Päikesesüsteem on jõudnud punkti, kus toimub nii Maa magnetvälja kui ka galaktiline nihe. Kuidas jääda ellu, kui tulemas on uued energiad? Ehk peaksime käituma nagu bakterid ja viirused, kes kohanevad keskkonda viidud mürkidega. Nimelt muutuvad nad antibiootikumide vastu immuunseks. Kuid inimesed ei taha muutusi vastu võtta. Meil on rakutasandil hirm uue ees nagu on hiirel hirm kassilõhna ees, kuigi ta pole elu jooksul kunagi kassiga kokku puutunud. Seda nähtust nimetatakse rakumäluks.
Muutusi eitades jäävad inimesed aina rohkem haigemaks. Ka kliima on viimastel aastakümnetel tohutult muutunud. Paljud meist tunnevad sisemuses, et miski on valesti, kuid ei osata midagi peale hakata. Sageli hoitakse kümne küünega kinni isegi negatiivsetest harjumustest ja suhetest. See tundub mugav ja turvaline. Vanasõna „kes ei tööta, see ei söö” sobib siia hästi. Vaid iseendaga tööd tehes saame liikuda paremuse poole ja lubada omale õnnelikumat ning kvaliteetsemat elu. Me oleme võimelised palju enamaks, kui me ise usume. Takistuseks on hirm, mis loob illusioone. Kurb on tõsiasi, kes iseendaga tööd ei tee ega arene, jääb pikkapeale haigeks või kannatab stressi all.
Tunnete pikaajalisel allasurumisel ja nendega mittetegelemisel võivad olla kurvad tagajärjed. Nendeks võivad olla füüsilised ja emotsionaalsed vaevused. Negatiivne tunne, olenevalt millise organi juurde ta kuulub, teeb selle organi haigeks. Südame juurde kuulub elurõõm, mis on positiivne energia, ja muretsemine, mis on negatiivne energia. Muretsemise juurde kuuluvad tihti ka hirmud. Enamasti on see hirm muutuste ees. Hirmutunne kuulub neerude juurde. Murestemine tähendab palvetamist asjade pärast, mida sa ei taha või vihkad. Sa justkui tõmbad omale häda kaela, sest see millele me keskendume, kasvab. Tunded ei loo mitte ainult meid ennast, vaid nendega loome ka iseenda reaalsuse.
Kui märkad, et hakkad taaskord muretsema, ütle iseendale „stopp”. Pane tähele, millele on suunatud sinu mõtted ja mida sa kardad. Teadvusta neid hirme omale, tunneta neid. Arutle endamisi, kas neil hirmudel ja tunnetel on ka alust. Pea kasvõi detailiderohket päevikut oma tunnete ja hirmude kohta. Ära kritiseeri ega anna iseendale hinnanguid. Vaatle ennast lihtsalt kõrvalt ning õpi tähele panema oma mõtteid ja emotsioone. Pane tähele, mis milleni viib ning õpi ennast läbi ja lõhki tundma.
Muretsemine ei ole muud kui ülemõtlemine, halb harjumus, millest ei ole kerge lahti saada. Lihtne moodus mõtlemise lõpetamiseks on see kui lähed üle tunnetamisele. Teadvus ei saa korraga kahte asja teha. Hakka tunnetama iseennast: näiteks tunneta oma käsi, jalgu või tuult juustes. Tunneta kuidas mõjub muretsemine su organismile. Kuidas muutub vererõhk. Kas hakkab seest keerama, lähed peast kuumaks? Teadvusta enesele, et see mille pärast sa muretsed on enamasti enese loodud illusioon. Kas liigne muretsemine on midagi paremaks teinud, kui juhtubki midagi mille pärast oled pead murdnud? Kas muretsemine on suutnud selle õnnetuse ära hoida – ilmselt mitte.
See ei tähenda, et peaksid lõpetama igasuguse ettemõtlemise ja erinevate stsenaariumite ette kujutamise. Langeta otsus ning jäta see sinnapaika. Näiteks oled tööl ning sa pole kindel, kas lukustasid kodus välisukse. Oletame, et sul on kaks valikut – kas lähed ja kontrollid ukse üle või ootad kuni koju saad. Otsustad tööle jääda, kuid mis toimub sinu peas? Tekivad kahtlused ja hirm hiilib vaikelt ligi – „äkki tulevad vargad ja röövivad korteri tühjaks. Ma ei saa omale lisakulutusi lubada. Ehk ma peaksin ikka kodus ära käima?” Selline mõttekäik ei anna midagi juurde, kuid võtab väga palju vähemaks. Sa ei ole hetkes ja lased käest ära kõige olulisema – oleviku. Samuti kulutab see energiat ja tekitab stressi. Võib vaid ette kujutada, kui väsitav see on, kui neid mõtteid, mida peas ketrad, on mitmeid.
Muutus ei tule üleöö. Meie harjumused on justkui alateadlikud programmid, millest ei saa enne lahti, kui need teadlikult kasutamata jätad. Uusi programme ehk uuendusi peab järjekindlalt ja teadlikult sisestama. Nii annad vanadele programmidele võimaluse kustumiseks. Alustades endale sobivas tempos, astud sammu õnnelikuma ja täisväärtuslikuma elu suunas, mida me kõik väärime.
