Volbriöö, kui müstiline kevadpüha

Volbriöö jõudis Eestisse suhteliselt hilja, alles 19. sajandi paiku. See levis siia peamiselt rannarootslaste kaudu, kes elasid Lääne-Eesti rannikualal ja saartel. Nende jaoks oli see kevadine püha juba tuttav ning loomulik osa aastaringist. Nii hakkasid ka siinsed inimesed seda tava tasapisi üle võtma. Algul levis komme edasi ranniku, seejärel üha enam edasi ka sisemaale ning ühel hetkel sai sellest üle Eesti levinud tava.

Lisaks on Eestil sajandite pikkused sügavad sidemed saksa kultuuriga, kus baltisaksa mõju ulatus nii linnaellu, haridusse kui ka igapäevastesse kommetesse ja tavadesse. Volbriöö nimetus ja paljud sellega seotud lood ja tavad on otseselt seotud saksa Walpurgise öö traditsioonidega, kus seda peeti nõidade kogunemise ajaks. See saksa pärimus ei jäänud siia pidama muutmata kujul, vaid põimus kohalike eestlaste tavade ning rannarootslaste pärandiga, luues midagi uut ja omanäolist.

Kuigi Eesti kuulus 17. sajandil Rootsi võimu alla ning hiljem Vene impeeriumi koosseisu, tõi 19. sajandi rahvuslik ärkamisaeg kaasa elavnenud kultuurivahetuse. Sel ajal hakkasid erinevad ideed, tavad ja pidustused kiiremini levima ja omavahel segunema. Olulist rolli tänapäevase Volbriöö kujunemisel mängis Tartu (toonase nimega Dorpat) baltisaksa üliõpilaskorporatsioonid. Need aitasid kujundada pidustuste vormi ja kombestikku koos tudengite koosviibimiste, laulmise, lõkete ja pidutsemistega.

Erinevalt Saksamaast, kus on Volbriööl sügavamad keskaegsed juured ja otsene seos Püha Walpurgaga, kujunes Volbriöö Eestis pigem sisse toodud kevadpühaks, mis sulandus olemasolevate kohalike kommetega. Eestil olid juba varasemast oma kevade, looduse ärkamise ja viljakusega seotud traditsioonid. Nii põimuski uus püha kokku vanade tavadega, mistõttu Walpurgiöö elemendid kihistusid nendele varasematele arusaamadele aastaaegade vaheldumisest. Tulemuseks ongi tänapäevane Volbriöö, mis elab edasi igas lõkkes, laulmises, pidustused ja kevade ootuses. Tänane Volbriöö on segu erinevatest ajastustest ja kultuuridest, milles kohtuvad nii rannarootslaste pärand, saksa mõjutused ja kohaliku rahvakultuuri sügavad juured ja tavad.