Hirmud mis need on ja kust nad tulevad?

Paljudele inimestele on väga omane üks tunne, mida tunda ei taheta - hirm. Ometigi kiputakse päeva jooksul kartma, muretsema ja hirmu tundma mitmeid kordi ja seda kõike enesele teadvustamata. Küll kardetakse, et jäädakse kuhugi hiljaks, muretsetakse, kas jõutakse endale püstitatud ülesandeid ning eesmärke täita ning tuntakse hirmu uudistes kajastatud teemadest vms negatiivsest.

8
5501

Kuigi hirm on kõigile igapäevane kaaslane, teatakse temast nii vähe. Hirmu peetakse suureks nõrkuseks. Tihti kuuldakse ütlust: “Hirmu ei tohi tunda ja hirmust peab üle saama!” Nii õpitaksegi oma hirme peitma, ignoreerima, neile vastu seisma, varjama ning  alla suruma.

Hirmud

Endale peab aru andma, et hirmu tundmine ei ole negatiivne või halb. Kõik tunded on võrdväärselt vajalikud ja ka neutraalsed. Eluterve hirmu eesmärk on tegelikult inimest kaitsta nii füüsilise kui psühholoogilise ohu eest. Kui hirmu ei tuntaks, siis ei saaks inimesed ka ekisteerida. Hirm on tihtilugu just see alalhoiuinstinkt, mis keelab end vigastada või kasvõi kuskilt katuselt alla hüppamast. Hirm on hoiatajaks, justnagu paneks keegi käe õlale ja ütleks: “Stop, ära tee seda!” või “Stop, ära mine edasi!”

Hirm paneb liikuma

Nii kummaline, kui see ka ei tundu, siis hirm on ka liikumapanev jõud. Hirmust võib inimene, tänu adrenaliiniltulvale, kiiremini jooksma või kõrgemale hüppama hakata.  Selleks, et elus püsida, on hirmu tundmine isegi vajalik. Inimkeha on väga intelligentne ning hirm on sinna nö sissekodeeritud juba aegade algusest saadik. Kõik inimkeha funktsioonid ja instinktid on äärmiselt vajalikud elus püsimiseks.

Foto: Privacy Choice Blog
Foto: Privacy Choice Blog

Hirm võib olla nii suurim sõber kui ka vaenlane. Hirm on nagu elus tuli, kui osatakse teda kasutada, siis on ta kasulik, kui aga kasutada ei osata, siis hävitab ta enese ümber kõik.

Kuna hirm on suurimaid liikumapanevamaid jõude, siis kõgie enam manipuleeritakse inimesi just hirmuga. Kogu elu ja ka ühiskond on rajatud hirmule, enamasti küll libahirmule, ehk tegemist on hirmuühiskonnaga. Enamik hirme on meedia poolt kujundatud, et tähelepanu kõrvale juhtida oluliselt. Ja hirme hakatakse inimestele sisse juurutama juba maast-madalast ning neid hakatakse üksteisega seostama: Kui ei õpi, saad kehvad hinded; kui ei tööta – siis ei saa raha, kui pole raha, siis pole toitu ega riideid, mida selga panna; kui pole toitu ja riideid, siis surrakse nälga või külmutakse.

Tihtilugu süstitakse inimestesse erinevaid hirme

Foto: Horror Inc
Foto: Horror Inc
  • hirme toitumise, ravimite ning vaktsineerimise osas, et kui ei vaktsineerita, sööda seda teist või kolmandat kasulikku või ei võeta ravimeid/toidulisandeid, siis jäädakse haigeks või isegi surrakse
  • suur hirm surma ja ka haiguste ees
  • hirm oma eluga hakkama saamise ees
  • hirm selle ees, mida teised arvavad
  • meeletu hirm teistest erineda ja teha midagi teisiti kui teised – kanda riietust, soengut või isegi toituda nii, mis ei vasta “normidele”
  • kardetakse, et ei võeta omaks või ei armastata ja ka kardetakse saada halvakspanu osaliseks
  • suur hirm hülgamise või naeruvääristamise ees
  • tuntakse hirmu oma tuleviku ees ning kardetakse muutusi
  • tuntakse hirmu nii suhtlemise, esinemise, läheduse ja ka üksiolemise ees
  • kardetakse pidevalt midagi või kedagi – teadmata, mis see on
  • kardetakse midagi teha või tegemata jätta
  • muretsetakse raha, asjade, sõprade, hea välimuse, kogemuste, tarkuste, vaimsuse puudumise pärast, et seda kõike on vajaka

Kardetakse, et kui kõik või isegi mõned üksikud eelpool nimetatud asjadest, omadustest on puudu või pole piisavalt, siis ollakse väärtusetud, nõmedad, rumalad ning ei sobituta “ühiskonda”.

Hirmude toitmine

Foto: Love Science
Foto: Love Science

Tihtilugu ei pruugita isegi aru saada, et hirmud, juhivad elu igal sammul. Inimene võib olla hirme täis, ilma et ta ise sellest arugi saaks, endale seda teadvustaks või märkaks. Tänu sellele kiputakse oma hirme toitma läbi erinevate tegevuste nagu:

  • võistlemine
  • hindamine
  • idealiseerimine
  • perfektsionism
  • sõltuvustes olemine nagu uudised, toit, seks, alkohol, tubakas, narkootikumid, jms
  • pidev muretsemine

Tihti ei saada sellest aru, et pidev muretsemine, hirm ning kartus viib sterssi ning depressiooni, ärevushäirete ning paanikahoogudeni. See kõik aga õõnestab elukvaliteeti ning paneb sind tundma end lootusetult ning õnnetult ja tihtilugu ka lõksus.

Hirmude erisus

Foto: Kelly Tan
Foto: Kelly Tan

Kuna inimestel on palju erinevaid hirme, siis on oma hirmude tuvastamiseks tuleb endale selgeks teha, milline see hirm ning kust ta pärit on – ehk miks tema sind ja sina teda teenid? Tuleb osata oma hirme õigesti tõlgendada ning tegutseda sellele vastavalt. Tuleb osata eristada, milline neist hirmudest on:

  • instinktiivne (sisetunde, hinge, universumi poolt saadetud)
  • emotsioonipõhine
  • milline ja miks pärineb minevikust
  • milline on meedia-/massipsühhoos
  • milline tuleb enesest ning miks ja kelle/mille poolt on ta sinna sisestatud
  • milline ei lase rahulikult oma elu elada
  • milline aitab teha paremaid ja õigemaid valikuid

 Mida oma hirmudega peale hakata?

Foto: Kelly Tan
Foto: Kelly Tan

Kui hirme ignoreerida, siis võidakse leida end olukorrast, kus olla ei taheta ning kahetsetakse, et oma sisetunnet kuulda ei võetud. Samas, kui vältida hirmutavaid olukordi, siis võivad need veelgi enam süveneda. Kui suruda hirmud alla, siis kipuvad need veelgi enam kasvama ja võivad kulmineeruda sisemise plahvatuse või kellegi või ka enda süüdistamisena. Hirm on justkui vähk, mille vastu võideldakse, aga mida rokem seda kiiritada, seda jõulisemalt ta tagasi tuleb. Kui oled hirmud enese eest vaka alla peitnud, siis jälgi oma sisetunnet, see ei valeta sulle kunagi!

Hirmunud inimene ei suuda lõdvestuda, ta on pidevalt pinges nind ei oska/suuda enam tegevusetult olla üksi oma mõtetega. Tihti kaitsevad hirmunud inimesed oma tõekspidamisi vahendeid valimata ja kipuvad tihti ka vaidlema. Nad kardavad, et kui nende tõekspidamised ümber lükatakse, siis ei jää neile enam midagi, millele nad toetuda saaksid.

Sammud hirmudest vabanemiseks

Foto: Kelly Tan
Foto: Kelly Tan

Et oma hirmudest jagu saada, pead sa:

  • neid esmalt enesele teavustama. Pane tähele, millised on sinu hirmud, kust nad pärit on ning miks ja mille pärast sa muretsed
  • siis neid aktsepteerima. See võib olla raske, aga püüa seda teha, alles nii saad vabaks. Võta oma hirmud omaks, ära pelga, salga ega peida neid – nad on osa sinust
  • kuula oma hirme. Nad ei jäta sind enne rahule, kui sa pole neid kuulda võtnud. Kui sa oma hirme kuulad, uuri välja nende algpõhjus; kas nad on pärit ebameeldivast minevikumälestusest, sinu isiklikest mõtetest või on keegi teine nad sinna istutanud; on nad tingitud sinu intuitsioonist, mis sind kõigest hingest õigele teele püüab juhtida
  • mõtle selle üle järgi, sest tihti pole asi selles, mis toimub sinu elus, vaid selles, kuidas sa kõigesse sellesse suhtud. Tihtilugu mõeldakse paaniliselt sellele, mida oma ellu absoluutselt ei taheta, aga need mõtted tekitavad hirmu. Seega vali meeldivad mõtted, nii ei jää ruumi negatiivsetele. Kui tabad end taas negatiivsetelt mõtetelt, ütle endale: “Stop, negatiivsed mõtted peast välja! See ei ole reaalsus!”, siis tunned, kuidas need vaikselt taanduma hakkavad ja kaovad. Kui tunned, et see ei aita, siis võib sind aidata kõige mustema stsenaariumi läbi mõtlemine, mis võib selles olukorras juhtuda. Vahest võid leida ka nii rasketest olukordadest väljatulekuks lahendi.
  • räägi oma hirmudest teistele. Kui sa oma hirmudest räägid, siis ei tundugi nad enam nii hirmsad, sest nad on toodud pimedast päevavalgele ja päevavalguses näed sa asju hoopis teise nurga alt. Tihti aitavad just sõbrad-tuttavad sul leida oma hirmudele positiivse lahendi.
  • hinga rahulikult. Kui tunned, et sul hakkab tekkima paanikahoog või ärevustunne, siis keskendu hingamisele – ikka sügavalt sisse ja välja. Eriti positiivselt mõjub kõhuhingamine, on äärmiselt rahustava toimega, sest pindmine (rinnakuga) hingamine muudab inimesed ärevaks. Vaata, kuidas väikelapsed hingavad kõhuga (täishinagmine), aga tihtilugu kasvades nende hingamine muutub pealiskaudseks, ehk hakatakse hingama rinnakuga. Võid proovida ka lõõgastavat hingamist – aitab rahuneda, lõõgastuda ning ka paremini uinuda
  • liigu palju värskes õhus ja looduses. Looduses uitamine maandab stressi ning ärevust, mõjub väga positiivselt närvisüsteemine ning tõstab tuju
  • mediteeri, sest meditatsioon aitab mõtteid vaigistada – vaata sügavalt enese sisse ja püüa aru saada, kust sinu hirmud pärit on. Kui sa ei oska/taha üksi mediteerida, siis võid kasutada erinevaid juhendatuid meditatsioone nii kodus audioversioonina kui ka gruppides
  • toitu tervislikult, sest paljud inimesed kipuvad oma hirme tuimestama rämpstoidu, magusa, uimastite, alkoholi vms. Jälgi, mida sa sööd ning kas sa üritad sellega midagi korvata. Toitudes tervislikult, on oma tundeid ja emotsioone raskem varjata
  • tunne elust rõõmu, sest hirm ei soovi elust rõõmu tunda, ta tahab sind maadligi suruda. Naudi elu ning tunne sellest täiel rinnal rõõmu
  • tegele meeldivaga, ehk sellega, mis sulle teha meeldib, ehk leia endale hobi(d), mis toidavad sinu hinge ning kus ei ole võistlemist, hindamist ega teisi pingeid ning ärevust tekitavaid allikaid. Sellised rahustavad tegevused võiksid olla jalutamine, käsitöö (kudumine, heegeldamine, tikkimine), kunst (maalimine, joonistamine), tantsimine, jooga jms.
  • usalda oma elu ja loobu kontrollimast kõike, sest kontrollimine tekitab tahtmatult pingeid, ärevust ning hirmu; ning fakt on see, et sa ei saa nagunii oma elus kõike kontrollida. Lepi sellega, et kõik ei ole alati sinu kontrolli all ning elus läheb tahes tahtmata nii nagu minema peab
  • ole tänulik selle eest, mis sul juba olemas on. Pidevalt soovides seda, mida sul veel ei ole, tekitab liigset sterssi
  • armasta südamest, sest armastus on hirmu vastand. Elu viib edasi armastus mitte hirm. Mida rohkem armastad ennast, oma elu ning teisi, seda vähem on himudel sinu elu üle kontrolli.

Soovid Hingepeegli tegevust TOETADA?
IGA KOLME KUU TAGANT: 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember, LOOSIME oma toetajate vahel tänutäheks välja suuremad ja väiksemad meened.
Tulgu iga sinu poolt jagatud energiapanus sulle vähemalt 10x tagasi, sest sellised on külgetõmbeseaduse reeglid.

Seda saad teha siin ja võtab vaid hetke. Täname!

8 KOMMENTAARI

  1. Jah, mul on ka oma hirm. Ma hakkan lausa värisema, vererõhk tõuseb, kui näiteks naabri kaks koera minu suunas tormavad ja jubedalt klähvima hakkavad. Vahel teevad nad seda järsku ja siis ma ehmatan nii hullusti, et hakkan neid vihaselt ära ajama. Kuidas ma saan sellest vastikust tundest lahti?

    • Siis tuleb endale selgeks teha, kust see hirm tulnud on ning millest see konkreetselt tingitud. Kui tagamaad selged, siis saab alles edasi tegutsema hakata.
      Esiteks koerad käituvad vastavalt inimese reaktsioonile. Kui te näete neid koeri juba kaugelt, siis hakkate ise enesele sisendama negatiivset tunnet nende vastu. Te ärritute ning teie keha hakkab eritama teatud feromoone, mille aga võtavad koerad oma ninaga üles. Nad tunnevad, et te olete hirmul või agressiivne – neil on oma lõhn ning nemad reageerivad vastavalt sellele. Kui te aga jääte rahulikuks, siis ilmselt ka koerad ei tee teist suurt välja. Kui hakata koeri vihaselt ära ajama, siis tema võtab seda rünnakuna ning muutub teie suhtes veel agressivsemaks. Loomad tunnetavad väga täpselt teie tundeid ning sellele vastavalt nad ka reageerivad.

    • Väga hea :D. Aga huvitav on veel see, et kui nad minu suunas jooksevad ja mina järsku seisma jään ja näpu püsti tõstan ja neid üksisilmi hüpnotiseeriva pilguga vaatama jään, teevad nad mõned haugatused ja lahkuvad.

JÄTA OMA VASTUS

Palun lisa oma kommentaar
Palun sisesta oma nimi