6Lõikuskuu vaimne tähendus
Kui looduses tähendab lõikusaeg kevadel külvatu ja suvel kasvatatu kokku kogumist, siis sama kujundit saab kasutada ka inimese enda elu vaatlemiseks.
- Mida oled ise selle aasta jooksul külvanud?
- Mille eest oled hoolitsenud?
- Mis on vahepeal kasvanud ning mis hakkab nüüd lõpuks vilja kandma?
Lõikuskuu sümboolika keskmes on ühe tsükli täitumine. See on aeg, mil pilk ei ole suunatud enam ainult sellel, mida tahame järgmisena saavutada. Enne uute eesmärkide poole tormamist tasub hetkeks peatuda ja vaadata, kuhu oleme juba jõudnud. Mõnikord oleme nii keskendunud järgmisele sammule, et ei märkagi enam läbitud teekonda. Üks eesmärk täitub ning juba otsime järgmist. Üks raskus saab ületatud ning mõtted liiguvad kohe järgmiste probleemide juurde.
Lõikuskuu tuletab meelde, et tuleb osata märgata ka juba saavutatut. Mis ei tähenda üksnes suuri võite. Saak võib olla ka midagi palju vaiksemat. Selleks võib olla piir, mille lõpuks seadsime; otsus, mille julgesime langetada või vastu võtta; suhe, mida oleme tervendanud või harjumus, millest oleme loobunud. Mõnikord võib saagiks olla hoopis taipamine, et miski, mida kunagi väga tahtsime, ei olegi meile enam oluline. Mõista tuleb ka seda, et kõik viljad ei pruugi alati olla nähtavad. Mõned neist kasvavad meie sees.
Just seetõttu kuulub Lõikuskuu juurde nii loomulikult ka tänulikkus. Sügisene saagikoristus tähendas kunagi väga otseselt seda, et inimene nägi enda ees kevadel ja suvel tehtud töö vilju ja tulemust. Alles siis, kui saak oli kokku kogutud, sai päriselt vaadata, mida aasta oli heldelt jaganud ja mida mitte.
Sama võime teha ka oma eluga.
- Mida on see aasta sulle juba andnud?
- Kes on sind toetanud?
- Millised kogemused on sind kasvatanud?
- Mida oled õppinud ka neist olukordadest, mida sa ise poleks kunagi valinud?
Tänulikkus ei tähenda, et peaksime kõike juhtunut heaks kiitma. Pigem tähendab see võimet märgata, mis on kõige kogetu kaudu meie ellu tekkinud ja meis endis muutunud.









































