Enesearmastuse teaduslik taust
Kui inimese suhe iseendaga on halb, kannatab kogu tema elu. Ta ei hoolitse enda eest, ei sea piire ja ei usu oma väärtusse. Kõik see paistab välja ebakindlusena ja raskusena luua päriselt hoitavaid suhteid. Ühiskondlikult on siiski vastuvõetavam rääkida oma puudustest kui oma tugevustest. Oskusi ja andeid kiputakse pisendama, kuigi uuringud näitavad, et negatiivne enesetaju õõnestab otseselt tööalast edu.
Heaks näiteks on tööintervjuud. Inimesed, kes ei luba endal oma tugevusi tunnistada, hakkavad sageli sõnadesse takerduma just siis, kui neilt küsitakse, milles nad head on. Tänu sellele ei jäta nad endast tagasihoidlikku, vaid ebakindla mulje.
Tänapäevane teadus kinnitab, et enesearmastus ja enesekaastunne ei piirdu pelgalt hea tunde loomisega, vaid mõjutavad otseselt südame tervist, stressitaset, töövõimet ja karjääri kestlikkust. Neuroteadlased on leidnud, et enesekriitika asendamine toetavama sisekõnega aitab inimesel pärast ebaõnnestumisi kiiremini taastuda.
Pärast tööalast tagasilööki, olgu selleks näiteks edutamisest ilmajäämine, tähtaja ületamine või töökaotus, on enesesüüdistamine võrreldav olukorraga, kus rünnatakse tuletõrjujaid ajal, mil maja põleb. Nagu aru saad, siis see ei lahenda probleemi, vaid teeb olukorra veelgi hullemaks.
Uurimistulemused näitavad selgelt:
- Positiivsed afirmatsioonid ehk enesekinnitused avardavad mõtteviisi ja aitavad paremini näha võimalusi ning enda potentsiaali.
- Enesekaastunnet praktiseerivatel inimestel on väiksem risk südameveresoonkonna haigusteks ning nende veresoonte üldine seisund on parem.
- Kui on teada, et ees ootab mõni tööalane väljakutse, siis teadlik enese toetamine positiivse sisekõnega tugevdab sooritust ja vähendab ärevust.
- See, kuidas endaga pärast ebaõnnestumist räägime, määrab taastumise: kaastundlik sisekõne tõstab selle tõenäosust, negatiivne aga vähendab.
- Inimesed, kes usuvad endasse, liiguvad karjääriredelil kiiremini edasi kui need, kes endas kahtlevad.
- Regulaarne enesekaastunde praktiseerimine tugevdab empaatiaga seotud ajupiirkondi.
- See, kas me naeratame ja kuidas me seda teeme, mõjutab ühtaegu nii meie välist kuvandit kui ka sisemist enesetunnet.
- Empaatiat väärtustavad tööandjad kasvatavad püsivamat meeskonda ja sügavamat kuuluvustunnet.
