Paljud meist on “teel”. Teel õnne, rahulolu, enesearmastuse ja elu meelepäraseks elamise poole. Kes käib koolitustel ja loengutes, osaleb webinaridel, kes “neelab” raamatuid, et ravida oma hinge ja ihu, saada aru mis ja miks on viltu ja kuidas saada muredest priiks.
Teil kõigil on sel teel loendamatuid tagasilööke. Te teete omaarust kõik nii, kuis peab, aga ikka ei tule soovitu välja või nii välja nagu omaarust soovisite. Üheks soovituseks on see, et pange oma tegevus samm-sammult detailselt kirja. Ja järgige seda, mitte ärge tehke käigu pealt muudatusi, mida te kirja ei pane! Kui soovitud tulemust ei tule, vaadake üle, kus võib viga olla.
Soovisite töökohta, kus saaks hullult head palka ja kolleegidega super suhted. Aga siis ühel päeval tunnete, et varisete või kokku, sest koju teid polegi enam eriti jõudnud. “Ma ei saanud, mis ma tahtsin!”. Hmm. Palka ja häid suhteid sai soovitud, aga kas keegi soovis siis ka kindlat töökoormust või määras piiri, millest üle ei või minna? Uups, läks meelest? Ei tulnud selle pealegi? Vot – vot… soovimisel peab olema väga detailne ja täpne!
Soovisite unelmate kodu: kaunis maja, kaunis ümbrus, lastele turvaline, ülalpidamine jõukohane…. Aga kuhu te selle maja soovisite? Pärapõrgusse? Või oli meeles ikka täpsustada, kas linna või maale, kui kaugele linnast, kas tagavaravariandina ühistranspordi abil tööl käimine ka oluline on? Häid suhteid naabritega oskasite tahta, või võib ka Pearu ja Andrese maadejagamine päevast päeva käia? Või Tatika ja Vesipruuli “Sinu aeda, sinna aeda, kõrgemale, kaugemale!”?
See on üks nüanss tagasilöökidest.
Teine ja kiiremini tulev on aga teie lähedastelt. Sellelt, kuidas nemad hakkavad suhtuma muutustesse, mis teie ja teie suhtumistega toimuvad. Nad ei pruugi endale teadvustadagi, et ja mil määral see neile korda läheb või et nad sellele kuidagi valulikult reageerivad.
Ühed kilkavad teiega rõõmust kaasa, aga sinna juurde lisavad omavahelises vestluses manitsuse: “Aga ole ikka ettevaatlik ja ära liiga palju looda, vaata kui ikka miskit välja ei tule, oled pärast õnnetu!” – ehk energeetilisel tasandil nad peaaegu et kustutavad teie poolt esitatud soovi, igal juhul sellist laadi hoolimine ja kaastunne mõjub teie pürgimusi nõrgestavalt, nii et peate oma soove laadima uue energia ja positiivsusega, et sel oleks lootust täituda. Seetõttu ongi targem suu pidada, kui midagi soovite. Soovige, proovige ja kilgake teistele alles siis, kui õnnestus. Kõik teile suunatud mõtted stiilis “aga kui ikka ei õnnestu, ole ettevaatlik, see ei saa sul õnnestuda, ära riski, pärast kahetsed veel” – on kui vesi teie soovide lõkkesse. Kui teie lähedased ei suuda teid teie pürgimustes toetada ja olla teie soovi suhtes positiivsed, siis ärge neile oma soove avaldage enne, kui edu käes.
Teised aga… ärge imestage, kuidas inimesed hakkavad aru saama sellest, mida te räägite või kirjutate.
Te annate ülevaate oma edusammudest, kirjeldades, milliste raskustega olete silmitsi seisnud, millest olete läbi tulnud (ja te tunnete ise selle üle meeletut uhkust!), mainite, et veel veidi ja ees seisab puhkepaus enne järgmist etappi… – loogiline oleks oodata õnnitlusi ja kiitusi, et tubli, edu!, eks? Aga teie ärge imestage, kui sellest osatakse välja lugeda seda, et te kurdate ja kaebate oma raske elu ja koorma üle, teile tuuakse kui kuu pealt kukkunule näiteid, et aga vaata, millest see läbi tuli või mida nood on teinud ja see, millega sina hakkama said, pole üldse midagi erilist. Teid hakatakse võrdlema teistega. Ärge libastuge ilmas sel teel! Võrrelda ühte teisega on rumalus. See teine pole ju teie elu elanud, ei oma teie ihu, tervist, vaimseid ega füüsilisi võimeid! Sama hea on võrrelda pingviini pääsukesega – mõlemad on linnud ja mustvalged. Võiks ju ilkuda pingviini lennuoskuse ja paksuse üle või naerda välja pääsukese, kes külmub surnuks aladel, kus pingviinid elavad… aga mis mõte sel võrdlusel oleks? Nii et ärge laske end loksutada võrdlusspetsialistidel. Nad ei pruugi ise arugi saada, et neid on muutnud ärevaks teiega toimuvad muutused, mille üle nad võibolla kadedadki on.
Mida iganes te ei ütle või kirjuta, nad ei lähtu sellest, vaid lisavad igale mõttele oma emotsiooni ja suhtumise ja hakkavad teie kallal võtma sellest lähtuvalt. Teie võite kirjutada uhkustundega hinges, et vaata millega ma hakkama sain (pole kunagi varem midagi sellist suutnud! – aga oled sellest juba varem kirjutanud, ei hakka siin seda enam kordama) – aga nemad lisavad sellele oma tunded ja siis kuulete, kuidas te hädaldate,. kaeblete või teete ei tea mida, mille peale te pole osanud tullagi, et keegi midagi sellist oskaks välja lugeda. Aga nad teevad seda! Te märkate postitust, kus nt loomapäästmine sai õnneliku lõpu. Teil on kiire, panete laigi – tore ju, et hästi lõppes! Ja – siis tuleb kommentaar, et ahaa, teile meeldib siis see, kuidas loomi väärkoheldakse, jah? Ise pidasid ju silmas õnnelikku lõppu…! Mida aktiivsemalt oled oma mõttemaailma muutmisega ametis, mida ägedamalt muutmiste ja muutustega tegeled, seda enam on sellist ägedat suhtumist ja valearusaamu, valestimõistmisi, reaktsioone. Ärge võtke seda hinge, see on paraku edasimineku kaasnähtus!
Sellele lisaks on need, kes ongi kadedad ja kes saavad sellest ise väga hästi aru. Nad ei usu aga viisi, mil moel olete jõudnud sinna kus olete, nad ei vaevu ise püüdmagi, aga oluline on see, et teil ei läheks hästi. Nende eesmärgiks on teid tagasi “alla” kiskuda, sinna, kus te olete sama õnnetu, masenduses, närvis nagu nemadki. Mida iganes, peamine, et teil ei läheks paremini kui neil, siis on hästi! Need inimesed on vähemalt osad neist, kes näilise hoolivusega loevad teile peale sõnu, et oled sa ikka kindel selles mida teed; vaata ette; ega selles midagi head küll pole, kahtlane värk; mina sinu asemel küll sellega ei jamaks – jne.
Teel olles on üheks olulisimaks asjaks see, et teie ümber oleks teid toetav meeskond. Kõik need, kes kõhklevad, kahtlevad, ei usu teisse või teie valikutesse, külvavad teisse umbusku, hirmu – kõik need on teie õnne ja edu õõnestajad. “Tänu” neile ei pruugi teie soovid täituda, kui te ei suuda üle olla nendepoolsest negatiivsusest ja hoida oma soovide energiataset täitumiseks vajalikul kõrgusel.
Sellega seoses: ärge vaadake telekast ega netist vägivalda, vaenu, kurjust, hirmu külvavaid uudiseid, saateid ega filme. Ärge laske omale pähe istutada negatiivsust ja igasugu ajupesu ja jama. Ärge vaadake isegi mitte vägivaldseid multikaid või seebikaid, kus käib pidevalt mingi ussitamine ja selja taga teistele jamade kokku keetmine. Hoidke oma meeleolu üleval. Vaadake loodusfilme, jalutage looduses, kuulake linnulaulu, käige võimaluse korral spas, ujumas… ja viibige koos nendega, kes on teiega koos kas juba tulnud või valmis tulema läbi tule, vee ja vasktorude.
Kõige lõpuks, aga mitte vähem olulisena tahan öelda, et ärge andke alla, ärge lööge käega, loobuge, jätke katki! Edu võib olla vaid sammu kaugusel, kui pillid põõsasse viskate!
Tuult tiibadesse!
