajad on vähktõvelised ja koosnevad kontrollimatult paljunevatest rakkudest. Neis kasvajates olevad rakud võivad tungida lähedal asuvatesse kudedesse ja levida teistesse kehaosadesse. Vahel liiguvad rakud vähialge piirkonnast eemale ja levivad teistesse organitesse ja luudesse, kus nad jätkavad kasvamist, moodustades seal järgmise kasvaja. Seda tuntakse metastaasi ehk teisese vähi nime all. Metastaasid kannavad algse vähipiirkonna nimetust edasi, näiteks kutsutakse maksa levinud kõhunäärmevähki ikka kõhunäärmevähiks.
Samas on paljud teadlased ammu avastanud, et kuigi vähk võib avalduda organites erinevalt, on see tegelikult vere kaudu liikuv nähtus ja põhjus võib asuda hoopis mujal. Selles peatükis käsitleme nii healoomuliste kui pahaloomuliste kasvajate vorme ja nimetusi ja muud sellega seonduvat.

… jätkub (2 ja 3 osa)

Tervist ja rõõmu soovides,

Enn Kaljo

Raamatu autor

Soovid Hingepeegli tegevust TOETADA?
IGA KOLME KUU TAGANT: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened.
Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.

Seda saad teha siin ja võtab vaid hetke. Täname!

2 KOMMENTAARI

  1. vale koht küll, järgmine MMA juttude raamat.
    väide 1) “Dr Gupta sõnul on tootmises jm kasutusel olevast ligikaudselt 80 000 kemikaalist testitud vaid 200 ja ainult viis neist on keelatud.”
    valeinvo, umbes sama uuring et piim on ohtlik.
    väide 2)
    “Naatriumglütamaati esineb paljudes toitudes ja see tapab aegamisi miljoneid inimesi. See on ohtlikum kui alkohol, tubakas ja isegi paljud keemilised ravimid. ”

    carboxylate anion glutamate is an important excitatory neurotransmitter that plays the principal role in neural activation.[4]


    Glutamate is found in tomatoes, Parmesan cheese, potatoes, mushrooms, and other vegetables and fruits.[1]
    ….
    ….
    Consumption and manufacture of high-salt and high-glutamate foods, which contain both sodium and glutamate, stretch back far longer, with evidence of cheese manufacture as early as 5,500 B
    ….

    Kuradi MMA tegelased. Pseudoteadlased. Enne kui väida midagi tuleb pointida teadusartikklitele.

    Teadusuuringutes on olemas terminoloogia. LD50, ehk kui suurt kogust on vaja 1 keha kg kohta et sa 50% tõenäosusega sureks.
    Mõned näited:
    vesi = 90000mg/kg
    Naatriumglütamaat = 15800 mg/kg
    etanool = 7060 mg/kg
    Söögisool = 3000 mg/kg
    kaaliumtsöaniid = 5 mg/kg

    Kui 80kg inimene suudab endale mingi valemiga 1,5kg seda KORRAGA sisse süüa siis jahm, vb viskab luti nurka 50% tõenäosusega. lihtsam on 1 tassitäis puhast piiritust sisse kallata või 1 suppilusikatäis soola.

    Ilmselgelt on tegu pseudoteadlase juraga et enda raamatut müüa ja elatist teenida sest muud ei oska.

JÄTA OMA VASTUS

Palun lisa oma kommentaar
Palun sisesta oma nimi