[quote_box_center]Kui tahad, et teised oleksid õnnelikud, ole kaastundlik. Kui tahad olla ise õnnelik, ole kaastundlik![/quote_box_center] – Dalai-laama
Tema pühaduse ütluses on tõde sees. Vaatamata levinud arvamusest, et iga inimese õnn sõltub ainult temast endast, sõltub see hoopis suhetest ja suhtlemisest teistega. Filosoofiadoktor ja psühholoog Lisa Firestone ütles Huffington Postile: [quote_box_center] Kui me hoolime teistest või meil on nende vastu tunded, siis tunneme ka ennast paremini. Me kõik tahame olla armastatud, aga tegelikult tekitab meis hea tunde armastus – osa sellest tundest paneb meid teisi inimesi rohkem armastama, soovima neile head, olla nendega lahke ning kaastundlik[/quote_box_center]
Vahest on raske öelda, kas inimene on kaastundlik või mitte, aga uuringud näitavad, et kaastundlikkust on võimalik kasvatada. Seega, kuidas saad sa öelda, kas sa oled kaastundlik või mitte? Altpoolt leiad kaheksa viisi tõdemaks, kas sa oled tõeliselt kaastundlik inimene või mitte.
1. Leiad endas sarnasusi teistega
Kaastundlikud inimesed teavad, mis tunne on olla õnnetu. Seega, neid samu kogemusi meeles pidades, arendavad nad endas empaatiavõimet teiste vastu, tehes selleks kas vabatahtlikku tööd või lihtsalt aidates teisi vastavalt oma võimalustele. Kindlasti oled sa märganud seda, et vahest on vaestel inimestel anda rohkem kui rikastel…
Firestone ütleb: [quote_box_center]Kaastundlikud inimesed elavad väljapoole, sest nad mõtlevad ja tunnevad teistele kaasa. Neil on võime tunda teistele kaasa ja seetõttu on nad sotsiaalselt ühendatud[/quote_box_center] Tuleb välja, et selle taga on teadus, miks me tunneme kaasa inimestele, kellega oleme olnud elu jooksul nn “ühes paadis”. Üks pisikene uuring näitas, et inimeste kaastundlikkus kasvab, kui ta avastab, et tal on abivajajaga ühiseid jooni. Filosoofiadoktor David DeSteno kirjutas The New York Times´i: [quote_box_center]Mida need tulemused näitavad, et kaastunne, mida teiste vastu tunneme, ei ole ainult funktsioon, mis neid tabab: kui inimene tabab ära, et tal on ohvriga ühiseid jooni – olgu need kui tühised tahes – on kaastunne, mida abivajaja vastu tuntakse, kordades suurem kui siis, kui ühiseid jooni pole täheldatud.[/quote_box_center]
2. Sa ei pane rõhku rahale
On teada, et rahaga ei saa osta õnne, siis vastavalt California Berkley Ülikooli uuringu järgi, ei saa rahaga ammugi osta kaastunnet. Ühes uuringus leidsid teadlased, et inimestel, kes on üles kasvanud kõrgemas sotsiaalses kihis, on empaatiavõime vähenenud. Need tulemused toetuvad varasemale uuringule, mis näitas, et kõrgklassis kasvamine mõjutab negatiivselt inimese võimet pöörata tähelepanu teiste inimeste vajadustele nendega suhtlemisel.
3. Käitud kaastundlikult
Firestone ütleb, et kaastunde peamine komponent on rõõm andmisest, sest sa saad sellest ise ka tagasi. Ta selgitab: [quote_box_center]Kui me teeme midagi, mis on teiste suhtes hooliv ja armastav, siis saame selle teo käigus tunda vastuarmastust.[/quote_box_center] See on ka põhjus, miks kaastundlikud inimesed tegutsevad oma lahkusest, olgu selleks vabatahtlik töö või on muul moel abivajajale toeks. Üldiselt on nad ka palju õnnelikumad. Veel ütleb ta: [quote_box_center]Kui sa lähed tegema heategu samal ajal sealt õnne oodates, ei ole sa poolt nii õnnelik, kui teed seda lihtsalt suuremeelsusest.[/quote_box_center] Paraku on nii, et hedonistik eluviis õnne toomiseks ei tööta enamiku inimeste jaoks.
4. Oled enda vastu kena
Enese vastu kena ja kaastundlik olemine on peamine võti olemaks tõeliselt kaastundlik inimene teiste vastu. Firestone ütleb: [quote_box_center]Raske on tunda midagi teiste inimeste vastu, kui me ei ole enda vastu kenad ega armasta ennast.[/quote_box_center] Firestone´i arvates on enesearmastuse praktiseerimine pisut erinev enesehinnangust, lisaks on eluliselt tähtis maha jätta oma halvad harjumused. Me võime tihti mõelda, kuidas muuta oma halba käitumist ja kütame end sellega üles. Esimeseks sammuks halvast käitumisest loobumiseks on olla enda vastu kena. Siinkohal tõestab seda ka teadus, kus California Berkley Ülikooli uuring näitab, et need inimesed, kes on enda suhtes head ja kaastundlikud, on rohkem motiveeritud parandamaks ennast ning pürgima oma eesmärkide poole.
5. Õpetad teisi
Kaastundlikud inimesed ei hoia oma teadmisi endale, nad on altid teisi abistama ning jagama oma teadmisi teistega. Movitatsioonikõneleja Jen Goover räägib, et see on soov, mis peitub kõigi empaatiliste harjumuste juurte all. [quote_box_center]Tõeline kaastunne on olemas, kui sa suunad, annad oma jõu ning tarkuse edasi teistele. Alles nii näed, kes sa tegelikult oled ja elad suurema võimsusega ning ei oota midagi vastutasuks.[/quote_box_center] Tõeline arm on olemas, kui “õpetaja” mõistab, et tõeline kingitus oli hoopis neile – et nad saaksid õpetada teisi.
6. Oled teadlik
Kaastunde momendil paned sa ennast hetkeolukorda. Kaastundlikud inimesed ei kuula ega “mängi” sellel hetkel oma nutitelefonidega – nad on selles momendis kohal ja pakuvad oma empaatiat ning abi neile, mis/kes on nende ees. See teadlikkus on äärmiselt oluline, sest see võimaldab sul keskenduda teistele, mitte oma mõtetele. Firestone selgitab: [quote_box_center]Teadlikkus võimaldab meil arendada erinevaid suhteid meie tunnetega. Tunded ja mõtted võivad esile kerkida, aga teadlikkusega saame omamoodi näha, kustpoolt need tuuled puhuvad. Eriti oluline on mitte takerduda oma mõtetesse.[/quote_box_center]
7. Sul on kõrge emotsionaalne intelligentsus
Inimestel, kellelt on võetud kaastunne, näivad emotsioonitud, justkui koos kaastundega oleks neilt võetud ka emotsioonid. Firestone seletab:[quote_box_center]Osaliselt on see justkui nii, et sul on võimalik näha seda, mis toimub sinu ning teiste inimeste peas. Mida kõike me suudaksime korda saata teiste heaks, kui me suudaksime rohkem kaasa tunda.[/quote_box_center] Kui sa oled emotsionaalselt intelligentne, siis on sul ka kõrgem moraalitunnetus ja sa tahad teisi tõeliselt aidata – mis aga on empaatia puhul elulisest tähtis. Firestone seletab: [quote_box_center]Kaastundlikud inimesed mõistavad, et teistel inimestel on suveräänne mõttemeel ja nad näevad maailma teisiti, kui sina seda näed. Meeles tuleb pidada seda, et siinkohal pole olemas õiget ega valet.[/quote_box_center]
8. Oled tänulik
Tehes midagi, mis paneb meid särama ja end hästi tundma – paneb mõned inimesed mõtlema, et me käitume isekalt, samas aitab just see tegevus meil teistega paremini käituda. Üheks selleks viisiks on olla positiivne. Olenemata sellest, kas oled võtnud oma ellu palju kaastundlikke tegevusi või mitte, on tõenäoline, et oled olnud vähemalt korra või paar hoopis vastuvõtja mitte andja rollis. Kaastundlikud inimesed mitte ainult ei tunnista, et need heateod olid tehtud neile, vaid nad on ka selle eest tänulikud. Ainuüksi heateo tegemine teistele muudab meid õnnelikuks ning see kõik muudab meid rohkem hoolivaks ning armastavaks teiste suhtes.
Allikad: ASPS, The New York Times, Huffington Post, 2, 3, Sage Journals, Scientific American
