Meedia ja popkultuur
Reede, kolmeteistkümnenda kuupäeva kuvandit on märkimisväärselt võimendanud nii meedia kui ka popkultuur. Kõige tuntum näide on õudusfilmide sari „Friday the 13th“. Esimene film linastus 1980. aastal ning andis kuupäevale selgema näo ja äratuntava õhustiku.
Kui varem seostati reedet, kolmeteistkümnendat kuupäeva pigem üldise halva endega, siis pärast seda hakkasid paljud seda nägema pimeduse, vere, maski ja kõheda muusika kaudu.
Selline hirmu mõju on väga tugev, sest filmid õpetavad ajule, mida tuleb karta. Kui inimene näeb aastaid järjest nalju, hoiatusi ja õuduslugusid, hakkab kuupäev ise endas kandma ärevuse varjundit. Ka meedia omakorda eelistab lugusid, mis sobituvad juba tuttava arusaamaga. Kui reedel, 13. kuupäeval juhtub õnnetus, näib see uudis justkui „loogiline“. Kui samal päeval juhtub midagi head, ei köida see sama palju tähelepanu kui ebaõnn. Nii kujuneb välja valikuline võimendus, mis kinnistab olemasolevat kuvandit.
Siiski ei ole kindlat ja üheselt tõestatud pilti, et reede, 13. kuupäeval juhtuks rohkem õnnetusi kui muul ajal. Mõned tähelepanekud viitavad hoopis sellele, et inimesed on ettevaatlikumad ja riskivad vähem. Kui keegi jääb koju, siis ei satu ta tõesti liiklusõnnetusse, kuigi ta võib kodus komistada sama edukalt. Nii ei ole küsimus ainult kuupäevas, vaid käitumises.
