“Räägi, peegel-võluklaas,
tõtt mu kõrva kosta taas:
kes on armsam muist ja kenam,
millist teist ei leidu enam?”
Kostab peegel, sõnu seab:
“Sina, igaüks ju teab,
oled armsam muist ja kenam,
millist teist ei leidu enam.”
Elus on ka nii: kuni inimesed räägivad seda, mida me kuulda tahame, oleme nendega hellad ja õrnad. Aga nii kui vestluskaaslase jutt meile enam ei meeldi, hakkab see meid millegipärast kohe ärritama. Tekib tahtmine teda kõikvõimalikes pattudes süüdistada ja – nagu sellest veel vähe oleks – poeb hinge solvumine, mis ei kao sealt ka aastate möödudes. Kas tegelikult ikka tasub solvuda? Ehk tuleb hoopis tänada vestluskaaslast selle eest, et ta avas teie silmad ja aitas saada paremaks inimeseks?
Kümme aastat tagasi vihastasin iga teise inimese peale ja mingist tänust ei saanud juttugi olla. Viimase 10 aasta jooksul on mu elus toimunud palju sündmusi, tänu millele olen saanud teadlikuks sellest, kuivõrd väärtuslikud on need inimesed, kes meid ärritavad. See kõlab muidugi imelikult, kuid püüame kõiges järgemööda selgusele jõuda. Ega asjata öelda, et teine inimene on meie peegelpilt, aga kuidas me aru saame, mida täpselt teine inimene meile peegeldab?
Mis häirib teises, on endas olemas
Esiteks, inimene näeb teistes põhiliselt ainult seda, milline ta ise on.
Teisisõnu: kui ta on varas, siis näeb ta ka teistes ainult vargaid. Kui inimene ise pidevalt valetab, siis valetab tema arust viimane kui üks inimene tema ümber. Kui inimene ei ole partnerile truu, siis petavad teda kahjuks ka teised. Armastav ja truu inimene ei tule selle pealegi, et teda võidakse petta, sellepärast et ta ise on truu ja näeb ka teistes sedasama – truudust.
Järgnev sisu on osa Hingepeegli kuupõhisest tellimusest.
Tellijana avaneb ligipääs Hingepeegli sügavamatele ja regulaarsetele käsitlustele, sealhulgas taroskoopidele, horoskoopidele ning muule tasulisele sisule, mis ei kuulu avalikku voogu. Ligipääs sisule kehtib kogu tellimuse aktiivsuse ajal.
